II VUOLLÁN: Vaikko iskosis boahtá ovdan ahte Bargiidbellodat ii ovdán, de ii presideantaevttohas Ronny Wilhelmsen skurdnjá. Govven: Inger Marita Bals

Heajos bohtosat Bargiid­bellodahkii: – Ii leat ávki skurdnját

Bargiidbellodat manná maŋos mannan mánu oaiviliskkadeami rájes. Presideantaevttohas mieđiha ahte sis lea garra bargu maŋimuš vahkku ovdal válggaid, jus galget nagodit dán jorgalahttit.

06:00 Čakčamánu 05. beaivi 2017
Ođastuvvon: 05.09.2017 - 09:42

Suoidnemánu bellodatbaromehterbohtosiin bođii ovdan ahte Bargiidbellodat ovdána ja šaddet stuoribun go maŋemus válggas ledje.

Borgemánu bellodatbaromehterabohtosat čájehit fas aibbas eará.

Oaiviliskkadeami lea Sentio Research AS čađahan NRK Sámi ja Ávvira ovddas.

Vuolimusas áššis gávnnat bellodatbaromehtera.

 

Hedjonan

Dál, vahkku ovdal sámediggeválgga, de čájeha oaiviliskkadeapmi ahte Bargiidbellodat manná maŋos 7,2 proseantačuoggáin.

Bargiidbellodaga presideantaevttohas, Ronny Wilhelmsen, ii jierásmuva vaikke iskkadeapmi čájeha dákkár logu.

– Dát ii leat buorre, ja dieđusge in leat duhtavaš dainna, dadjá Wilhelmsen.

 

Garra bargu maŋimuš vahkku

Vaikke Wilhelmsen ii leat duhtavaš go manai oaiviliskkademiin nu go manai, de baicce geahččá ovddos guvlui.

– Ii leat ávki skurdnját. Dál ii leat go joatkit ain bargguin, ja čájehit čielgasit maid min bellodat bargá, ja ahte mii leat rievttes bellodat jienastit. Mus lea buorre doaivva ahte sáhttit jorgalahttit dáid loguid, dadjá Wilhelmsen.

Wilhelmsen lasiha ahte sii fertejit beassat badjelii jus galget nagodit dan.

– Vaikke mis lea buorre válgaprográmma, de mis lea olu bargu dan maŋemus vahkku.

 

Eahpečielggas man sivas mannet maŋos

Wilhelmsen riekta máhte vástidit mii lea sivvan dasa go Bargiidbellodat manná maŋos.

– Lea váttis dadjat juste mii dasa lea sivvan, go mis han leat dán rádjái leamaš buorit bohtosat iskosiin, dadjá son.

Heajos bohtosat eai dagat Wilhelmsena heajos millii:

– Dál, go eanas áiggi manná sámegielkursii masa gieskat álgen, de sávan ahte dat ii leat váikkuhan dan. In hal dál astta dette politihkket ge šat, leaikkastallá son.

 

Ii jáhke iežas Nussir-oainnu váikkuhan

Maŋemus oaiviliskkadeami rájes lea Wilhelmsen almmuhan ahte su persovnnalaš oaidnu lea ahte son lea mielas Nussirii.

Ávvir jearrá doaivu go Wilhelmsen dan váikkuhan dasa go dál manne maŋos:

– Dan gal in jáhke váikkuhan. Lean leamaš čielggas ahte lean mielas Nussirii, nu ahte in oainne movt dan galgá váikkuhan, vástida son.

 

 

På forsiden nå