EAI BEASA SUPMII: Goappeš Sámi heargevuodjinlihtut, SVL ja SHL, fertejit dán dálvvi duhtat gilvalit dušše Sis-Finnmárkku herggiiguin. Govva lea govvejuvvon mannan dálvvi World Cup -gilvvuin Guovdageainnus. Vuorkágovva: Ovlla Gaup

Hearge­gilvvo­hallamat dušše Sis-Finnmárkkus dán dálvvi

Biebmobearráigeahču njuolggadusaid mielde eai beasa gilvoherggiiguin rájiid rastá, nu ahte dán dálvvi šaddet sámi heargegilvvohallamat bissut Norggas, ja sáhttá vel ahte besset dušše gilvvohallat Sis-Finnmárkkus.

09:48 Juovlamánu 08. beaivi 2016
Ođastuvvon: 31.01.2017 - 15:20

Biebmobearráigeahčču bijai mannan geasi gaskaboddosaš láhkaásahusa mas leat doaimmat hehttet CWD-dávdda leavvamis, mii doaibmá dán jagi lohppii.

Dál dieđiha Biebmobearráigeahčču preassadieđáhusa bokte ahte evttohit guhkidit dan boahtte jagi lohppii, dassái go eanet bissovaš CWD-láhkaásahus boahtá sadjái.

Dat mearkkaša ahte ii leat lohpi sirdit ealli bohccuid fylkka- ja riikkarájiid rastá.

 

Romsa vuos eahpesihkar

Heargevuodjingilvvuide mearkkaša dat ahte eai beasa Supmii vuolgit gilvalit, ja Suoma hearggit eai beasa Norgga bealde gilvalit.

Lea maiddái eahpesihkar šaddet go heargegilvvut Romssa gávpogis mat lávejit Sámi vahkku oktavuođas.

Sámi Valáštallanlihtu (SVL-N) heargelávdegoddi, mii láve jahkásaččat lágidit heargegilvvuid Romssa gávpogis Sámi vahkku áigge, ii dieđe vel šaddet go obanassiige dat gilvvut.

– Midjiide lea nu ođas diet gielddus ahte eat vel dieđe movt šaddá. Mii galgat dán vahku čoahkkinastit Biebmobearráigeahčuin, vai gullat mii gáibiduvvo min bealis, nu ahte galgat beassat lágidit gilvvuid, lohká SVL Heargelávdegotti jođiheaddji Anders Nils K. Eira.

 

Dušše Sis-Finnmárkkus

Eira sávvá ahte čovdojuvvo ja besset Romssas lágidit gilvvuid, ja lohká rádjegidden bidjá heargegilvvohallamiid eahpesihkkaris dillái.

– Suoma gilvvuid gal oažžut vajálduhttit dán dálvvi, ja soaitit beassat dušše Sis-Finnmárkkus gilvvohallat.

– Dat lea mu oainnu mielde oba stuora vahát heargegilvvohallamii, mii lea juo ovdalaččas rašes dilis. Ii leat jur heaggavárra heargegilvvuide, muhto lea kritihkalaš dilis rádjegiddenmearrádusain. Dat mearkkaša ahte fertet bissut Norggas, muhto dávddaid ferte váldit duođas, ja mii gal eat áiggo SVL bealis geahččaladdat Biebmobearráigeahču njuolggadusaid, lohká Eira.

 

Hearggit eai stuorámus áittan

Eira ii goitge oainne gilvoherggiid nu áittan CWD-dávdda leavvamis, ja oaivvilda herggiin lea álkit fuobmát jus orru skibas go eará bohccuin ealus.

– Dat geat hárjehallet herggiid dovdet daid oba bures máŋggaid jagiid čađa, ja dál go hárjehallanáigodat lea, de barget measta ijabeaivvi herggiiguin. Sii oidnet ovttatmano jus hearggis ii leat seamma mokta, lohká Eira.

Sus lea doaivva ahte besset Romssas lágidit gilvvuid nu go lávejit.

 

Finnmárkkus lágidit buot

Sámi heargevuodjinlihtu (SHL) láve dálvvis lágidit njeallje World cup -gilvvu, ja mannan dálvvi lágidedje guokte gilvvui Suomas, Heahtás ja Bájilis.

Go dál guhkiduvvo rájiid rasttildangielddus, de fertejit eará čovdosiid gávdnat.

– Dat dieđusge hehtte min go mii leat riikkaidgaskasaš lihttu, muhto mii fertet de heivehit termiidnalisttu gildosiid vuođul. Go eat beasa Suomas lágidit gilvvuid dán dálvvi, de lea áigumuš lágidit gilvvuid Guovdageainnus, Mázes ja Álttás, lohká SHL presideanta Mikkel Per Sara.

På forsiden nå