Ida Breivik - Šiela 3. evttohas Ávjovárri válgabiirres

13:07 Borgemánu 18. beaivi 2017
Ođastuvvon: 01.09.2017 - 11:32

Válgabiire: Ávjovárri

Bellodat: Šiella

Namma: Ida Breivik

Ahki: 37

Siviiladilli: Ovttasássi

 

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Barggan veahkkebargin dearvvašvuođas- ja fuolahussuorggis. Lean ovdal bargan guorbmebiilavuoddjin. Lean oahpu váldán HIO journalistihkas.

 

Eatnigiella/ giella

 

– Dárogiella.

 

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Golbma mánu lean politihkken. In leat ovdal leamaš politihkalaš aktiiva.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Mearrasámi vuoigatvuođat. Sámi pedagogat. Riekti sámegielat oahpahussii. Bisuhit mearrasámi kultuvrra, giela ja eanandoalu.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin man Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Olu ruvkebázahusat Riehpovuonas.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Ruvkedoaibma dávjá álggahuvvo gollun sámi ealáhusaide ja birrasii.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Ii doaimma dálá politihkka go fápmu čohkká beare guhkkin eret Finnmárkkus. Berrejit erenoamážit geahčadit boraspirehálddahusa ja bohccuid dálvebiebmama.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álggahit ealáhussii?

 

– Sámediggi sáhttá sihkkarastit rekrutterema eanandollui doarjagiid čađa. Ferte sihkkarastot areála, nu go NLF guovllus, gos sáhttá álggahit eatnamiid šaddui. Ásahuvvon eatnamat mat leat gilvojuvvon, dahje beallemuddui gilvojuvvon, eai ábut vuvdot nu go viessosadjin ovdamearkka dihte bartahuksemiidda. Sámi eanandoallu, mii lea árbevirolaš ealáhus, galggašii erenoamážit gáhttojuvvot.

Heaittihuvvon unna dállodoalut galggaše oažžut orrun- ja doaimmahanbákku.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Vuovdinbággu feastonuohttefatnasiidda. Doarvái buorit eriid šárkaguollefatnasii. Geahččat njuolggadusaid gonagasreabbábivdui. Sihkkarastit mearraluossabivddu. Ii guollebiepmahagaid ja ruvkebázahusaid vuonaide.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Dat berrejit gievruduvvot alit stipeanddat vuosttašgiela ohppiide joatkkaskuvllas. Galggašii rekrutteret eambbo sámegielat pedagogaid, áinnas stipeandaortnegiid čađa. Erenoamážit rašes giellavariánttat fertejit vuoruhuvvot. Mearrasámi sánit ja dajaldagat leat jávkame, ja galggašii katalogiserejuvvot ovdal go lea beare maŋŋit.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Guolásteapmi, bargosajit mat leat jávkan sentraliserenpolitihka ruovttoluotta buktima dihte. Eanandoallu ja rekrutteren dasa ferte vuoruhuvvot. Sámediggi ferte geahččat čađa doarjagiid ja dieđuid láhčit ođđa álggaheddjiide geat reidejit buktagiid sihke guolásteamis, eanandoalus ja boazodoalus. Stuorát industriijafitnodagaid, ovdamearkka dihte bargat fárrolaga Suomain, go jurddaha ruovdegeainnu Girkonjárgii.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Eahpečielga gažaldat.

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Hárjehit beatnaga ja heastta. Elliidsuodjalus. Olgodaddan, bivdu ja oaggun. Musihkka. Spealut. Servodatdigaštallan.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Mus leat olu stuora vásáhusat eallimis, in sáhte rangeret daid.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Doaimmahan iežan astoáigedoaimmaid.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Olbmot geat iežaset jiena geavahit sin ovddas geat lean «jienaheamit», lehkos dal mánát dahje eallit.

 

På forsiden nå