Almmuhus

Almmuhus

Rávvagat juovlabeavdeáigodahkii

Bealli Norgga jođiheddjiin ja barggiin oaivvildit ahte eaŋkilbargit juhket beare olu sosiála doaluin mat leat bargooktavuođas. Dán čájeha iskkadeapmi man Akan Kompetansesenter lea dahkan 2015:s, dieđiha NTB preassadoeđáhusas. Govven; Kallestad, Gorm, NTB Scanpix (Illustrašuvdnagovva)

Dál fas lahkona juovlamánnu ja de dollet ge olu bargobáikkiin oktasaš juovlabeavddi. Iskkadeamit čájehit ahte oallugat juhket beare sakka dain doaluin ja dan oktavuođas leat čohkkejuvvon rávvagat maid sáhttá leat buorre muitit juovlabeavdde oktavuođas.

Published date: 
Duorastat, 23 Skábmamánu, 2017 - 08:57
Updated at: 
Ođastuvvon: 23.11.2017 - 08:57

Vuolggasadjin berre leat ahte sihke jođiheaddji ja bargit muitet olmmošvieruid maiddái juovlabeavddis, dainna lágiin šaddet doalut suohttaseabbon ja vuohkkaseabbon buohkaide.

Goitge lea nu ahte bealli Norgga jođiheddjiin ja bargiin oaivvildit ahte eaŋkilbargit juhket beare olu sosiála doaluin mat leat bargooktavuođas. Dán čájeha iskkadeapmi man Akan Kompetansesenter lea dahkan 2015:s, dieđiha NTB.

Álbmotiskkadeamis, man Álbmotinstituhtta lea čađahan, boahtá ovdan ahte čieža proseantta leat vásihan unohas ja sávakeahtes seksuálalaš lahkonemiid bargoskihpáriin.

#MeToo-kámpanja čájeha ahte seksuálalaš loavkkašuhtti dáhpahusat dávjá dáhpahuvvet bargooktavuođain, earenoamážit dakkár báikkiin gos alkohola juhket.

Dat addá earenoamáš ovddasvástádusa bargosaji jođiheddjiide loktet ášši oidnosii ja dagahit dihtomielalašvuođa dán fáttás.

 

Dán oktavuođas lea Akan Kompetansesenter hábmen guhtta rávvaga mat sáhttet váikkuhit ahte juovlabeavdi šaddá somábun buot oasseváldiide:

1) Leage čielggas

Sin vásáhus lea ahte lea dehálaš leat čielggas makkár vuordámušat leat buot bargiide, sihke juovlabeavddis ja muđui bargosajis. Eaŋkildoaimmat eai easttat doarvái.

Vaikko fitnodat oastá golbma láse viinna, de lea bargis vejolašvuohta oastit eanet jus háliida. Dakko fertejit vuordámušat čielggaduvvon ovdal juovlabeavddi, nu go makkárin mii háliidit iežamet bargobáikki leat.

Lea dehálaš láhčit dakkár sosiála birrasa gos buohkat dovdet vuhtii váldon, oadjebassan ja fátmmastuvvon.

 

2) Leage dihtomielalaš ja ráhkkanan

Alkoholajuhkan dahká juoidá min láhttemiin, unnit eanet, vaikko ii leat gárrenmirkováttisvuohta.

Dat sáhttá leat somá ja dagahit somás bottuid, muhto alkoholajuhkan sáhttá maid šaddat váttisvuohtan ja dagahit ahte ribahat unohasat láhttet earaid vuostá, maiddái seksuálalaš loavkkašuhttima.

#MeToo-kámpánja deattuha dárbbu čielga guottuid dákkár áššiide ja rabasvuođa bargoeallimis. Leage dihtomielalaš, váldde duođalažžan dán ja leage ráhkkanan hálddašit dákkár áššiid.

 

3) Jođiheaddjin berret diehtit maid dagat dakkár áššis

Oadjebas jođiheaddji dohppe ášši dalán jus su bargi manná rájiid badjel. Jođiheaddjin dus lea ovddasvástádus bearráigeahččat bargosaji sihkarvuođa, birrasa ja beaggima.

Gárrenmirkonjuolggádus sáhttá veahkehit dakkár áššiin ja don gii leat jođiheaddji berret diehtit maid dagat jus muhtin rihkku rájiid.

Gárihuvvo go muhtin badjelmeare juovlabeavddis? Sádde su ruoktot droššiin ja váldde suinna ságastallama juovlabeavddi maŋŋel.

Ii leat du bargu jođiheaddjin addit oktiige diagnosa, muhto lea du ovddasvástadus váldit ášši duođalaččat jus du bargi manná rájiid badjel dahje jus oainnát ahte bargi dagaha dakkár dili mii sáhttá hejot čuohcat fitnodahkii.

 

4) Daga vejolažžan ja álkin juhkat alkoholakeahtes juhkosiid

Fuolat ahte alkoholakeahtes juhkosat leat seamma buorit ja seamma sadjosis go alkoholajuhkosat.

Dat sáhttá dagahit ahte eambbogat válljejit juhkat alkoholakeahtes juhkosiid, seammás go sii geat eai juga alkohola dovdet iežaset vuhtii váldon searvevuođas.

Alkoholakeahtes jugus ii dárbbaš leat bruvsa, gávdnojit olu alkoholakeahtes juhkosat Vinmonopolas.

 

5) Ale jearat

Seamma dehálaš go alkoholakeahtes juhkosat lea dat ahte don vuhtii válddát jus muhtin ii áiggo juhkat alkohola.

Ii leat dárbu jearahit nuppis manne son ii áiggo juhkat alkohola, dat sáhttá oallugiidda leat unohas go dovdet ahte šaddet čilget manne eai juga. Divtte leahkit priváhtaáššin ja divtte nuppi iežas mearridit dan.

 

6) Dánsso eambbo go don jugat!

Mana dánsut, ale ge čuoččo čađat báras! Ii daga maide jus it leat čeahppi dánsut, don it leat buoret dánsut jus leat juhkan olu.

Boalddát maid jođáneappot juovlabiepmu go dánssut ja lihkadat!

På forsiden nå