SÁHTTÁ BUOHTASTAHTTIT HARRY POTTER FILMMAIGUIN: Girječálli Jens Martin Mienna giehtačállosis «Sáve» filbmii lea vuođđun sámi muitalusárbevierru ja sámi mytologiija. Govven: SÁVE/ Storyline pictures, Ovlla Gaup

– Seamma šáŋŋeris go Harry Potter filmmat

Sámi fearániin ja muitalusain, maid girječálli lea eallenagis gullan, lea son čohkken osiid ja hábmen ođđa máilmmi mas boađus lea giehtačálus guhkesfilbmii, mii lea gohčoduvvon «Sáve».

10:50 Miessemánu 10. beaivi 2017
Ođastuvvon: 10.05.2017 - 11:01

Jens Martin Mienna muitala ahte «Sáve» lea bearašfilbma, mii lea veaháš science fiction, lea erenomáš, iige leat realisttalaš ja dáhpáhuvvá eará báikkis go min máilmmis.

– Dat sáhttá mannat seamma šáŋŋerii go Harry Potter, ja stuora oassi dáhpáhuvvá olbmuid eallimis, ja nu go lea juo gullon, de leat stálut ja ulddat mielde, lohká Mienna, gii ii sáhte nu ollu sisdoalu birra almmuhit.

 

Mánnávuođa rájes čohkken

Jurdda čállit dán muitalusa muitala Jens Martin Mienna  vulggii das go lea čállán máŋga girjji sámi muitalusaid ja mytologiija birra, ja lea čoaggán osiid dain ja ráhkadan ođđa muitalusa das.

– Inspirašuvdna gal sihkkarit boahtá das go lean gullan nu movt stáluid ja noiddiid birra. Dat lea mánnávuođa rájes gitta dása gosa mun dál lean boahtán, ahte visot maid mun lean gullan, daid lean čoaggán já ráhkadan dán muitalusa. Lean maid ollu čálalaš gálduin ohcan dieđuid ja dieđusge njálmmálaš árbevirolaš muitalusaid maid lean gullan vuorrasit olbmuin.

– Sámi muitalanárbevierru lea mis nu ealas ja nu lea dat mytologiija maid, vaikko leage risttalašvuohta min osku, de mii jáhkkit siidjiide, noiddiide, vaikko eat soaitte buohkat mieđihit dasa. Min muitalanárbevierru lea nu rikkis ja danne leage buvttadeaddji Khalid Maimouni liikon muitalussii go lea nu ealas. Son gullá maid ieš eamiálbmogii, Marokkos, Afrihkás, ja lohká muittuha nu ollu dat mii sis lea doppe, dego sis leat maid noaiddit ja dat biktasat maid sulastahttet sin biktasiid, muitala Mienna.

 

Sisdoallu geasuhan

Giehtačálus lea aiddo sáddejuvvon buvttadeaddjái, ja jorgaluvvo eaŋgalasgillii, ja de galget ge geahččalit vuovdit filmma filbmafestiválaide.

Sii leat juo leamaš Berlinas, ja vulget ge dál Cannesii ja galget maiddái Norgga filbmafestiválaide.

– Olgoriikkas ja Norggas dihtet hui unnán sámi muitalusaid birra, ja filbma lea ožžon hui ollu beroštumi, ii das go lea sámi filbma, muhto sisdoalu dihte, lohká Mienna.

 

Ii doarjagiid duohken

Filbma «Sáve» ii leat vuos ráhkaduvvon, ja sii leatge aiddo ožžon doarjaga Internašunála Sámi Filbmainstituhtas (ISFI).

Mienna muitala dat mii maiddái earuha filmmaid ja sámi girjjálašvuođa lea ahte go girjjiid almmuhit, de lea 100 proseantta Sámedikki doarjja mii ruhtada.

– Storyline bidjet ieža ruđa, ja ohcet maiddái veahkkebuvttadeddjiid mat maid ruhtadit, nu ahte ii leat doarjagiid duohken buot. «Sameblod» filbma mávssii 25 miljovnna ruvnno ráhkadit, ja dán filmmas galget erenoamáš effeavttat, nu ahte oažžu rehkenastet ahte sáhttá gártat oalle ollu divraseabbon.

 

Somámus girjjiid čállit

Mienna leage čállán ollu girjjiid ja lea maiddái čállán teáhterbihttái giehtačállosa ja dál maid filbmii.

Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea ge maid juste dál johtimin Mienna teáhterbihtáin man lea gohčodan «Rievssatčivggaš».

– Filbma- ja teáhtergiehtačálus lea hui ovttalágan, go das ferte čállit juste mii dáhpáhuvvá, buot dovddut galget boahtit ovdan daguid vuođul iige galgga muitalit oktanis visot, ferte vuordit. Stuorámus erohus girjjiid čállit ja filmma lea ahte girjjis lea mu oaivvis dat muitalus ja buot govat, ja nu leage go girjjiid lohká, de lohkki ráhkada ieš govaid iežas oaivvis. Mu mielas lea hui somá čállit filbmagiehtačállosa, muhto girjjiid gal lea somát čállit. Mun áiggun ain joatkit filbmagiehtačállosiid čállimiin, muitala son.

Gažaldahkii lea go jurddašuvvon ahte bohtet go eanet «Sáve» filmmat ja lea go ulbmil ahte galgá ráidun šaddat, nu go Harry Potter filmmat, maid ieš namuha, de vástida:

– Mun lean dál gávdnan ovttasbargoguimmiid, Storyline Pictures, mat leat okta Norgga stuorimus buvttadeddjiin, ja sii leat movttiidahttán mu hui ollu čállit, ja mis leat juo jođus eará prošeavttat maiguin dál bargagoahtit. Muhto daid birra in sáhte nu ollu dadjat dan birra vuos, lohká Jens Martin Mienna.

 

Stuora mearkkašupmi


Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi. Vuorkágovva: Ovlla Gaup

Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi lohká go sámi vuosttaš guhkesfilbma mánáide ja nuoraide ilbmá, de lea das hui stuora mearkkašupmi.

– Dán áigge, go lea digitála máilbmi nu guovddážis sámi mánáid ja nuoraid árgabeaivvis, de lea hui dehálaš ahte gávdno juoga mii lea min ja min iežamet gillii, go muđui livččii dego ođđa dáruiduhttin dáhpáhuvvame. Go geahččá dan valljivuođa mii gávdno nu movt Norgga ja majoritehta nuoraide, de lea veaháš surgat jurddašit ahte ii leat ovdal obanassiige gávdnon guhkesfilbma mánáide ja nuoraide. Danne lea erenoamáš mearkkašupmi dán Sáve filmmas, lohká Utsi.

 

Divrras buvtta

Utsi oainnu mielde lea sivva dasa go ii leat ovdal guhkesfilbma mánáide ja nuoraide ráhkaduvvon, lea čielgasit ruhtadeapmi.

– Guhkesfilmmaid dahkat lea hui divrras buvtta, eai ge leat ovdal leamaš sajis, ja easka dál lea Sámi Filbmainstituhta ásahuvvon, muhto eai mis ge leat vel dat ruđat ahte ollašuhttit dákkár stuora buvttadeami, ja leat bargame dan ala, lohká Utsi.

 

Ferte nagodit gilvalit

Utsi čilge filmmaid ruhtadit lea hui ollu buvttadeddjiid duohken, guhte ohcá ruhtadeddjiid ja sáhttá maid oččodit fárrui mielbuvttadeddjiid geat maid ohcet ruhtadeddjiid.

– Filmmaid ráhkadit lea stuora gollojuohkin ollu ruhtadeddjiid gaskka, ja gáibida hui ollu návccaid. Dat gáibida maid hui buori muitalusa ja giehtačállosa mii nagoda gilvalit buot daiguin eará filbmabuvttademiiguin mat ráhkaduvvojit, ja mus lea hui stuora jáhkku ahte dát «Sáve» filbma nagoda dan, lohká Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

 

 

 

 

På forsiden nå