-Almmuhus-
OĐĐASATStatskog gáržžida čakčabivddu

Statskog gáržžida čakčabivddu

-

-

Statskog áigu buoret stivret galle bivdi sáhttet leat dain guovlluin gos báhčet ollu rievssahiid.

Statskog áigu geahpidit rievssatbivddu viiddis guovlluin Romssas ja Nordlánddas. Seammás áigot gáržžidit bivddu dain guovlluin gos ollugat bivdet seamma guovllus, dieđiha Statskog sin neahttasiddus.

– Mii áigut gáržžidit bivddu vai eat goarit rievssatnáli. Seammás áigu Statskog addit bivdinlobi nu ollu bivdiide go sáhttet. Go leat vuđolaš dieđut, de sáhttit hálddašit sihke rievssahiid ja rievssatbivdiid buoret vuogádagas , muitala Statskog bivdo- ja guolásteami doaibmi fágahoavda Kristian Eiken Olsen.

 

Beaiveearit eai leat doarvái
Logut čájehit ahte beaiveearit eai regulere rievssatbivddu doarvái bures. Dan dihte áigu Statskog stivret galle bivdi sáhttet leat dain guovlluin gos báhčet ollu rievssahiid.

– Seammás álkidahttit bivddu dain báikkiin gos ii leat vahát rievssatnállái. Mii oažžut eanet dieđuid juohke jagi ovddas mii gollá, ja nu sáhttit buoridit min vuogádagaid vel eanet, čilge Eiken Olsen.

 

Dohkkehit dálvebivddu
Mannan dálvvi bissehii Statskog rievssatbivddu viiddis guovlluin, ja ledje ollu rievssatbivdit geat eai duhtan dasa. Dál áigu Statskog buorebut stivret čakčabivddu, vai dálvebivdui ii leat goarádussan.

– Mii leat guldalan sin geat leat minguin váldán oktavuođa ja bures ákkastallan man dehálaš dálvebivddu árbevierru lea báikkálaš bivdiide. Dál háliidit mii stivret bivddu nu ahte dálvebivdui ii leat goarádussan, muitala Eiken Olsen.

 

-Almmuhus-