Guovddáš sámi guovlluin unnimus lassáneapmi

Sámedikkejienastuslohku lea lassánan 1968 olbmuin maŋemuš válggaid rájes, muhto eai leat guovddáš sámi guovllut mat dagahit lassáneami.

13:32 Suoidnemánu 12. beaivi 2017
Ođastuvvon: 12.07.2017 - 14:15

Ávjovári ja Nuorta válgabiriin leat dán čavčča 181 eambbo jienasteaddji go ovddit válggain. Dan guovtti válgabiiriin lea jienastuslohku lassánan buot unnimus maŋemuš válggaid rájes. 2,91 proseanttain Nuorta válgabiires ja 3,05 proseanttain Ávjovári válgabiires.

Obbalaččat lea jienastuslohku lassánan 1968 olbmuin.


Dás oaidná dálá, ja ovddeš jienastusloguid.

 

Sámedikkejienastuslohku identitehta duođaštussan


DUHTAVAŠ LASSÁNEMIIN: Dievasčoahkkinstába ossodatdirektevra Ravdna Buljo Gaup. Govva: NRK Sápmi

Sámedikki dievasčoahkkinstába ossodatdirektevra Ravdna Buljo Gaup lohká ahte lea váttis čilget manne guovddáš sámi guovlluin lea unnán lassáneapmi, vaikke dain guovlluin livčče eanemus potensiála. Ávjováris leat golbma stuorámus sámi suohkana, namalassi Kárášjohka, Guovdageaidnu ja Porsáŋgu, ja doppe leat 3738 olbmo jienastuslogus.

– Soaitá ahte olbmot eai oainne dárbbu čálihit jienastuslohkui. Olusat atnet dan duođaštussan sámivuhtii, ja soaitá nu ahte Ávjovárrelaččat leat hui oadjebasat iežaset sámi identitehtii, ja danne eai dárbbaš sámi jienastuslogu duođaštussan sámivuhtii, lohká Buljo Gaup.

Son árvvoštallá maid ahte Sámedikki hálddahus ja politihkkárat eai soaitte leamaš doarvái čeahpit čilget manne lea dehálaš jienastit sámedikkeválggain.

 

Duhtavaš lassánemiin

Eanemus lassáneapmi lea Lulli-Norgga válgabiires, 22,7 proseanttain. Maiddái Davvi ja Gáisi válgabiriin lea jienastuslohku bures lassánan.

Oktiibuot besset 16 958 olbmo jienastit čavčča Sámedikkeválggain. Jienastuslohku lea lassánan 1602 olbmuin 2015 rájes, ja 1968 olbmuin maŋemuš válggaid rájes.

Buljo Gaup lea duhtavaš lassánemiin, go váldá dan vuhtii ahte leat maid olbmot mat mannet eret jienastuslogus, earret eará go jápmet. Muđui eai leat olu eretcealkimat.

– Leat dat olbmot mat leat čálihan geat definerejit sámi oainnu. Jus lea olggobeale jienastuslogu, de ii leat mielde definereme maid sámi álbmot oaivvilda. Lea jienasteddjiid oaidnu mii šaddá sámi politihkkariid oaidnu. Gii ii leat jienastan, lea cealkán eret vejolašvuođa váikkuhit demokráhtalaš prosessii, lohká Rávdná Buljo Gaup.

 


Lassáneapmi 2013 rájes, loguid ja proseanttaid mielde. Lulli-Sámi válgabiires lea stuora proseanttalassáneapmi, muhto lohku lei álgoálggus vuollin. Leat 179 eambbo jienasteaddji Lulli-Sámi válgabiires dáin válggain, go ovddit.

– Ávjováris ii leat seamma stuora rekrutterenvejolašvuohta

Sámedikki stuorámus bellodaga, Norgga Sámiid Riikkasearvvi presideanttaevttohas Aili Keskitalo gullá Ávjovári válgabiirii. Son jáhkká unnán lassáneami boahtit das go stuora oassi álbmogis lea juo jienastuslogus.

– In jáhke Ávjováris lihka stuora potensiála rekrutteret ođđa jienasteddjiid go eará sajiin. Stuorámus hástalus mu oainnu mielde lea sihkkarastit ahte dat moadde čuođi nuora geat leat boahtán ahkái maŋemuš válggaid rájes, servet jienastuslohkui. Sii fertejit oažžut dieđu ahte fertejit ieža čálihit dohko, lohká Keskitalo


– II VÁIKKUT VÁLGABOHTOSA: Son ii jáhke nuorra jienasteaddjit váikkuhivčče válgabohtosa.– Muhto jáhkán jus nuorat servet servodatdigaštallamii, de lea stuorát vejolašvuohta ahte servet politihkkii, ja váldet oasi bellodagain ja organisašuvnnain. Das lea stuora mearkkašupmi boahtteáigái, lohká Keskitalo.Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

 

Nuoraid oččodit searvat

Ovddit válggaid lea son váldán vuostá jienaid, ja dalle lea vásihan ahte leat boahtán nuorat geat galge jienastit, muhto eai lean jienastuslogus.

– Muhtumat doivo ahte ledje, earát eai diehtán ahte lea áigemearri goas ferte dieđihit vai beassá jienastit.

Su mielas galggašii Sámediggi sáddet muittuhusreivve buot nuoraide sámi stuorámus suohkaniin, ja sin mánáide geat leat jo jienastuslogus, go dat livčče njuolggogeaidnu jienasteddjiide.

– Mu rehketbihttá mielde leat moadde čuođi olbmo Kárášjogas ja Guovdageainnus mat leat agis, muhto eai leat jienastuslogus. Lea suddu jus lea nu ahte eai hálit váldit oasi Sámedikkeválggain ja sámi demokratiijas. Oaivvildan ahte olbmuin mat leat agis, leat leamaš máŋga vejolašvuođa searvat, ja mii fertet dohkkehit ahte buohkat eai hálit searvat. Lea vearrát nuoraid ektui, geain ii leat vel leamaš vejolašvuohta searvat.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.

På forsiden nå

Lávvardaga suoidnemánu 29.beaivvi álggahuvvojit dat beakkán Norway Cup spábbačiekčamat Oslos. Dasa servet joavkkut miehtá máilmmi, ja dán jagi servet ge maid Nordlysa G16 gánddat čiekčamiidda.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:09 Suoidnemánu 24. beaivi 2017

Biilavuoddji ii bisánan go vujii bohcco njeaiga.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:36 Suoidnemánu 23. beaivi 2017

Dieđihuvvojedje buollimat Sieidejávrris, poliitijá vuoddjái veahkehit.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:43 Suoidnemánu 24. beaivi 2017

550 olbmo Norggas sorbmejit iežaset juohke jagi. 75 proseantta sis leat almmáiolbmot. Dál čájehuvvo ahte dearvvašvuođaiskkadeapmi militearasešuvnnas sáhttá čielggadit geat sii leat.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:27 Suoidnemánu 23. beaivi 2017

Juohke goalmmát pasieantta gii iežas elektronalaš journála lea lohkan, dovdá eanet oadjebassan go deaivvada dearvvašvuođalágádusain. Ođđa iskkadeapmi čájeha ahte lea olu ávki pasieanttaide beassat lohkat doaktáriid ja divššáriid veardidemiid. Dan dieđiha DIPS preassadieđáhusas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:38 Suoidnemánu 23. beaivi 2017

Politiijat leat dutkame vejolaš cahkkehemiid, guovtti barttas Gáivuonas, Romssas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:19 Suoidnemánu 23. beaivi 2017

Reastaluvvamat ealáhusain leat njiedjan 5,6 proseanttain diimmá jagi ektui. Dattege leat bággoheaitimat lassánan 14,3 proseanttain.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:01 Suoidnemánu 23. beaivi 2017

Verddečiekčamiid finála vuoiti mearriduvvui maŋŋel gelddolaš ráŋggáštusčievččasteami Sáivuomi siidda ja Skuohttanjárgga dievdoluohká čiekčamis. Nissoniid luohkás vutte Ráisanieiddat. Geahča video:

20:32 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Verddečiekčamiin leat unnon joavkkut ja lágideaddjit oidnet hástalussan buolvamolsuma mii čiekčamiin dál dáhpáhuvvá, ja áigot ain geahččalit nuorat olbmuid geasuhit searvat.

12:45 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Stuorra sámi álgoálbmot risttalaš konferánssa lágiduvvo Lákšjogas Deanus ja leat sullii 700 olbmo geat oassálastet konferánsii. Lágideaddji Arild Måsø lohká soai eaba gal vuollánan eamidiinnis Ragnhildain, vaikke vuosttaš jagi bohte dušše 12 olbmo konferánsii. Dál njeallje jagi maŋŋá soai leaba ge lihkostuvvan doaluiguin.

12:02 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Sámedikki doaibmi presideanta Mariann Wollmann Magga čállá suoidnemánu 22. beaivvi leat dáhtoniin man ii goassege vajálduhte.

11:33 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Gottii stuorraluosaid.

11:54 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Namma: Anna Nedrejord

Ahki: 17

Guovlu: Kárášjohka

10:21 Suoidnemánu 22. beaivi 2017

Álttás galget muittašit dán lossa ja váivves dáhpáhusa mii dáhpáhuvai Oslos ja Utøyas guhtta jagi áige.

10:15 Suoidnemánu 22. beaivi 2017