DUHTAVAŠ: Sámediggeráđđelahttu Inger Eline Eriksen Fjellgren ovttas ášši evttoheddjiiguin Torgeir Knag Fylkesnesiin ja Kirsti Bergstøin Sosialisttalaš Gurutbellodagas. Govva: Inger Eline Eriksen Fjellgren

– Buorre gullat ahte eatnasat dorjo

Lávdegotti meannudeamis lei eanetlohku mielas duohtavuohtakommišuvdnii. Sámediggeráđđelahttu jáhkká ahte Stuoradikkis lea maid.

20:55 Geassemánu 20. beaivi 2017
Ođastuvvon: 21.06.2017 - 08:41

Stuoradiggi meannudii disdaga duohtavuohtakommišuvnna álggaheami.

Eanetlohku Stuoradikki dárkkistan- ja konstituerenlávdegottis doarjjui evttohusa álggahit kommišuvnna. Stuoradiggi ii jienastan ovdal eahkes.

Sámediggeráđđelahttu Inger Eline Eriksen Fjellgren čuovui meannudeami Stuoradikkis. Su mielas lei buorre gullat ahte eatnasat dorjo evttohusa.

– Jáhkán ahte lea eanetlohku, go Bargiidbellodat ja smávit bellodagat dorjot. Lei buorre gullat ahte eatnasat dorjo, ja jáhkán lea stuora vuoitu sihke Sámi ja Norgga servodahkii, go dá lea gažaldat mii gullá sámiide ja dážaide, ja danne lea dehálaš geahčadit min duogáža ja historjjá, logai son ovdal go Stuorradiggi jienastii áššis.

 

Boahtte presideantagoddi evttoha Stuoradiggái

Lávdegotti evttohus cealká ahte presideantagoddi galgá ráhkadit evttohusa makkár váldi kommišuvnnas galgá, mii dan namma galgá ja geat das galget miellahttun.

– Dá lea vuosttažettiin prinsihppamearrádus, ja evttohuvvo ahte lea boahtte presideantagoddi mii galgá ovddidit evttohusa boahtte Stuoradiggái. Lea maid boahtte presideantagoddi mii galgá evttohit válddi, nama ja miellahtuid kommišuvdnii, celkkii dárkkistan- ja konstituerenlávdegotti jođiheaddji Martin Kolberg sárdnestuolus. Kolberg lea maid áššesátnejođiheaddji.

 

Álggahuvvo easka maŋŋel válggaid

Dat mearkkaša ahte easka maŋŋel dán čavčča stuoradiggeválggaid vuolggahuvvo duohtavuohtakommišuvnna bargu.

Lea maid eahpečielggas šaddá go kommišuvnna namma «duohtavuohtakommišuvdna», go dat lea boahtte presideantagotti mearrideami duohken.

Eanetlohku lávdegottis lei evttohan nama «vuoiggalašvuohtakommišuvdna».

Eriksen Fjellgrena mielas lea buorre go ii šatta nu jođánit, go son jáhkká sámi servodat ferte digaštallat ášši eambbo. Sámediggi maid ferte gulahallat servviiguin ja guovlluiguin dan ášši birra.

– Jáhkán boahtte Stuoradiggi gal čuovvula maid dát Stuoradiggi lea mearridan, in oba jáhke ge eará ládje, lohká sámediggeráđđelahttu.

 

– Dárbu ahte boahtá Stuoradikkis

Áššesátnejođiheaddji Kolberg celkkii ahte jus Stuoradiggi čuovvola lávdegotti mearrádusevttohusa, dalle lea historjjálaš beaivi Stuoradikkis.

– Háliidan álggahit dán sátnevuoru dainna ahte oaivvildan odne lea mearkabeaivi Stuoradikkis. Go odne galgat, nu go árvalusevttohusas čuožžu, mearridit álggahit guorahallankommišuvnna mii galgá guorahallat dáruiduhttinpolitihka ja vearredagu mii lea sápmelaččaid ja kvenaid vuostá dahkkon Norggas.

Sámediggeráđđelahtu Eriksen Fjellgrena mielas lea riekta ahte guorahallan vuolggahuvvo Stuoradikkis, go de das lea eanemus árvu.

– Das lea árvu man ii sáhte makkárge dutkanprošektii addit. Dá lea prošeakta mii galgá olahit nu viidát go vejolaččat, dalle lea dárbu ahte boahtá Stuoradikki kommišuvnnas.

 

Árja evttohan 2014:s

Eriksen Fjellgren lea duhtavaš go viimmat lea ovdáneapmi.

– Lean duhtavaš go min bargu lea gánnáhan ja čájehan bohtosiid. Árja lea 2014:s juo evttohan dán Sámedikkis. Lean maid bidjan olu návccaid stuoradiggeáirasiiguin gulahallat, ja sihkkarastit eanetlogu. Norga, mii lea ráfálaš riika, gos vuoigatvuođat ja riektesihkarvuohta lea nanus, de lea čielggas ahte Norga galgá duostat almmolaččat geahčadit dan romes historjjá sámiid ja kvenaid vuostá.

 

28 mielas, okta vuostá

Lávdegottis lei rabas gulaskuddan miessemánus, 29 instánssa bukte cealkámušaid.

28 instánssa ledje mielas álggahit duohtavuohtakommišuvnna.

Norgga-Suoma lihttu ii lean mielas.

Stuoradikki dárkkistan- ja konstituerenlávdegoddi meannudii ášši geassemánu 13. beaivvi.

På forsiden nå