BEASSÁŽAT: Kárášjogas leat olu doalut beassášvahkku, muhto dattege ii leat Kárášjoga leansmánnikantuvrras vuorru eará go beali vahkkus. Jus de geavvá mihkke, šaddet Porsáŋggu leansmánnikantuvrra bálvvát vuoddját Kárášjohkii. Čájáhusgovva: Inga Marie Guttorm

– Ii leat dušše politiijaid ovddas­vástadus

Rosie Holmestrand moaitá politiijaid vuoruhemiid dáid beassážiid, go oaivvilda Kárášjogas boahtá leat váilevaš politiijabálvalus. Regiovdnaleansmánni Tarjei Mathisen vástida ahte ii leat duššo politiijaid ovddasvástádus gozihit ahte buot manná bures. – Politiijat galget easka boahtit go ii mihkke eará doaimma, lohká Mathisen.

19:08 Cuoŋománu 11. beaivi 2017
Ođastuvvon: 11.04.2017 - 19:11

Rosie Holmestrand ballá iežas gussiid ja bargiid sihkarvuođas dáid beassážiid.

Son lea beaivválaš jođiheaddji ja eaiggát RoRi olgobáikkis Kárášjogas.

Son moaitá politiijaid vuoruhemiid dáid beassážiid, go beassášlávvordaga lea politiijavuorru Porsáŋggu leansmánnikantuvrras, ii ge Kárášjogas.

Su mielas livčče riekta vuoruhit Kárášjohkii politiijavuoru, go Kárášjogas lea beassášfestivála ja olu doalut, mat geasuhit olu olbmuid.

 

– Ii dohkálaš diimmu vuordit

– Mun bijan gažaldatmearkka go politiijavuorru lea diimmu eret doppe gos beassášdoalut leat, lohká Holmestrand.

Ovdamearkan atná son dáhpáhusa mii geavai mannán bearjadaga su olgobáikkis.

Sus ledje 250 guossi, ja guhtta vávtta, go okta olmmoš galgá leat riejáskan.


BALLÁ DIIMMU ŠADDAT VUORDIT: RoRi olgobáikki eaiggát Rosie Holmestrand ballá šaddat diimmu vuordit politiijaid, jus mihkke geavvá beassážiid. Beassášlávvordaga lea Porsáŋggu leansmánnikantuvrras vuorru, ii ge Kárášjogas. Vuorkágovva: Astrid Helander

– Son ii gárron olggos mannat, ja buot vávttat šadde mannat veahkkin oažžut su olggos. Ádjáneimmet 20 minuhta oažžut kontrolla, dan bottas ledje 249 olbmo geain ii lean vákta, go buohkat šadde dan ovtta olbmo váruhit. Go oaččuimet kontrolla, de manai okta vákta fas sisa, ja mu instruvssaid mielde ii galgga okta ge vákta akto, sihkarvuođa dihte, muitala Rosie.

Sii ledje riŋgen politiijaide, ja politiijat ledje Leavnnjas.

– Manne Leavnnjas lea vákta, go doppe ii geava mihkke? Kárášjogas leat beassášdoalut, dáppe fertejit olbmot. Naba jus geavvá juoga stuorát, ja politiijat leat diimmu duohken. Lea mu gussiid ja bargiid sihkarvuođas sáhka. Ii leat dohkálaš diimmu vuordit politiijaid, lohká Holmestrand.

iFinnmark čálii dán ášši birra álggos.

 

Doarvái Kárášjogas

Porsáŋggu leansmánni ja regiovdnaleansmánni Tarjei Mathisen čilge Kárášjoga leansmánnikantuvrras lea beali beassážiid vákta, ja Porsáŋggu leansmánnikantuvrras fas nubbi beali.

Sii eai sáhte juste almmuhit movt sin vávttat leat sirrejuvvon, muhto beassášlávvordaga álgá Porsáŋggu leansmánnikantuvrras vuorru.

Mathisen liikká dáhkida ahte sis lea doarvái bálvalus Kárášjogas beassážiid.

– Mis lea aktiivvalaš bálvalus Kárášjogas beassášlávvordaga, maiddái eahkes. Muđui mis leat liigebálvalusat. Min bálvvát bohtet eanas leahkit Kárášjogas, muhto muđui maid Porsáŋggus, lohká Mathisen.

 

– Politiijain ii leat olles ovddasvástádus

Mathisen lohká ahte Kárášjogas leat doarrumat njiedjan maŋemuš áiggiid, ja lasiha ahte ii leat duššo politiijaid ovddasvástádus dáhkidit ahte šaddet ráfálaš doalut.

– Olgobáikkit fertejit maid čehpet gozihit, ja váruhit geaidda guossohit alkohola. Uksavávttat fertejit leat gozuid alde ja bálkestit olbmuid olggos jus rigerejit. Jus leat dihto olbmot geat rigerejit, de fertejit olgobáikkit gieldit sin boahtimis. Guossit fertejit maid váldit ovddasvástádusa, ja ráddjet man olu alkohola juhket. Lea ovttasdoaibman mii gáibiduvvo. Politiijat galget easka boahtit go ii mihkke eará doaimma, lohká Mathisen.

– Mun lohpidan ahte politiijat bohtet jus dárbbašuvvo, sávan mii ollet jođánit. Lean áibbas oadjebas ahte mis lea doarvái politiijabálvalus Kárášjogas, ja ahte nagodit čoavdit áššiid, lohká Mathisen.

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå