Almmuhus

Almmuhus

Jienas dán jagáš sápmelačča

Dá lea oassi dan 15 olbmos geat sáhttet jienastuvvot dán jagáš sápmelažžan. Govvamontáša

Dál lea áigi fas nammadit dán jagáš sápmelačča, ja dáppe beasat jienastit su guhte du mielas galgá dan nama guoddit.

Published date: 
Duorastat, 15 Juovlamánu, 2016 - 16:12
Updated at: 
Ođastuvvon: 03.01.2017 - 11:25
Fáddásánit: 

Dál lea fas áigi Ávviris nammadit dán jagáš sápmelačča.

Dán jagáš sápmelaš galgá beaggán miehtá Sámi, ja soaitá vel viidábut.

Jus leat mátketelefuvnnain lohkamin ášši, de gávnnat jienastanáđa go bláđet gitta vulos.

Sápmelaš galgá bargan buori barggu sámeservodaga hárrái, ja soaitá beaggán mediain iežas barggu dahje rahčamuša oktavuođas.

Go leat nammadan evttohasaid «Jagi sápmelaš» bálkkašupmái, de ii leat beakkálmasvuohta stuorraservodagas váldoággan evttoheapmái.

 

Diimmá vuoiti

Diibmá jienastedje Ávvira lohkkit Jon Henrik Fjällgren 2015:ii sápmelažžan.

Son oaččui 31 proseantta jienain, ja časkkii luondduaktivista Jenni Laiti, guhte oaččui 30 proseantta jienain.

Fjällgren lei olu beaggán go lei Ruoŧa Melodifestivalenis mielde «Manne leam frijje» luđiin. Son lei maid ovddidan luođi árvvu Ruoŧa bealde ja erenoamážit máttasámiid luohtevieruid.

 

Olu jienat

Oktiibuot ledje 3625 jiena boahtán, man ii lean Ávvira neahttajođiheaddji Berit Marie Lise Eira vuordán.

– Diibmá jienastedje hirpmástuhtti olu olbmot, ja mun sávan ahte min lohkkit leat dán jagi seamma áŋgirat, jus eai vel eambbo, lohká son.

Neahttajođiheaddji sávvá ahte leat deaivan rievttes namaid čoaggit listui.

– Mis lei stuorra válljenmunni geaid gaskkas válljiimet dán 15 olbmo. Mii eat čáhkkehan buohkaid listui, muhto dát geaid leat válljen, leat dahkan dakkár daguid mannan jagis, mat leat báhcán muitui ja main leat iešguđetlágan váikkuhusat leamaš servodahkii, lohká neahttajođiheaddji.

 

Mii loahpahit jienasteami juovlamánu 31. beaivvi ja almmuhit vuoiti ođđajagemánu 3. beaivvi.

Vuoiti oažžu Ávviris fiinna lásekaraffela.

 

Evttohasat:

Amanda Kernell, filbmadahkki

Filbmadahkki guhte lea iežas vuosttaš guhkesfilmmain «Sameblod» ožžon olu fuomášumi stuora, riikkaidgaskasaš filbmafestiválain. Filmmain lea čuvgehan oasi sámi historjjás mii ii leat nu olu čájehuvvon ovdal, namalassii Ruoŧa kolonisttalaš historjjá.

 

Jovsset Ánte Sara, boazodoalli

Nuorra boazodoalli, guhte lea vuosttažin diggevuogádagas vuosttaldan Norgga stáhta njuovvangáibádusaid. Diggegottis son vuittii, muhto galgá ođđajagemánus Lágamánnirievttis fas lágastit stáhta vuostá.

 

Agnethe Johnsen, artista

Ovddastii Norgga Eurovision lávlungilvvus, «Icebreaker» lávlagiin. Son lea maid čalmmustahttán psyhkalaš váttuid, ja rahpasit muitalan iežas psyhkalaš váttuid ja lossamiela birra.

 

Signe Marie Fidje Store, heaibu

Ovddastii Norgga dán jagi OG-gilvvuin Rio De Janeiros, Brasilas. Doppe ii lihkostuvvan nu bures, muhto oaččui fuomášumii maiddái riikkadásis. Son lea heibon nuorravuođa rájes, ja gárttai garra biekkaid sisa go lea garrasit moaitán Norgga Heaibunlihttu vuoruhemiid nissoniid heaibumis. 

 

Marion Anne Knutsen

Čuvgehii rohcošemiid Divttasvuonas mat galget dáhpáhuvvan jahkeviissaid.  Son háliidii ahte galggai šaddat eanet rabasvuohta tabufáttáid birra. Ášši bekkii gitta riikamediaide. Politiijat álge ođđasit dutkat áššiid, ja leat ain bargame daiguin.

 

Anders Sunna, dáiddár

Politihkalaš dáidagiin muitala iežas oaiviliid. Son lea dán jagi beaggán olu, earret eará dáidaga dihte man Linda «Zina» Aslaksenin ráhkadeigga Álttá nuoraidskuvlla seaidnái.

 

Ingá Márjá Steinfjell ja Máret Steinfjell, mediabargit

Soai leaba álggahan vuosttaš lullisámegielat «hupmanshowa», mainna ealáskahttiba lullisámegiela. Prográmma gullo juohke vahkku, ja soai digaštallaba áigeguovdilis áššiid eará perspektiivvas. Sudnos leat olu guldaleaddjit vahkkosaččat, mii dáidá čájehit ahte maiddái davvisámegielagat ja julevsámegielagat guldalit sáddaga. Dáinna lágiin soaitiba nagodan náitit sámegielagiid iige sirret. 

 

Aslak Ole Eira, valáštalli

Nuorra čuoigi čájehii sámi vuoimmi «Norges tøffeste» TV-ráiddus NRK:s. Son beasai gitta finálii gilvvus, gos Norgga čaffadeamos nuorra galggai nammaduvvot.

 

Sara Marielle Gaup Beaska, artista ja aktivista

Sara Marielle lea hui oidnosis leamaš maŋemuš jagi, go lea áŋgiruššan birasgáhttemis ja álgoálbmot rivttiin. Son lea oassálastán miellačájehemiide miehtá máilmmi, earret eará Standing Rock miellačájeheamis, Amerikas.

 

Dávvet Bruun Solbakk, Sápmi Pride lágideaddji

Deatnulaš lea leamaš njunnošis ovddideames ja čalmmustahttimis homovuođa Sámis. Son lei okta lágideddjiin Sápmi Pride doaluin mat ledje Guovdageainnus borgemánu.

 

Ida Omvar, Miss Sweden

Son vuittii «Miss Sweden» čábbodatgilvvu. Sámi nieida galgá ovddastit Ruoŧa «Miss Universe» gilvvus, mii lea riikkaidgaskasaš čábbodatgilvu.

 

Amoc, artista

Ráppár guhte maŋemuš jagi lea fas oidnogoahtán olu lávddiin. Son ráppe anárašsámegillii, ja dainna lágiin bisuha giela man eai nu oallugat huma. Su oažžu áinnas gohčodit giellapioneran, go lei hui nuorra go álggii bargat giellagáhttemiin iežas vugiin. Su bokte oažžu anárašgiella eambbo fuomášumi.

 

Niillas Holmberg, artista ja aktivista

Holmbergas leat olu iešguđetlágan doaimmat, son lea artista, girječálli ja aktivista. Dán jagi lea son ovttas Suohpanterror joavkkuin, olu ovddastan Deanu guolásteddjiid rivttiid ja čalmmustahttán dili.

 

Jennie Johansson, vuoddji

Son lea Ruoŧa beale sámi vuoddji, guhte ovddastii Ruoŧa vuodjanjoavkku OG-gilvvuin Brasilas.

 

Dáđi bahábut eat leat fuomášan Ruošša beale Sámi ovddasteaddji gean evttohit «Jagi Sápmelaš» bálkkašupmái. 

Jienasteapmi loahpahuvvo juovlamánu 31. beaivvi. Ođđajagimánu 3. beaivvi Ávvir almmuha bohtosiid. 

Jus leat mátketelefuvnnain lohkamin ášši, de gávnnat jienastanáđa go bláđet gitta vulos.

Ii sáhte eara oktii jienastit guđiin ge telefuvnnain, dihtoriin dahje neahttabreahtain.

På forsiden nå