RÁMIS: Maj-Doris Rimpi čájeha diploma ovttas Såhkie Ubmi sámesearvvi jođiheddjiin Michael Lindbladiin. Govven: Yngve Paulsen

–Stuorámus man sápmelaš sáhttá oažžut

Maj-Doris Rimpi lea ollu jagiid rahčan sámiid ovddas, ja son oaččui ge Såhkie Ubmi sámesearvvi gudnebálkkašumi Ubmejen Biejvieh rahpamis Ubmis.

16:45 Njukčamánu 10. beaivi 2017
Ođastuvvon: 13.03.2017 - 10:25

– Oažžut dan iežan sámi ustibiin lei dat stuorámus. Lea rápmi go dat man mun lean bargan, dan atnet earát árvvus, lohká son.

 

Maj-Doris Rimpi, gii lea eret Parenjárggas Borjosis Johkamohki suohkanis, hirpmahuvai go oaččui gudnebálkkašumi.

Dát doaimmalaš nissonolmmoš lea ge dál hui áigeguovdil, go son han lea mielde filmmas «Sameblod» mii juste dál čájehuvvo Ruoŧa kinoin.

Bálkkašupmi juhkkojuvvo 13. geardde, man Rimpi atná hui mávssolažžan.

– Lean gal ožžon smávit gudnemearkkašumiid, muhto ii ovttage stuorábu, muitala son maŋŋel go válddii vuostá bálkkašumi Tráhppie báikkis – sámi kulturviesu lávddis Gammlias. Muhto nu go dadjen, lea stuora gudni oažžut dákkár bálkkašumi. Juste dál leat goitge bohccot mat leat mu váimmu lagamusas, ja nu leat dat leamaš olles iežan eallenagi. Dan dihte háliidan mun juogadit bálkkašumi boazodolliiguin sihke nisson- ja dievdoolbmuiguin, lea Maj-Doris Rimpi dearvvasátni lávddis.

 

Virkui

Bálkkašumi vuoitit lea mearálaš ja áŋgiruššá sámevuođa ovddas man son lea rahčan oažžut oidnosii 1970-logu rájes.

Go jearan su agi, de dadjá son ahte dat ii gula go nieiddaide.

– Ii hal ahki gula midjiide rávisolbmuide, muhto mun lean gal 43, boagusta son. 1970-logu álggus ilmmai su vuosttaš teáhterbihttá – «Mii galgat eallit viidásit» ovttas nuoraidjoavkkuin.

– Nu mun jotken. In álo bargan teáhteriin, dušše dalle go lei vejolašvuohta ja ekonomiija.

 

Dalle lei ge dat áigi go lei gáržžes ruhtadilli, muitala son ja čilge ahte 1970- ja 1980-logus lei olu idealisttalaš bargu ja stuora eaktodáhttovuoigŋa.

– Nu lei buot sajiin, sámeservviin ja buot. Lei dušše eaktodáhtolaš bargu. Buohkat geat ledje mielde, barge idealisttalaš vuoiŋŋain, muittaša son. Son lea ieš ráhkadan sihke duodje- ja dáiddačájáhusaid.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


DARVEHA BÁLKKAŠUMI: Michael Lindblad bidjá giehtabátti – sámi dáiddaduoji, mii čuovvu gudnebálkkašumi.

Govven: Yngve Paulsen


Stuorámus

Son lea olu vásihan, muhto buot stuorámus lea su mielas go sámiin oažžu rámi.

– Dieđusge. Dan anán mun hui árvvus. Dat lea bálkkašupmi dan ovddas maid mun lean olles eallima bargan. Sámi árvu han lea mihá divrasit go Ruoŧa bálkkašupmi, deattuha Rimpi, gii ovdal lea ožžon stipeanddaid, muhto ii goassege nu stuora.

Rimpi mielas lea su sáttasátni maid lea dahkan ožžon ovtta ládje dohkkehusa, sihke duodje- ja dáiddačájáhusain ja nu ain.

– Mun dovddan ahte lean iežan álbmoga searvvis, iežan ruohttasiid, jus nu dajan, čilge son iežas dovdduid.

Ja dan dahká ge rievttes áiggis.

 

Son lea mielde beakkán filmmas «Sameblod», mii lea ožžon olu bálkkašumiid ja beaggá dál riikkaidgaskasaččat.

– Ovdal dan, de lei oanehisfilbma «Stoerre Vaerie», mii lea oassin «Sameblod» filmmas, čilge son.

 

Rahčá bohccuid ovddas

Son lohká iežas boazodoallonissonin, muhto ii leat ieš guođoheaddji vaikko sus leat bohccot.

– Mus leat iežan árvvoštallamat ja jurdagat min eallima birra dan rájes go mun bajásšadden ja go bohccot bohte mu eallimii, muitala son.

– Dán áigge boazodoalus leat beare olu váttisvuođat, nu go ruvkedoaibma, bieggamillopárkkat, boraspiret ja dálkkádat, oaivvilda son.

Rimpi lea bargan nu guhká ahte lea oaidnán mii lea boahtán ja mannan, dagahan váttisvuođaid ja vuorjašumiid.

Seammás rámida son iežas boazobargiid, sihke dievdduid ja nissoniid.

– Sápmelaččat leat bieđganan miehtá, mis leat iešguđetlágan barggut, muhto mis lea maid kultuvra. Muhto juste diet oassi mas leat min eallit ja eatnamat, diekko lea min árbevierru garra deattu vuolde. Olmmoš šaddá veahá eahpesihkarin go ferte biebmat bohccuid, ja boraspireváttisvuohta ja golut go šaddá oastit fuođđariid ja jeahkáliid lassánit dađi mielde. Dat lea mii mu dál vuorjá. Mii sáhttá ain dáhpáhuvvat dáppe? imaštallá son.

 

Dohkkehit sápmelaččaid

– Dál boahtá gelddolaš áigi, ja sávan Ruoŧŧa geahčada sámiid dili, čujuha son.

De fertejit duođas váldit ILO-konvenšuvnna, man sápmelaččat áinnas sávvet, ja dat lea maid Rimpi stuora doaivva.

Son rámida Norgga mii lea dan dahkan, seammás go Ruoŧŧa ja Suopma ain «suibot» maŋis.

– Norggas vuoruhit garrasit kultuvrra. Ruoŧas orru maid veahá buorráneame go Amanda Kernell (rešissevra) lea lávken Ruoŧa filbmamáilbmái filmmain «Sameblod». Manná veahá njoazibut Ruoŧas, maiddái sámi duoji ja dáidaga dáfus, lea su oaivil.

– Goitge ii leat vuos visot nu mo galgá min riikkas, loahpaha Maj-Doris Rimpi, sámi nisu gii juste dál lea áigeguovdil sihke filmma bokte ja maid čájáhusain Ubmis.

Dál áigu son diktit neavttárbarggu veahá orrut ja baicca leahkit sámi bálkkašumi vuoitin.

Ja de háliida son buot eanemus leahkit Parenjárggas ja dikšut iežas bohccuid, vaikko vel sámi kultuvrralaš suohtastallamat maid geasuhit.

 

Olles eallenagi

Såhkie Ubmi sámesearvvi jođiheaddji Michael Lindblad lohká ahte bálkkašumi vuoitit lea nissonolmmoš gii gállá luottaid earáide ja dan son lea olles eallenagi dahkan.

– Maj-Doris Rimpi lea doaimmahan mearkkašahtti barggu máŋgga kultuvrralaš suorggis. Vuosttažettiin teáhtera, dáidaga ja filmma bokte lea son leamaš innovatiiva, hástaleaddji ja albma inspirašuvdnagáldu earáide, lohká son.

Gudnebálkkašupmi juhkko ovtta dahje máŋgga olbmui, organisašuvnnaide dahje sámeservviide mat leat dahkan mearkkašahtti barggu sámi kultuvrra ovddas.

Gudnebálkkašupmi lea dáiddaduodji man sámi dáiddár lea dahkan, ja smávit ruhtasupmi ja diploma.

Rimpis lea dán mánu lohppii dáiddačájáhus Ubmis man namma lea «Nanos Bájnno – fargekraft».

 

Čállán ja govven: Yngve Paulsen

 

 

 

 

 

 

 

Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå