-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATNancy Charlotte Porsanger Anti - Guovddášbellodaga 2. evttohas Nuortaguovllu válgabiirres

Nancy Charlotte Porsanger Anti – Guovddášbellodaga 2. evttohas Nuortaguovllu válgabiirres

-

-

Válgabiire: Nuortaguovlu

Bellodat: Guovddášbellodat

Namma: Nancy Charlotte Porsanger Anti

Ahki: 39

Siviiladilli: Náitalan

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Boazodoaluin ja dulkan.

 

Eatnigiella/ giella

 

– Sámegiella, muhto hálddašan dárogiela maid.

 

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Duogáš NBR ealáhuspolitihkas 1994 rájes, bellodatpolitihkka 2010 rájes. Lean leamaš várreáirras Sámedikkis áigái. Lean leamaš gielddastivraáirras 2012 rájes 2016 rádjái. Lean maid leamaš Sámi prográmmaráđi jođiheaddji njeallje jagi.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Guovllupolitihkka, sámegiella ja vuođđoealáhusat.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Iežas ovddas gal lea beaggin ja viidásit legitimitehta. Sámi álbmoga ovddas duođas rahčat min vuoigatvuođaid ovddas márkanfámuid vuostá.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Ruvkedoaibma lea oanehisáiggi vuoitu mii dagaha dárbbadeaddji servodaga ja stuora luonddusisabahkkemiid. Min buolvvas lea nu olu ahte ruskkat čoggojit badjeloaivve, vejolaš divrras minerálat ožžot leat eatnamis boahttevaš buolvvaide geain sihkkarit lea váddásit áigi go mis. Sámi kultuvra ja ealáhusat leat garra deattu vuolde ahte mii eat sáhte oaffaruššat dan ruvkedoaimmaid dihte.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Boazodoallolága revideren. Boraspirelogu unnidit. Lassi boazodoallogelbbolašvuođa álbmogii ja boazodoalu fágagelbbolašvuođa oažžut dohkálažžan. Dál lea nu ahte boazodoalu cealkámuš ipmirduvvo eanet sátnevuorrun go fágalaš čilgehussan.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álggahit ealáhussii?

 

– Sihkkarastit guohtuneatnamiid, álggahandoarjaga, boraspirelogu unnidit, sihkkarastit lagas meieriija, njuovahaga ja šibitdoaktáriid.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Guolleresurssat galget gullat olbmuide eai ge galgga sáhttit ostot eret. Unna fatnasaččat fertejit oažžut friddja oagguma, nuorat galget oažžut álggahaneriid ja doarjaga fanasoastimii, rusttegat mat reidejit guoli vai dienas lassána ja buorida báikkálaš gálvojođu.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Eanet oahpaheddjiid ja buoret oahpponeavvuid. Okta hástalus lea ahte ohppiin leat nu iešguđetlágan gielladuogážat, mu mielas lea dárbbašlaš oažžut eanet oahpaheddjiid sámegieloahpahussii vai sáhttet addit differensierejuvvon oahpahusa vai mánát, geain sámegiella lea vuosttašgiellan, maid besset ovdánahttit iežaset giela seammás besset sii, geain ii leat dat, oahppat giela. Dál dávjá leat sii seamma luohkás gos dušše lea okta oahpaheaddji. Mánáidgárddiin galget giellaveahkkebargit, mánáidgárdi lea hirbmat dehálaš giellaoahpahussii. Eambbo sámegiel mediat, maiddái sosiála vuogádagain.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámegielat dearvvašvuođa- ja oahpahusbargiid, dutkan sámi perspektiivvas, sámi kulturgaskkusteapmi, lotnolasealáhus mas vuolgga lea vuođđoealáhusain.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Eanemusat čuohcá vašši báhtareddjiid vuostá, árgabeaivvis čuhcet boazodollui guoskevaš áššit, ja buot positiivvaleamos lea dál ahte mii bisuhit giliskuvlla ovtta jagi vel, go oktasašskuvla Ohcejogain mearkkaša nu olu gillái ja sámegillii, Suoma ja Norgga oahppit ovttas jávkadit olu norvagismma ja «pikku-kakku» giela, seammás šaddá lunddolažžan ja ovttasjođiheaddji oktasaš Sámis.

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Musihkka, mánáidvaláštallan ja mátkkoštit.

 

Mii lea dat stuorámus man leat vásihan eallimis?

 

– Oažžut mánáid.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Hárjehalan.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Váttes gažaldat, jurddahalan sin birra geat leat rahčan seailluhit boazodoalu ja Sámi áiggiid čađa, muđui eaŋkilolbmot árgabeaivvis geat bidjet iežaset návccaid searvevuhtii, in hálit gal namuhit ovttage nama.

-Almmuhus-