RÁVVE LAHKONIT FÁTTÁ: Guovdageainnu suohkanpsykologa Anne Lene Turi Dimpas lea oahppan mánáidpsykologa. Son rávve váhnemiid geahččalit jearrat nuorain rájiid birra, ja mii sin mielas lea ortnegis. Dalle soitet nuorat duostagoahtit muitalit jus leat unohis dáhpáhusat leamaš. Ávvira vuorkágovva.

– Váhnemat fertejit duostat hupmat

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Ávvir lea čállán oahpaheaddji birra gean politiijat leat dutkame, go galgá sádden heivetmeahttun dieđuid vuolleahkásaš ohppiide.

Finnmárkku politiijaguovllu áššáskuhttinjođiheaddji Morten Daae muitalii ahte dássážii dihtet ahte oahpaheaddji lea sádden dieđuid guovtti oahppái, muhto eai dieđe sihkkarit leat go eambbosat. Daae ávžžuhii olbmuid dieđihit jus leat earát geain leat sullasaš vásáhusat.

 

Psykologa ávžžuha hupmat rájiid birra

Mánáidpsykologa Anne Lene Turi Dimpas, gii lea Guovdageainnu suohkanpsykologa, lohká ahte váhnemat sáhttet lahkonaddat dan fáttá, jus rájiid birra ságastallet nuorain. Dan vai nuorra olmmoš dovdá rádjegažaldagaid, jus goasse boahtá dan dillái.

Son lohká ahte juohkehaččas leat iežaset rájit das mii lea ortnegis ja mii ii leat. Muitala ahte muhtun mánát liikojit olbmástallat rávisolbmuiguin, ja dat lea áibbas ortnegis. Eará mánát fas eai soaitte háliidit dan, ja sidjiide ii leat dat ortnegis.

– Váhnemat sáhttet sága bidjat johtui dan birra, mii orru dohkálaš nuoraid mielas ja mii ii oro. Sáhttá jearrat maid nuorat hupmet iežaset olbmáiguin dan birra, ja orru go ortnegis jus ovdamearkka dihte oahpaheaddji lea olmmái Facebookas, Snapchatas ja Instagramas. Orru go dat somá vai ártet sin mielas, čilge Turi Dimpas.

 

Duostat hupmat

Son lohká maid ahte vai nuorra galgá duostat muitalit, de ferte váhnen leahkit ovdagovvan ja duostat ieš hupmat.

– Álggahit sága, dahje lohkat ahte sáhttá muitalit. Digitála máilbmi lea nu easkka boahtán ja ovdána jođánit, muhtumin mii eat nagot čuovvut. Dan oaidnit kommentárafealttain gos olbmot sáhttet čállit vaikko maid. Soaitá dat dovdu ahte digitála máilmmis eai leat seamma njuolggadusat go albma máilmmis, muhto digitála máilbmi lea maid albma máilbmi, lohká psykologa.

 

Ii sivahallat nuora

Suohkanpsykologa lohká ahte váhnemat sáhttet nuoraid ávžžuhit muitalit jus ožžot unohas dieđu, dahje jus ožžot dieđu man eai dieđe lea go unohas.

– Nuorat eai soaitte diehtit lea go ortnegis, ja de eai ábut heahpanit. Nu go lávejit lohkat, jus lea eahpádus, de ferte hupmat dan birra.

Son lohká maid ahte jus nuorra olbmui lea váttis bidjat rájiid, de ii ábut sivahallat nuora.

– Dat ii leat sin ovddasvástádus, muhto oahpahit muitalit soapmásii, jus lea unohis dovdu. Muhtumin soaitá nuorra muitalit earáide. Dat soaitá váttis váhnemii, ja soaitá váhnen jurddašit ahte su mánná ii luohte sutnje. Dat ii mearkkaš ahte ii luohte, muhto ahte háliida muhtun earáiguin hupmat dan birra, lohká suohkanpsykologa.

 

Ii jierásnuvvat

Turi Dimpas lohká maid ahte lea dehálaš movt váhnen láhtte jus mánná dahje nuorra muitala unohis dáhpáhusa birra. Váhnen ii ábut jierásnuvvat, go de sáhttá baldit nuora.

– Rávisolmmoš ii ábut panihkkaluvvat. Jus beare haga jierásnuvvá, de sáhttá nuorra ballat nuppes muitaleames áššiid birra. Rávisolmmoš ferte váldit gulul, go rávisolmmoš galgá gierdat vuostá váldit vaikko maid. Jus it jierásnuva, de lea stuorát vejolašvuohta ahte nuorra boahtá nuppes fas muitalit jus lea mihkke. Nuorra de oaidná ahte váhnen gierdá dan, lohká psykologa.

 

Muhtumin váhnen ii fáhte

Son lohká ahte muhtumin sáhttá maid leat nu ahte mánát geahččalit muitalit duođalaš ášši birra, muhto váhnen ii fáhte dan.

– Eai mánát álo muital nu go rávisolbmot hupmet, sáhttet hupmat jorbasit ja geažuhit. Jus mánná vásiha ahte rávisolbmot eai fáhte, de ii soaitte nuppes šat muitalit. Danne ávžžuhan ge mun váhnemiid geahččalit guldalit, váldit mánáid duođas ja váldit áiggi humadit. Dál huššaáiggis geahččalit dihtomielalaččat bidjat áiggi hupmat, ovdamearkka dihte go lea biillain vuodjime, lohká Turi Dimpas.

 

Rávisolmmoš maid bidjat rájiid

Son lohká maid ahte dás ii leat mihkke mii lea riekta ja mii lea boastut. Son lohká maid ahte leat olu rádjegažaldagat.

– Rievtti mielde ii galgga nuorra olbmui biddjot dat ovddasvástádus bidjat rájiid. Mii rávisolbmot fertet luohttit, eat ge galgga bidjat dan ovddasvástádusa nuoraide. Lea álo rávisolbmo ovddasvástádus bidjat rájiid go gulahallá nuoraiguin, lohká psykologa.

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå