CEALKIBA DEARVVUOĐAID: Norgga Kvenaid Lihtu jođiheaddji Hilja Huru ja nubbijođiheaddji Trygg Jakola. Govven: Eskild Johansen/Rujan Kveeniliitto

Ávvudit kvena­beaivvi miehtá riikka

Njukčamánu 16. beaivi lea kvenaálbmoga beaivi. Dás beasat lohkat Norgga Kvenaid Lihtu dearvvuođaid.

12:03 Njukčamánu 16. beaivi 2017
Ođastuvvon: 16.03.2017 - 12:16

Kvenat ja kvenagiella

  • Kvenat leat Norgga unnitloguálbmot, mii lea boahtán Davvi-Suomas ja Davvi-Ruoŧas Davvi-Norgii máŋgačuođi jagi mielde.
  • Kvenat dohkkehuvvojedje našunála minoritehtan Norggas 1998:s.
  • Kvena giella dohkkehuvvui minoritehtagiellan 2005:s.
  • Kvena Instituhtta – Našunála guovddáš kvena giela ja kultuvrra várás – lea Bissojogas ja dan bargun lea ásahit ja doaimmahit kvena giellaráđi ja juohkit dieđuid kvenagiela ja –kultuvrra birra.
  • Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehta lea áidna universitehta Norggas gos oahpahit kvena- ja suoma- giela ja girjjálašvuođas.
  • Romssa ja Finnmárkku fylkkadikkit dorjot gáibádusa ahte kvenagiella galgá loktejuvvot II dásis III dássái Eurohpálaš lihtus regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra.
  • Romssas ja Finnmárkkus oahpahit suoma-/kvenagiela nubbingiellan vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain. Ohppiidlohku lea njiedjan maŋimus jagiid.

 

Gáldu: Wikipedia

Odne lea kvenaálbmoga beaivi, ja dat ávvuduvvo miehtá riikka.

Doalut lágiduvvojit sihke Čáhcesullos, Leavnnjas, Bissojogas, Álttás, Návuonas, Ráissas, Romssas ja Oslos.

Dáppe gávnnat eambbo dieđuid doaluid birra. 

 

Dás beasat lohkat Norgga Kvenaid Lihtu dearvvuođaid:

Kvenaálbmoga beaivi njukčamánu 16. beaivvi čalmmustahttá kvenaid vuosttaš organiserema joavkun, go Norgga Kvenat – Bissojohka ásahuvvui dán beaivvi 1984:s.

Golbma jagi maŋŋil, 1987:s, vuođđuduvvui Norgga Kvenaid Lihttu, vuosttaš riikaviidosaš organisašuvdna kvenaid várás, mii galgá ovddidit kvenagiela, kvena kultuvrra ja kvenaid vuoigatvuođaid.

«Dán jagi čalmmustahttit go organiserejuvvon kvena sisu lea bistán 30 jagi.»

Muhto kvenaid demokráhtalaš árbevierru lea olu boarrásat go dát.

 

Kvena giliin lea álot leamaš iežaset demokráhtalaš organiserenvuogit.

Ovdamearkka dihte luossabivddus: Guolástanáigodagas galge bearrašat vurrolaga bivdit, ja guliid juogadedje buohkat gilis.

Dahje nu mo lubmema dáfus, mas čálekeahtes njuolggadusaid mielde lei lagamus jeaggi, gosa álkimusat beasai, ja mii maiddái lei okta dain buoremus jekkiin, várrejuvvon vuorrasiidda geat eai goastan nu guhkás.

 

Jus muhtin buohccái lájuidáigge, ja muhtin bearraša šibihat de sáhtte gártat biepmu haga dálvvi, de lávejedje giliolbmot boahtit veahkkin gádjut suinniid robi vuollái.

Lei áibbas dehálaš lihkostuvvat ládjobargguin vai dálvvi eai šatta nealgut.

Šibihiidda galggai doarvái biebmu, olbmot ja mánát dárbbašedje šibihiid bierggu, ullu ja mielkki dihtii.

«Muhtimin ledje maid dakkár dávddat mat dagahedje ahte bearrašat eai nagodan láddjet máŋgga jahkái. Dalle lávejedje nu organiseret ahte olbmot vurrolaga veahkehalle.»

Lei sosiála sihkarvuođafierpmádat mas olbmuin lei ovddasmoraš daidda geat ledje birrasis, ja lei searvevuohta ja ovttasbargu.

 

Kvenat árrat áŋgiruššagohte politihkalaččat ja maiddái eará organisašuvdnabargguide davvi servodagain.

Kvenat leat áŋgirit oassálastán davimus riikaguovllu ovdáneamis, na dadjat jo miehtá riikka.

Olusat ledje gründerat geat álggahedje doaimmaid ja geat serve min riikka huksemii.

 

Historihkkár ja čálli Kjell-G. Kjær lea girjjistis jiekŋaáhpeguolásteddjiid birra čalmmustahttán kvena ja dáža jiekŋaáhpefatnasiid erohusaid, ja lohká daid váikkuhan garrasit bevttolašvuhtii.

«Dáža fatnasat stivrejuvvojedje garra suittehiiguin, gos dáža skiipahoavddat mearridedje ieža visot. Kvena guolásteaddjit ges dahke buot mearrádusaid ovttasráđiid.»

Kjær muitala ahte kvenat ledje beaktileappot go dážat, go sii ovttasbarge.

Kvenat čađahedje kompaniijabivddu.

Dat devde ovtta fatnasa háválassii ja sáddejedje dan ruoktot, mottiin guolásteddjiin, earát fas báhce veahkehit daid eará fatnasiid.

Searvevuođas barge vai juohkehažžii gártá stuorát sálaš, mii buohkaide bođii buorrin.

 

Dát lea dakkár árbevierru mainna sáhttit leat rápmásat.

Soaitit guhkit ádjánit mearridit áššiid, muhto mearrádusat fátmmastit buohkaid ja ovttaoaivilvuođa bokte bohtet mearrádusat maid buohkat sáhttet dohkkehit, maiddái vaikke álgoálggus soittii eará oaivilis.

Mii oaidnit nana solidaritehta, gos ii oktage galgan báhcit olggobeallai dahje badjelgehččot.

Mii galgat joatkit hukset kvena servodaga dáiguin árbevieruiguin: min demokratiijain mas lea ovttasbargu, searvevuohta ja ovddasmoraš guđet guoibmámet.

«Nie sáhttit joatkit oččodit ealáskahttinpolitihka kvena giela várás mii duođaid doaibmá, vai kultuvra ealáska, vai kvena vuoigatvuođat ollašuvvojit báikkálaččat, regionálalaččat ja našunálalaččat, ja vai dás lea mearkkašupmi min mánáid ja mánáidmánáid boahtteáigái.»

 

Hyvvää kvääninkansan päivä!

 

Čállán: Hilja Huru, Norgga Kvenaid Lihtu jođiheaddji ja Trygg Jakola, Norgga Kvenaid Lihtu nubbijođiheaddji

 

 

Fáddásánit
Kultuvra

På forsiden nå