Almmuhus

Almmuhus

Ráhkis Ávvir-lohkki!

ÁVVIRA VÁLDODOAIMMAHEADDJI: Kari Lisbeth Hermansen (Govven: Nils Johan Vars) ja ÁVVIRA NEAHTTADOAIMMAHEADDJI: Berit Marie Lise Eira (Govven: Astrid Helander)

Sávvat lohkkiideamet buori ja ilolaš ođđajagi ja giitit du hui olu go logat Ávvira! Juste du ja áviissa diŋgojeddjiid dihte sáhttit mii ráhkadit buriid ja máŋggabealat áššiid Sámis.

Published date: 
Sotnabeaivi, 31 Juovlamánu, 2017 - 14:42
Updated at: 
Ođastuvvon: 31.12.2017 - 14:45
Fáddásánit: 

2017 lea leamašan min sámiid stuora ávvujahki. Tråante 2017 lei vuovdnás ávvudeapmi Sámiid 100 jagi rahča­mušain demokratiija, ovttadássásaš­vuođa ja máŋgga­bealatvuođa ovddas.

Álgojagi bijaimet ge olu deattu Tråante 2017 ávvudemiide Troandimis ja muđui Sámis.

Eai leat gal dušše illudeamit ja ávvu­deamit beaggán sámi ođasmáilmmis vássán jagi.

Sámiid rahčamušat vuoigat­vuođaideaset ovddas, hávit maŋŋel garra dáruiduhttináigodaga ja sámegiela hearkkes dilli leat ovdamearkkat áššiide mat leat beaggán sámi ođasmáilmmis vássán jagi.

Sámi vuođđoealáhusaid boahtteáigi ja ahtanuššanvejolašvuođat leat vássán jagi, nu go ovddit jagiid ge, leamašan guovddážis. Earret eará leat mii olu čállán Deanosoahpa­muša birra, mearrasámiid ja vuotnaássiid dilli ja vuoigat­vuođaid birra ja boazoealáhusa rahčamušaid birra eiseválddiid, boras­piriid ja sisabahkkemiid vuostá.

Jáhkke ge mii roahkka oažžut lohkat ahte ii oktage eará mediaásahus čuovo nu bures boazodoalloáššiid go Ávvir.
Mii leat maid olu čállán «tabu­áššiid» maid birra ii hubmojuvvo nu olu jitnosit servodagas.

Givssideapmi, veahka­válddá­­lašvuohta lagas oktavuođain ja rohcošeamit. Dat leat hearkkes áššit maid birra ii leat álki oažžut olbmuid hupmat. Mii leat bidjan návccaid dákkár áššiide.

Ávvir oaččui ge Finnmárkku Journalista­searvvi diploma buori journa­listtalaš barggu ovddas, ášše­ráidduin boazodoalu árgabeaivvi birra. Mii leat čuvgehan veahka­válddálašvuođa mii boazodoalu árgabeaivvis lea. Mii leat ožžon politiijaid, eará eiseválddiid ja boazodolliid ja sin bearrašiid hupmat boazodoalu veahka­válddá­lašvuođa ja riidduid birra.

Mii atnit dehálažžan čállit sihke dán ja eará tabuáššiid birra, go dát lea dađi bahábut duohtavuohta maid olusat vásihit – ja dan eat ábut vajálduhttit dahje čiegadit.

Maiddái sámegiela dilli ja sámi oahpahusa dilli lea ášši masa mii leat bidjan olu deattu vássán jagi.

Leat ain olu oahppit ja mánáid­gárdemánát geain ii leat dohkálaš eatnigielatfálaldat doppe gos orrot.
Maiddái mu ja du ja eará sámiid árga­beaihástalusat ja ilut leat ožžon olu fuomášumi min bealis vássán jagi.

Mii čuovvut dárkilit mielde ožžot go báikegottiid olbmot daid fálaldagaid maidda sis lea riekti lágaid ja mearrá­dusaid bokte ja gáibidit vástádusaid sis geain lea ovddasvástádus.

Mii leat maid áŋgirit čuvvon báikkálaš dáhpáhusaid ja čalmmustahttán áŋggir­deddjiid geat bidjet olu áiggi lágidit doaluid ja dáhpáhusaid, mat buoridit loaktima ja maiddái nannejit sámi iešdovddu.

Sámi festiválat, duodje­márkanat, konsearttat, dáidda­čájáhusat ja mánáid doalut leat ovdamearkkat dakkár doaluide.

Mii leat maid čuvvon go min falástallit, musihkkarat, artisttat, dáiddárat, girječállit, neavttárat ja go sámit eará oktavuođain lihkostuvvet iešguđet suorggis, ja muitalan sin birra.

Sámi mediat fertejit loktet min iežamet sáŋgáriid.

Sámegiella lea hearkkes dilis olles servodagas.

Mii leat ge hui dihto­mielalaččat dan ovddas­vástádussii mii mis lea ovddidit ja čalmmustahttit sámegiela.

Mii leat okta moatti ásahusas mat juohke beaivvi buktit čálalaš sámegiela avvir.no siiddu bokte din mobil­telefuvnnaide ja dihtoriidda ja báberaviissain fas ruovttuide bevddiid ala ja bargosajiid boradanbevddiid ala.

Dat dieđusge geatnegahttá min ja mii geahččalit čađat buoridit min fálaldagaid gielain.

Vássán jagi leat mii bidjagoahtán eanet ja eanet návccaid min digitála sisdollui ja dáinna áigut ain joatkit.

Mii leat buvttadan neahttasáddagiid sihke Tråante 2017 ja sámediggeválgga okta­vuođas.
 

Geasset álggiimet mii maiddái váldit mávssu min neahttaáššiid ovddas ja almmuhišgođiimet nu gohčoduvvon plussa-áššiid.
 

Dát lea dábálaš eanaš eará áviissain Norggas, ja mii oinniimet maid dárbbu dahkat dan go eat sáhte nuvttá addit ođđasiid maidda geavahat návccaid buvttadit.
 

Lei miellagiddevaš áigodat go almmu­heimmet Ávvir+, go lei váttis einnostit guđe ládje min neahttalohkkit vuostái­váldet dák­kár stuorra rievdadeami.
 

Dat dattege manai bures, mii oaidnit ahte min lohkkit čuovvolit min digitála máilbmái ja dat addá movtta bargat vel eambbo digitála sisdoaluin ja boahtte jagi leat eambbo miellagiddevaš rievda­deamit vuordimis.
 

Boahtte jagi lea mis ávvujahki. Ávvir lea 10 jagi boahtte jagi ja dán mii čalmmustahttit miehtá jagi.

Ávvir ilmmai vuosttaš geardde guovvamánu 6. beaivvi 2008. Lea lunddolaš ahte mii dan beaivvi boahtte jagi čalmmustahttit ja bovdet min lohkkiid mielde ávvu­deapmái. Álggos ilmmai Ávvir golmma geardde vahkkus. 2008 borgemánu rájes lea Ávvir leamašan beaivválaš ođasaviisa. Danne leat ge mii mearridan borgemánu 2018 daid stuora ávvudoaluid doallat.

Mii áigut maid ávvujagi okta­vuođas gudnejahttit din, min lohkkiid, ja lohpidit dál juo ahte borgemánu de bovdejuvvobehtet dii ávvudoaluide!

Mii sávvat ge ahte dii čuovvubehtet min ođđajagis maid ja cavgilehpet unnit ja stuorát áššiid ja dáhpáhusaid birra. Mii háliidit gulahallama iežamet lohkkiiguin ja ráhkadit sisdoalu mas dii beroštehpet. Aviisa ja neahttaaviisa han lea din váste!

Sávvat lohkkiideamet buori ja ilolaš ođđajagi.

 

På forsiden nå