-Almmuhus-
OĐĐASATSilje Karine Muotka – NSR vuosttaševttohas Davveguovllus

Silje Karine Muotka – NSR vuosttaševttohas Davveguovllus

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Davveguovlu

Bellodat: Norgga Sámiid Riikkasearvi

Namma: Silje Karine Muotka

Ahki: 42

Siviiladilli: Náitalan

Eatnigiella/giella: Dárogiella ja davvisámegiella

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Lohkan, olgodaddan ja hárjehallan.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Šaddat eadnin, muhto mu stuorámus moraš lea maid go massiime munno vuosttašriegádan máná.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Hávskes eahket bearrašiin ja olbmáiguin buktá ođđa fámuid munnje.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Okta mu lagamus ovttasbargiin lea albma ovdagovva, ja mus lea leamaš nu lihkku ahte lean beassan ovttasbargat suinna máŋga jagi: min vuosttaš nisson sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Mun barggan prošeaktajođiheaddjin Tromssa Universitehtas Bargoeallin ja karrieara ossodagas.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Álgen politihkain NSR:s 13 jahkásažžan, ja lean leamaš aktiiva organisašuvnnas dan rájes. Lean sámediggeáirras leamaš 2009 rájes.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Ealáhusovdánahttimii, ja mearrasámi kultuvrra ja giela ealáskahttimii.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Sihkkarastit vuođđoealáhusaide areálaid ja resurssaid ja dakko bokte ávnnaslaš kulturvuođu sámi kultuvrii.

 

Čilge manne/manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Jus guoddevaš ealáhusovdánahttin ferte billistuvvot, de lea vuođđudeaddji arvoválljen vuoruhit ceavzilis ealáhusovdánahttima ovdalii go dakkár ealáhusovdáneami man resurssat eai sáhte ođasmahttot .

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Otná boazodoallopolitihkka ii doaimma. Dát lea álgoálbmotealáhus ja mun oaivvildan Sámediggi ja ealáhus fertejit leat guovddážis bidjamis eavttuid politihkkaovdáneapmái dán suorggis. Dat lea iešmearridaniášši. Deháleamos áššit čuovvovaš áigodagas leat sihkkarastit areálaid ealáhussii, rekruteren ealáhussii ja dohkálaš boraspirepolitihkka.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

– Ortnegat dego «trainee» eanandoalus leat dehálačča, ja sihkkarastit ortnegiid buolvamolsumii ja doaibmavisttiid ođasmahttimii ealáhusas.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Ferte leat vejolaš fitnet guolleresurssaide, ruhtadanortnegat fatnasiidda ja sápmelaččaid ja eará guolástanvuoigatvuođat fertejit dohkkejuvvot lága hámis. Dárbbašuvvojit eambbo guollevuostáiváldinrusttegat.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Čuovvolit Váibmogiella NAČ, das leat olu doaibmabijut. Sihkkarastit sámegielohppiide oahpponeavvuid sámegillii ja sámegielfágas.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Mun oaivvildan ahte mii fertet áŋgiruššat innovašuvdnii ja maiddái kreatiivvalaš ealáhusaide, kulturealáhusaide ja mátkeeallimii. Lea dehálaš áŋgiruššat oččodit ođđa bargosajiid sámi guovlluide.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Dat lea riddobivdolávdegoddi, mun oaivvildan ahte NAČ bohtosiin vuoittáhalaimet čáhppadin daid ávžžuhusaid ektui maid ovttajienalaš áššedovdilávdegoddi lei ovddidan. Nussirášši lea maid ášši man mun lean gearggus vuosttaldit čuovvovaš áigodagas.

 

-Almmuhus-