
Dán vahkku horoskohpa

Dás logaŧ maid min nástegovvadulkojeaddji einnosta boahtte vahkku birra.
FIERCA
21/3-19/4
Iežas ovddidit lea dál deháleamos, ja oainnát ge vejolašvuođaid ja guođát maid daid oaiviliid maidda ledjet mentálalaččat čadnon.
Eará eallinoainnus beasat de geahččalit iežat árvvuid ja soaitá don fertet válljet dadjat oaiviliiddát dahje jávojienahaga guođđit dan.
Gaskavuođas deaivvat nuppi dovdduide ja guoskkahat čiekŋalut áššiide maid birra ovdal eahppi leat háleštan.
VUOKSÁ
20/4-21/-5
Gaskavuođas dahje ustitvuođas fuomášat ođđa beliid guoimmis dahje sus geainna galggat ovttasbargat.
Dál sáhtát olbmuid deaivat movttain ja áddejumiin ja maiddái šiehtadallat singuin daid áššiid birra gokko ovdal leat leamaš ceaggái.
Muhto don garvvát maid hállamis áššiid masa galggašit gažaldagaid bidjat, dahje beroškeahttá garvvát váivves gažaldagaid jearramis vai doalahat olgguldasvuođa.
JUMEŽAT
21/5-21/6
Dus leat stuorra vuordámušat olbmuide geaiguin deaivvadat.
Dat mielddisbuktá somás deaivvademiid ja oahpásnuvvamiid, muhto ii leat sihkar ahte buohkain leat buhtes oamedovdu.
Loahppavahkus sáhttá guoibmevuohta dahje ovttasbargu báinnahallat muhtun gilvvu dahje gáđašvuođa dihte.
Jus du mielas orru muhtin menddo govdadit láhttemin, de geahččal su láidestit duohtavuođa bálgáide.
REABBÁ
22/6-22/7
Dál lea láhččon dan láhkai ahte beasat ložžestit čárvváid ja ráhkesvuođadovddut maid loktanit, muhto don válddát áššiid duođalaččabut go lea dárbu.
Hutkáivuohta maid moriha, erenoamážit čállinmokta, masa dál lea vuogas áigi áiggi bidjat.
Bargodilis bohtet loahppavahkus gáibádusat dahje eavttut.
Mo daid hálddašat, dat boahtá das man bures leat ráhkkanan.
LEDJON
23/7-22/8
Ruovttus dahje bearrašis hálat dál dan birra mii guhká lea leamaš váimmus dahje mii livččii áigá juo galgan čielggaduvvot.
Don leat hutkái ja oainnát eallima geahppaseabbon, ja maiddái ráhkesvuođadovddut libardit vaikke lea sevdnjes skábma.
Dál dovddat dárbbu geargat muhtin mearrádusain dahje válljejumiin maid guhká leat vanahan ja maŋidan.
Dan lea vuogas vuordit loahppavahkkui, go dasa sáhttet ihtit ođđa dieđut.
BUHTISNIEIDA
23/8-22/9
Dál ealát menddo summal ja vajálduhtát daid duođalaš beliid eallimis, go dat lagaš áššit gáibidit iežaset oasi.
Ruovttus dahje bearrašis vásihat ahte muhtin váttisvuohta čovdojuvvo dahje juoga ođđa dáhpáhuvvá masa leat illudan.
Dus lea dál hállanvuoibmi ja dajat dan maid háliidat, ja nu fidnet ge olbmuid iežat beallái.
Muhto don leat maid gierdameahttun ja vuovdnái, lohkal logi rádjái jus hárdašuvat.
VIEHKAT
23/9-22/10
Oanehis áigge ruđalaš vuoitu lea vuordimasas, muhto fertet váruhit ahte it golat eanet go lea ráđđi.
Gulahallanárjjaid geavahat dál ollislaččat ja oaččut ge buori bohtosiid daiguin.
Muhto sáhtát maid šaddat eanet impulsiiva go muđui, nu ahte fertet guktii geahčestit iežat e-poastta ovdal go sáddestat.
Dus leat ollu fámut lihkadeapmái ja daid fertet atnit jierpmálaččat, vai eai guohcat sisa.
SKORPIUVDNA
23/10-21/11
Dus lea dál nana bargomokta ja árjjat, dan seammás go guldalat earáid oaiviliid ja dohkkehat daid beallemuddui.
Muhto sáhtát maid leat menddo šiega ja mielas, vaikke galggašit veháš cakkastit.
Ruhtadilli maid buorrána vahku mielde go álggahat fas muhtin doaimma, dahje doaimmahišgoađát fas maŋŋá smiehttanbottu.
Lea vejolaš don fuomášat ođđa geainnuid guorragoahtit.
BÁHČČI
22/11-21/12
Láđasmánu geažil loahppavahkus vásihat ođđa álgaga, fámut maid badjánišgohtet, ja čuoččuhat ođđa vuimmiin.
Muhto menddo álkit smiehtat beare iežat birra ja vajálduhtát ovttasbargat earáiguin, muitte guldalit guoimmi maid, sihke ráhkesvuođa oktavuođas ja ovttasbarggus.
Barggus dahje skuvllas garvvát riidduid jus válljet geainna ovttastalat itge loavkašuhte ovttage.
BÁKTEBOHKKÁ
22/12-19/1
Dál lea vuogas áigi geassádit earáin eret, smiehtadit, ja dovdagoahtit daid siskkáldas fámuid alccet.
Don leat várrugas dál, muhto jus menddo sakka doalahat dan ovddeš oadjebasvuhtii, de sáhttá álkit šaddat caggin ovttastallamiidda.
Ustitbirrasis leat sihke šiega ja suohtas, muhto várut ahte it ribat njálbmut ja dadjalastit.
ČÁHCEOLMMÁI
20/1-18/2
Barggus leat šiega ja báittát olmmošáddjáivuođain, mii fas buktá buriid sihke bargoaddis ja bargoustibiin.
Danin leage dál hui vuogas dáhttut bálkálasáhusa dahje ođđa bargodoaimmaid, muhto lea bággu vuos geargat dainna mainna leat bargamin.
Muhtin vuorddekeahtes mearrádusa fertet váldit ruhtadili oktavuođas loahppavahkus. Dat sáhttá gáibidit johtilis mearrádusa, muhto váldde fal liikká áiggi vuos ohcat ráđiid.
GUOLIT
19/2-20/3
Dál lea vuogas áigi sihke bargui ja karrierii ja maiddái váldit ovddasvástádusa.
Muhto johtileappot hárdašuvat go muđui ja váruhat ahte menddo duođas it váldde buot áššiid, danin go muhtin áššit johtilit áddejuvvojit boastut ja das čuožžilit riiddut.
Maŋimuš áigge leat ožžon buoret áddejumi dillái, nu ahte dieđát gosa áiggot, ja ahte joavddat viidáseappot muhtin áigge geahčen go de leat smiehttan dahje orustan.
Ovdasiiddus dál
Ohcá neavttáriid ráhkisvuođamuitalussii
Sara Margrethe Oskal lea buvttadeame ođđa filmma, já dál lea ohcame ođđa neavttáriid geat háliidit neaktit.
– Vuolggát go mielde sisa?
Soagŋofárru joavdá Sirbmái ja biilaráidu vuojista nieidda viesu lusa. Biillat eai jáddaduvvo, ja dušše okta olmmái njuike olggos biillas. Dál leat buohkat gealdagasas.
– Evttohuvvon rievdadusat eai leat boazodollui buorrin obanassiige.
Finnmárkku Guovddášbellodat gáibida dál ahte ráđđehus bisseha barggu go leat rievdadeame boazodoallolágas muhtun čuoggáid.
Oddsoiddot loahpaha šovva
Leat muhtun dehálaš fáktorat maid lágideaddjit leat geahččan ovdal go mearridedje goas giige galgá lávddi ala. Dál leat mearridan.
Muotkas lea 150 000 ruvdno seahkas mainna giktala Deanu fitnodagaid
Deatnu galgá čuovvolit Guovdageainnu hutkássuohkansukseassa, ja leat Sámedikki hutkássuohkanin dán jagi.
– Imaš go dákkár áššiin eai ge sáhte doarjut Ovddadusbellodaga evttohusa
Ovddadusbellodat evttohii Sámedikki ealáhus- ja kulturlávdegotti čoahkkimis eanandoallošiehtadallan áššis earret eará ahte suohkaniin galgá váldi meannudit boraspireáššiid ja boraspireguovllut galget heaittihuvvot.
Gáivuonas buđđosit kloáhkkabohccit
Gáivuona suohkan gohčču suohkana ássiid jierpmálaččat leat hivssegis: – Dušše gočča, baikka ja hivssetbáhpira oažžu luoitit hivssetráigái
Náittoslohku njiedjan gitta 1994 dássái
Diibmá eai lean nu oallugat geat náitaledje Norggas, ja ferte geahčestit 1994 rádjái ovdal go oaidná nie vuollegis náitalanlogu.
Nannejit gearggusvuođa
Finnmárkku ambulánsabálvalus ii oaččo dušše váibmokomprešuvdnamašiinnaid, muhto sii geahččalit maid ortnega mas ambulánssat besset jorgalit Skáiddis. Doppe galgá sierra ambulánsa mii doalvu pasieanttaid Hámmárfeastta buohccevissui.
Suoma Sámediggi juolludan 176 000 euro kulturdoaimmaide
Sámedikki kulturlávdegoddi jugii lávdegoddečoahkkimis oktiibuot 176 000 euro sámegielat kultuvrra ovddideapmái ja sámeservviid doaibmamii.
Ruošša bealde reageren go Norga áigu ruvkebázahusaid vurket árktalaš vutnii
Dál leat Ruošša bealde reageren dasa go Norga lea mearridan ruvkebázahusaid vurket árktalaš vutnii.
Kollektiivajohtolat ovdána Finnmárkkus
2018 kollektiivabaromehter čájeha ahte Finnmárkku kollektiivafálaldat lea rievttes guvlui manname.
Evttoha báikkálaš boraspirehálddašeami
Ovddadusbellodaga sámediggeáirras Arthur Tørfoss evttoha ahte Sámediggi galgá oččodit báikkálaš boraspirehálddašeami.
Báhče dušše čieža geatkki
Romssas ja Finnmárkkus lei earri báhčit 30 geatkki, muhto eai báhččon go čieža.