SÁPMI DASTTÁNAGA: Tekstiillaid leat sámi hábmejeaddjit designen. Oasit sámi minstariin, ja maiddái sámi árgabeaivvis bohtet oidnosii tekstiilačájáhusas. Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Tekstiila­čájáhusain vástidit daidda geat suoládit sámi minsttariid

Guovdageainnus lea dál «Sápmi dasttánaga» tekstiilačájáhus. Gávcci sámi giehtačeahpi leat hábmen tekstiillaid, maiguin áigot váldit stuorát oasi sámi designa suorggis. Dan áigot dahkat go stuora designa fitnodagat main eai leat čanastagat sápmái, váldet sámi minstariid iežaset buktagiidda.

14:23 Cuoŋománu 11. beaivi 2017
Ođastuvvon: 11.04.2017 - 14:39

Sápmi dasttánaga galgá čujuhit go dáčča perspektiivvas geahččá.

– Sápmi ii leat duššo eksohtalaš amas báiki maid olbmot eai riekta dieđe gos lea. Lea lagabus go navddát, váccát nurkki birra de boahtá jo sápmi. Sámi árbevirolaš duojis lea alla dássi, muhto nu movt prošeaktaálggaheaddji Maria Vinka lohká, son lea váillahan sámi designas boađášii sisdoallu, dan ovdii go máhkaš stuora fitnodagat galget kopieret ja coggat duššo ovtta bohcco dahje meavrresgári, ja de lea sámi buvtta. Dál beassat mii čájehit ahte das lea olu eambbo máŋggabealatvuohta, ja sáhttá váikko mii, lohká hábmejeaddji Majjen Ristiinná Eira.

Prošeakta lea ovtta ládje vástádus stuora olggobeale fitnodagaide geat vižžet sámi kultuvrras ja minstariin osiid, ja geavahit daid iežaset buktagiin.

 

– Konkrehta, seammás stoahká

Kárášjohkalaš Majjen Ristiina Eira lea ovdal hábmen biktasiid, muhto dá lei áibbas ođđa bargovuohki sutnje.

– Leamaš somá eará bargovugiin bargat, ja beassat hástalit iežas barggadettiin. Lean oahppan ođđa reaidduid, dan ovdii go jus lea hárjánan áimmiin ja suonain goarrut. Mii lea sámi designa, ja lea go duššo okta vuohki movt sáhttá bargat, dat jurdagat mus leat leamaš, lohká Eira.

Son lea ráhkadan minstara mas leat, nu go ieš lohká, máŋga dulkonvejolašvuođa. Inspirašuvnna lea viežžan luonddus ja árbevirolaš sámi kultuvrras.

– Mun liikon hábmet juoidá mii lea veahá váttis, sáhttá konkrehta, muhto seammás stoahká, juohkehaš gii fitná soaitá oaidnit iešguđet diŋgga minstaris, lohká Majjen.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


BEARJADAGA: Čájáhusa rahpamii ledje olu olbmot boahtán. Hábmejeaddji Ove Stødle muitala muhtun guossit ledje juo govahallágoahtán maid tekstiillaiguin sáhtášii goarrut. Tekstiillat eai leat vuovdemassii. Go prošeakta loahpahuvvo, mearrida juohke hábmejeaddji maid barget tektiillaiguin. Govven: Majjen Ristiinná Eira

Sámi designa čájehit máilbmái

Čájáhus lea leamaš oaidnimis Gøteborgas olles guovvamánu.

Prošeavtta lea sámi hábmejeaddji Maria Vinka álggahan, ja son lea čohkken giehtačehpiid prošektii.

– Mis lea ulbmil oččodit čájáhusa eará stuorát gávpogiidda, vai min sámi designa boađášii lagabui daid olbmuid geaidda sámevuohta lea amas. Dál mii háliideimmet oažžut čájáhusa Guovdageidnui, gos leat stuora sámi meassut, vai sápmelaččat beasašedje maid oaidnit dan, lohká Eira.

Maŋŋil go prošeakta loahpahuvvo, eaiggáda juohke hábmejeaddji iežas minstara, ja de besset bargat maid áigot dainna.

– Dáinna tekstiillain sáhttá maid biktasiid álgit goarrut, gii dan diehtá, lohká Majjen Ristiinna.

 

Jieŋa govvidan tekstiillas

Ove Stødle lea garraduojár Billávuonas eret. Sutnje lei tekstiilahábmen áibbas ođđa suorgi.

Son lea jieŋas ja sámegiela sátneriggodagas viežžan inspirašuvnna.

– Mun lean hárjánan čoarvvis ja muoras duddjot, ja fáhkka tekstiillaid hábmet, lei hui eará lágan. Muhto mun liikon hástalusaid, ja lea somá ođđa diŋggaid geahččalit, lohká son.

Go oinnii gova jieŋas, álggi jurddašit movt galgá dan čilget. Jieŋas vulggii jurdda, ja dihtoris riegádii tekstiilla.

– Jurddašin ahte ferte sátni gávdnot juste dan jieŋa čilget, ja ohcagohten. Jearahallen olbmuin ja gehččen muohtasátni appas. Loahpas jerren áhkus, ja son muitalii ahte lea gavdon.

 

– Ovdáneapmi Sápmái


RAHPAN: Ove Stødle ja su ovttasbargoguoimmit ožžot olu rámi Duodjeinstituhta direktevrras Inga Hermansen Hættas. Govven: Majjen Eira

Čájáhusrahpan lei bearjadaga Duodjeinstituhtas Guovdageainnus. Ledje olu olbmot boahtán geahččat sámi tekstiillaid.

– Olbmuin lei olu beroštupmi min čájáhussii. Lea ođas, ja olbmot leat hárjánan oaidnit árbevirolaš duoji ja dáidaga. Olbmot lohke livččii fiinna láseliinnit šaddat tekstiillain, dahje girjjatgávttit. Hui somá gullat olbmuin ahte jurddašit juo movt sáhttet geavahit daid, lohká Stødle.

Duodjeinstituhta direktevra Inga Hermansen Hætta rámpo čájáhusa, ja lea ožžon olu movtta ja inspirašuvnna prošeavttas.

Dá lea prošeakta mii čájeha ahte riikkaidgaskasaš ovttasbargu doaibmá. Dás leat nuorra olbmot, ja dás oaidná ovdáneami. Tekstiillain sáhttit mii goarrut juoidá, ja dainna lágiin ovdánahttit sámi máilmmi, vai mii oažžut buktagiid maid eará duojárat sáhttit viidáseappot atnit. Diet addá nu olu vejolašvuođaid ja ovdáneami, mii lea áibbas eará ládje maid mii sápmelaččat leat jurddašan.

Hermansen Hætta lea liikostan tekstiilii mas lasttaminsttar lea.

– Das livččen gávtti gorron ovttatmanos, ja dat livčče munnje addán ovdáneami. Livččen váccašan oba čeavlát, dán lea sámi olmmoš dahkan, ja mun lean gorron fas dan. Dat ligge mu váimmu, lohká son.

Fáddásánit
Kultuvra

På forsiden nå