Johan Ingvald Hætta govvejuvvon moadde jagi áigi go lea leamaš bivddus Alaskas. Doppe vudjet fatnasiiguin go vulget ealgabivdui. Priváhta govva.

Vuolgá ealgabivdui Alaskai

Son ii ožžon ealgaválla dán čavčča, ja dolle baicca Alaskai ealgabivdui.

15:08 Čakčamánu 02. beaivi 2016

Guovdageaidnulaš Johan Ingvald Hætta lea áŋgiris ealgabivdi, muhto son ii ožžon dán jagi ealgaválla. Dan bottas go earát gárret njealjejuvllagiid ja ráhkkanit meahccái ealgabivdui, de njuike Hætta girdái ja vuolgá baicca nuppe beallái máilmmi Alaskai, earret eará ealggaid bivdit.

 

Buorre ágga vuolgit

Hætta muitala sus lea nieida ja mánáidmánát geat orrot Kotzebue nammasaš gávpogis Alaska davágeahčen ja son vuolgá dohko guossái, ja seammás áigu fitnat bivddus.

– Na šattai vel buoret ágga vuolgit go juo ii šaddan maninge ealgabivdu dáppe ruovttus. Mun lean ovdal fitnan doppe, ja lean leamaš sihke ealga- ja cariboubivddus.

 

Seammalágan eallit

Son muitala luondu doppe sulastahttá hui ollu dáppe Finnmárkku luonddu.

– Luondu lea hui seammalágan go dáppe ja leat seammalágan eallit ja guolit, dušše stuorábut ja eatnamat ges hui ollu viidábut.

 

Arvat stuoribut

Hætta muitala doppe lea dál álgán ealgabivdu, muhto lea lohpi dušše sarváid báhčit. Njiŋŋelasaid ii beasa báhčit ovdal go skábmamánu 1. beaivvi rájes.

– Ealggat leat arvat stuoribut Alaskas go dáppe, ja sarvát sáhttet deaddit 400 kilo, lohká Hætta.

 

Logi miilla fatnasiin

Ihttin, lávvordaga, vuolgiba Hætta ja su vilbealli dohko, ja galgaba ovtta Hætta oahppása fárus ealgabivdui.

– Doppe bivdet fatnasis, go ealggat bohtet eatnogáddái guohtut gorddetlágan rásiid. Dat lea maid dieđusge danne go lea álkit fievrridit ealgga fatnasiin, go doppe ii leat manahahtti eará fievrruiguin. Mii galgat vuodjit fatnasiin Noatak eatnoráiggi birrasii logi miilla, muitala son. Go lea oahpes olmmoš gean mielde galgaba bivdui, de eaba dárbbaš maidege váldit fárrui bivdui.

– Ean váldde mielde bissuid ja nie, go lea dat oahpis mus guhte ordne bissuid, fatnasa, buot bivdolobiid ja muđui buot eará. Muhto doppe dieđusge ii oaččo maidege biergguid mielde Norgii, lohká son.

 

Ii gáđaš dáppe bivdiid

Hætta ii loga dál gáđaštit ealgabivdiid Finnmárkkus.

– Go lea dákkár arvves dálki de gal in gáđaš dáppe bivdiid in veahášge, ja illudan baicca vuolgit earálágan ealgabivdui, lohká son.

 

Guliid bivdit

Son liiko maid guliid bivdit ja áigu oaggut maid Alaskas.

– Doppe lea ollu guolli, ja dan eanus eai leat makkárge gildosat, oažžu bidjat fierpmi gokko háliida. Doppe leat maid seammalágan guolit go dáppe, ja maiddái luossa. Guolli maid doppe bivdet eanemus lea guolli mas lea namma «chum», mii sáhttá šaddat  máŋgagilosažžan, lohká son.

 

Oaidnán stuora ealu

Hætta maid muitala go lea leamaš Alaskas ovdal, de lea oaidnán albma stuora ealu doppe.

– Caribouat leat dego dáppe bohccot, muhto lea veahá guhkit njunni ja orrot veahá stuorábut. Doppe lea eallu mas leat 500 000 ealli. In leat čoahkis oaidnán ealu, muhto ealloravdda. De lei boazu nu guhkás go čalbmi oaidná juohke guvlui, lohká son.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå