Anne Berit Skum lea okta sis guhte Facebookas fállá veahki sidjiide geain ii leat nu buorre ráđđi juovllaid. Dá son lea Facebookas fállan juovlaherskuid. Priváhta govat

Fállá juovlaveahki

Anne Berit Skum lea okta sis guhte Facebooka bokte fállá veahki sidjiide geain ii leat nu ollu, dál juovllaid áigge. Son muitala ahte leat olbmot geat čállet ahte sis ii leat ráđđi oastit juovlabiepmuid. Dattetge dieđiha NAV ahte sis eai lassán birgenruđaid ohcamušat ovdal juovllaid.

15:30 Juovlamánu 21. beaivi 2016

Facebookas sáhttá dál juovllaid áigge oaidnit olbmuid fállame sihke biepmuid ja skeaŋkkaid sidjiide geain lea dárbu daidda.

Sáhttá leat nu ahte ii leat ráđđi, dahje ii leat vejolašvuohta ieš oastit dahje ráhkadit.

Mázelaš Anne Berit Skum lea okta sis guhte fállá juovlabiepmu dakkáriidda geat dárbbašit.

Son lea bidjan Facebookii gova spiinnebiergorullas, ja sihtá sutnje sáddet evttohusaid geasa dan sáhtášii skeŋket.

 

Juovllaid álgá jurddašit earáid birra

Anne Berit čilge ahte son láve juohke juovllaid ráhkadit rullaid ieš. Dán jagi sus bázii okta liiggás.

– Mun jurddašin, sáhtášin galmmihit dan, muhto manne ii baicce addit. In mun leat maidege juovlamállásiid addime, muhto juovlahersko. Jurddašin ahte juovllaid áigge leat oallugat geat čohkkájit ruovttuin. Sis soaitá heajos ráđđi, dahje ii soaitte bearaš lahka. Juovllat dahket ahte olmmoš álgá jurddašit earáid birra, lohká Skum.

 

Son lei Facebookas bivdán olbmuid sáddet sutnje dieđu jus háliidivčče rulla, dahje jus okta ge diehtá soapmása gii dárbbašivččii dan.

Son lea ožžon veahá dieđuid.

– Jáhkán lea oba váttis dan lávkki váldit, sáhttá dovdu ahte lea ánuheame.

Skum áigu odne eahket válljet geasa skeŋke rulla, muhto lohká dan šaddat váttisin.

– Lea hui buorre dovdu, go duođas sáhtán illudahttit soapmása. Munnje ii soaitte dát nu stuora ášši, muhto soapmásii soaitá. Dovddan hui vuollegašvuođa go oainnán maid olbmot čállet. Muhtumat lohket juo njuolgut ahte ii leat ráđđi gávppašit juovllaide.

 

Birgemušruđa ohcamat eai lassán

Ávvir lea geahččalan oažžut NAV Finnmárkku hoavdda ságaide. Luomuid geažil eai sáhttán sámi suohkaniid NAV-kantuvrrat vástidit Ávvirii.

NAV sosiálabálvalusat leat suohkanbálvalusat, dat mearkkaša ahte logut eai leat čohkkejuvvon ovtta sadjái, muhto leat juohke suohkana duohken.

Danne ii sáhte lohkat movt dilli lea obbalaččat olles Finnmárkkus, go dat logut eai gávdno.

 

Mátta-Várjjaga NAV hoavda, Hilde Michelsen muitala ahte son lea maid oaidnán Facebookas seammalágan čállosiid.

Son dattetge ii loga gal ahte sii vásihit ahte juovlamánus ohcet eambbosat ruđalaš doarjaga, go muđui jagis.

Mátta-Várjjagis unnu lohku sis guđet bivdet ekonomalaš veahki NAV:s juovllaid ovddabealde.

– Min logut čájehit ahte lohku njiedjá. Diibmá ledje unnit go ovddit jagi, ja dán jagi ledje unnit go diibmá.

Son čilge ahte obbalaččat jagis leat eanemus birgemušruhtaohcamat juovlamánus, muhto dat lea danne go Mátta-Várjjagis ožžot ohccit juovlamánus eambbo ruđa go dábálaččat, go juovllaid áiggi leat eambbo olggosgolut.

Man olu guhte ge oažžu rievdá báikkis báikái.

Mátta-Várjjagis ožžot sii geat dárbbašit liigebirgemušruđaid juovlamánus, vuollegis dietnasa geažil, ovtta liigevahkku ovddas ruđaid.

Dalle vuoruhuvvojit bearrašat main leat mánát.

 

Ođđajagemánus bivdet veahki

Michelsenis ii leat čielga čilgehus manne logut njidjet. Logut čájehit ahte leat eambbosat geat leat barggu haga, ja erohusat servodagas lassánit.

Leat eambbosat geat leat geafivuođaráji vuolde dál go ovdal.

Son lea maid oaidnán kampánjjaid Facebookas, olbmot addet biepmu ja čogget skeaŋkkaid sidjiide geain ii leat ráđđi.

Son lohká ahte lea stuora gažaldatmearka, manne ohcamušat NAV:i unnot.

Son jurddaša ahte sáhttá leat olbmuin buoret dilli, vaikko erohusat lassánit.

– Soaitá čilgehus ahte báŋkkut ja loatnaásahusat álkibut addet ruđa ja loana dáid áiggiid. Lea maid álki neahta bokte oažžut daid.

– Dat leat ruđat maid ferte máksit ruovttoluotta, ja mii vásihit álo ođđajagemánus ahte leat eambbosat geat dárbbašit veahki. Olmmoš soaitá golahan badjelmeare juovllaid áigge, ja leat ruhtadan golaheami loanain.

Dan Michelsen ii ávžžut olbmuid dahkat, go golahusloanat leat divrasat.

– Muhto mun ipmirdan ahte lea eambbo geasuheaddji oažžut 10 000 ruvdnosaš loana, go moadde duháha NAV:s, muhto dát leat goit ge ruđat mat galget fas máksot.

 

Báŋkkus ii stuora erohus

Kárášjoga Seastinbáŋku1 hoavda Ulf Tore Isaksen, ii loga gal nu stuora erohusaid loatnaváldimis juovlamánus.

– Lea erohus, muhto dat lea unnán. Leat moattis geat bivdet beassat loana oassemávssus, muhto dat lohku ii ge lassán beare olu. Ii lassan lohku sis ge geat eai mávsse loana máksináigemearrái, ja dat lea buorre mearka.

Isaksen lohká ahte ii sáhte vástidit eará go movt sii iežaset báŋkkus vásihit.

Sii maid eai dieđe gallis geavahit kredihttakoarttaid go ostet juovlaskeaŋkkaid ja juovlabiepmuid.

Isaksen árvvoštallá ahte olbmot soitet dan bargat.

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå