
Vuoksá beassá hirpmástuvvat, jumežiin ges aha-vásáhus

Dát horoskohpa guoská juovlamánu 31. beaivvis gitta ođđajagimánu 6. beaivái.
FIERCA
21/3-19/4
Dál beasat muhtin jođihanposišuvdnii mas beasat jođihit ja váldit ovddasvástádusa, muhto moivviin ja njoahcivuođain hárdašuvat.
Dus boahtá miehtemiella muhtin olbmui, geainna dábálaččat it ovttastala, geasa leat hástalusat čuožžilan, muhto de it sáhte čájehit dan miehtemiela vai it hárdde iežat lagašbirrasa.
Obbalaččat de fáhkkestaga boahtá miella vuosttaldit daid dohkkehuvvon duohtavuođaid.
VUOKSÁ
20/4-21/5
Don dovdagoađát muhtin olbmo čiekŋalabbot, ja hirpmástuvat go son ii leat nu mo don álo leat jurddašan.
Jus leat čatnan iešárvvu ja identitehta muhtinlágan eallinoidnui, de lea vejolaš ahte čuohcá dutnje alccet.
Dál lea vejolašvuohta buohtastahttit earáiguin iežat árvvuid ja oaidnit dollet go dat dási, muhto vuosttaldanákkat hárdet du jus it earut olbmo ja ášši.
JUMEŽAT
21/5-21/6
Dus lea dál geasuhanfápmu ja sosiálalaččat geasuhuvvot.
Ođđa olbmot bohtet du eallimii, geaiguin oaččut buori oktavuođa.
Dál, go leat rabas ja leat buori doaivagat ja vuordámušat sidjiide geaiguin deaivvadat, de lea bahá ahte it oainne daid váruhusaid maid muđui livččet oaidnán, ii daga maidige jus leat kritihkalaš.
Gasku vahkku vásihat aha-vásáhusa sutnje gean leat bures dovdan.
REABBÁ
22/6-22/7
Barggus ja skuvllas lea buorre oktavuohta bargoskihpáriiguin, ja danin oaččut ge inspirašuvnna bargat juoga oktavuođain.
Don liikot rutiidnabargguide ja gearggat ge geatnegasvuođa bargguiguin mat leat vuorjan du.
Muhto de dovddat ahte fertet earáid doahttalit eanet go liikot, ja lagaš oktavuođas eahpádišgoađát ge.
Jus dat negatiivvalaš oassi ii galgga boahtit badjelassii, de fertet olbmuin baicce geahččat daid buori beliid.
LEDJON
23/7-22/8
Dutnje lea friddjavuohta hui dehálaš, ja rutiidnabarggut dahje detáljabarggut, mat leat earáid geahčus, álkit suhttadit.
Don dárbbašat rájáid botket, erenoamážit iežat guimmiin ovttas.
Romantihkas leat olu vuordámušat, ja sáhttet ge boahtit vuorddekeahtes suohtastallamat.
Don leat kreatiiva ja duhkoraddalas ja leat maid rabas irggástallamat dáid sevdnjes dálveeahkediid.
BUHTISNIEIDA
23/8-22/9
Ruovttus dahje bearrašis vásihat juoga mii addá eará oainnu muhtin dilálašvuhtii dahje boktá ođđa movtta.
Boađus dás sáhttá leat dálu ođasmahttin, fárren dahje stohpogálvvuid sirddašeapmi, don oainnát vejolašvuođaid doppe gos ovdal lei veadjemeahttun oaidnit.
Dál dárbbašat hálddašeami earáid gaskavuođas, ja reageret maid jus earát mearridišgohtet du badjel, almmá dus jearrat ráđi.
Muhto dat sáhttá maid leat oaivvilduvvon buriin oaiviliin.
VIEHKAT
23/9-22/10
Dus leat ollu maid attát ovttasbargodilálašvuhtii, muhto sáhtát leat gáibidahtti ja vuovdnái.
Manná álkibut jus dohkkehat earáid gohččumiid.
Maiddái ruovttus dárbbašat iešheanalašvuođa ja saji, ja dárbbašat dovdat ahte barggat juoga oktavuhtii.
Muđui lea dovdu ahte gaikojuvvot gaskal gaskavuođa oadjebasvuođa ja dahje háliidusa botket dan gaskavuođa, ohcan dihtii gelddolašvuođa.
SKORPIUVDNA
23/10-21/11
Dus leat ollu bargonávccat sihke barggus ja skuvllas, muhto de sáhtát šaddat menddo vávjálassan dahje gáibideaddjin bargoustibiidda.
Dutnje lea vuoitun baicce gulul váldit.
Galggat leat várrugas, go sáhtát roasmmohuvvat hoahpuid siste.
Dus lea maid ruhtalihkku, ekonomiija loktana, ja sáhttá maid muhtinlágan vuoitu skuvihit, muhto lea váruhus massit daid jus it leat várrugas.
BÁHČČI
22/11-21/12
Don dovddat gáibádusa ruhtadilis, dahje fertet bargat gáhtten dihtii daid mat dutnje gullet.
Boares skihpárat fas máhccet, ja boares dovddut sáhttet ahcagoahtit, ja ođđa olbmuiguin oahpásnuvat johtilit.
Seamma johtilit sáhttet dat boares oahppásat jávkat, go dovddat ahte doppe ii leat šat maid viežžá.
Dál manná eanaš njuovžilit ja lea maid lihkku máŋgga dilis.
BÁKTEBOHKKÁ
22/12-19/1
Beaivváš násttis buktá iešdovddu ja movtta, návccat badjánit ja oainnát ođđa vejolašvuođaid.
Jus leat eahpidan muhtin mearrádussii mii sisttisdoallá botket dahje bálkestit juoga boares ášši vai viidáseapot joavddat, de lea dál dat áigi dahkat dan.
Ruovttus leat mášoheapmi ja gierdameahttun, smiehtas ovdal ovttage šikkut.
ČÁHCEOLMMÁI
20/1-18/2
Vuorddekeahtes dilli dagaha ahte viiddidat ustitbirrasa dahje oaččut luohttevašvuođa muhtin joavkkus.
Don leat dadjalas ja vávjálas, smiehtas ovdal maidige dajat.
Soaitá don válddát badjelasas juoga go dovddat dan geatnegasvuođa dahje lea bággu guođđit juoga muhtin ideala geažil.
Jus vuorddát rábmojuvvot, de oaččut vajálduhttit, dainna beahtahalat. Muhto rápmi sáhttá boahtit eará háve.
GUOLIT
19/2-20/3
Barggus dahje skuvllas ihtet vuorddekeahtes vejolašvuođat.
Doppe oaččut rámi ja máhtát maid iežat ovddas hállat.
Dutnje lea hástalus juogadit ekonomalaččat ja dan seammás udnot earáide dan masa sis lea gáibádus.
Vahkkoloahpa áŋgirušat ustibiiguin dahje muhtin oktavuođas, garvve fal ovttage duolbmumis, go johtilit sáhtát geavvat riidduide.
På forsiden nå
Lávvardaga ledje birrasii 150 olbmo čoahkkanan Álttái čájehit vuostehágu Nussir ASA ruvkeplánaide Fálesnuori suohkanis.
Váillaha nuorain gullat dološ juoiganmálle
– Dán áigge luođit sáhttet veahá muittuhit lávlagiid, manadit nu njuolgadit, dadjá eallilan juoigi guhte aitto almmuhan luohteskearru.
Heaittihit koloniserema akademiijas
Tråantes lágiduvvo seminára dan birra movt heaittihit koloniserema. Lea Saemien Studeenth Tråantesne ja SAIH Trondheim mat lágiidit seminára Tråantes guovvamánu 21. beaivvi.
Kirsti Bergstø evttohuvvon vuosttaškandidáhttan ja fylkkasátnejođiheaddjeevttohassan
Romssa ja Finnmárkku Sosialisttalaš gurutbellodat (SG) lea ceggen ođđa listtu fylkkaválggaide čakčii, ja Unjárgalaš Kirsti Bergstø lea evttohuvvon vuosttažin listui.
– Máledettiin lean iežan máilmmis
Birtavárrilaš Linda-Katrine Asbjørnsdatter njuohtá dovdduidis ja jurdagiiddis govaide. Dál lea su dáidda oaidninláhkai Romssas, ja dat addá sihke ilu ja balu dáiddárii.
Boraspireseminárat dán vahkus
Kárášjogas ja Guovdageainnus lágiduvvo seminára boraspirevahágiid birra.
Áitojuvvojit ja gullet dávjjibut vaššicealkámušaid go earát álbmogis
Lesbbat, homofiillat, bifiillat ja tránsa olbmot vásihit olu dávjjibut go muđui earát álbmogis vaššicealkámušaid ja konkrehta áitagiid.
Galget mearridit gosa sámediggevisti galgá ceggejuvvot
Boahtte vahkku galgá Ruoŧa Sámediggi mearridit gosa Sámedikki ođđa parlameantavisti galgá ceggejuvvot.
Čáhceolmmái ferte jurdilit, fierca ges ráhkesvuođa čájehit
Dán vahku horoskohpa guoska guovvamánu 18.-24. beivviide.
Stuora ruhtavuoittut Finnmárkui
Lávvordateahket vuittiiga guokte finnmárkulačča stuora ruhtavuoittuid. Nubbi lohká iežas niegadan ahte vuoitá ja nu geavai ge dál.
Vajálduhttán gievnni ommana ala
Lávvordateahket ožžo veahkeetáhtat dieđu buollima birra muhtun dálus Kárášjogas. Buollinčáskadeaddjit, politiijat ja ambulánsa manne báikái.
Stuora jahki Solju jovkui
Solju skearru «Ođđa Áigodat» lea evttohuvvon «Best International Indigenous Release» bálkkašupmái. Joavku lea maid leamaš nammaduvvon eará bálkkašumiide vássán jagi.
Jon Henrik Fjällgren beasai njuolga finálii
Jon Henrik Fjällgren beasai lávvordateahket njuolga Melodifestivalen finálii lávlagiin «Norrsken»