-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATHenrik Olsen – NSR vuosttaševttohas Gáiseguovllus

Henrik Olsen – NSR vuosttaševttohas Gáiseguovllus

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Gáiseguovllu válgabiire

Bellodat: Norgga Sámiid Riikkasearvi

Namma: Henrik Olsen

Ahki: 46

Siviiladilli: Náitalan, 4 máná.

Eatnigiella/giella: Dárogiella

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Hárjehallan, lohkat girjjiid ja veaháš duodji.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Šaddat áhččin 4 geardde.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Hárjehalan.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Mu áhčči. Mearálašvuohta ieš, álo veahkkái ja buorre vuoigatvuođadovdu.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Davvi álbmogiid guovddáža beaivválaš jođiheaddji, Sámediggeráđis ovddasvástádus kultur-, dearvvasvuohta- ja dásseárvoáššiin. Leamaš Riddu Riđđu festivála beaivválaš jođiheaddji ja buvttadeaddji. Davvi Nuorra čálli ja jođiheaddji. Olmmáivákki kultur-, bargo ja biras beaivválaš jođiheaddji.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Sámedikkis 4 jagi NSR ovddastan, gos 3 jagi ledjen Sámediggeráđis. Gáivuona suohkanstivrras, 8 jagi, ovddastin Sosialisttalaš Gurutbellodaga.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Láhčit dili buori giellaoahpaheapmái mánáide ja nuoraide, skuvllaid ja mánáidgárddiid bokte. Nana kulturinstitušuvnnat mat sáhttet doaibmat mohtoriin ovdánahttimii ja ovddideapmái sámi dáidagis ja kultuvrras. Galget olamuttos gávdnot dearvvašvuođafálaldagat sámegillii ja main vuolggasadji lea sámi kulturipmárdus.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Oažžut buriid einnostahtti bušeahttarámmaid, mat dagahit ahte duohtavuođas lea vejolaš čoavdit hástalusaid mat mis leat giela, kultuvrra, ealáhusa ja oahpahusa dáfus.

 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Ásahuvvon sámi ealáhusat áigeguovdilis báikkiin eai ábut bággehallat gáržžiduvvot minerálaindustriija dihte. Minerála- ja visot eará ealáhusain ferte alla birasstandárda ovdal go ásaheapmi lea áigeguovdil. Ja fidnen resurssaroggamis ferte boahtit buorrin sámi servodahkii.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Daid stuora hástalusaid gaskkas lea oažžut boraspirevahágiid geahču vuollái, ja sihkkarastit guohtoneatnamiid mat boazodoalus leat odne, nu ahte eai olles áiggi ferte várjalit iežaset eará beroštumiid sisabahkkemiid vuostá.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

– Buorit doarjjaortnegat álggaheapmái ja investeremii. Ovddidit eanandoalu oktan dehálaš sámi vuođđoealáhussan, mii movttiidahttá rekruteremii.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Sámediggi ferte bargat garrasit sihkkarastin dihte ahte historjjálaš vuoigatvuođat guolásteapmái sihkkarastot lágas. Gievrras regionála hálddašanmállet sáhttet sihkkarastit ahte árvvut guolásteamis eai vižžojuvvo earáin. Dat unnimus vuotna- ja mearraláhtta sihkkarastá stuorát oasi earis ja ferte leat álki álgit dán virgái dohkálaš eriin. Guolástanvirgi lea ealáskeamen fas ja lea dehálaš guolásteamis lea stáhtus dehálaš sámi ealáhussan.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Buorre giellaoahpahus mánáidgárddiin ja skuvllain lea dat mii sihkkarastá ahte sámegiella ceavzá mearrasámi guovlluin maiddái. Fertet olu bargat dainna ahte oažžut oahpahuvvot buriid giellabargiid skuvllaide ja mánáigárddiide. Mearrasámi guovllu skuvllain fertejit oahppoplánat vuhtiiváldit ahte mis leat unnánat geain lea vejolaš nagodit vuosttašgielagáibádusaid, seammás go sámegiella 2 addá beare unnán giellamovttiidahttima. Ođđa giellamodealla ferte ásahuvvot dáppe.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Vuođđoealáhusain berre leat stuorit potentiála go dat maid otná beaivvi ávkkástallet. Erenoamážit berrejit guolástusaide addot eambbo bargosajit. Mii dárbbašat maid eambbo giellaoahpaheddjiid skuvllain ja mánáidgárddiin olles Sámis. Luondduvuođđuduvvon mátkeealáhus čájeha maid stuora potentiála, ja dás mii dárbbahit eanet sámi aktevrraid.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Norgga politihkkariid váilevaš áigumuš áŋgiruššat sámi kulturvisttiide. Dat stuora bajáshuksen logiid miljárddaid ruvnnu ovddas mat odne geavahuvvojit Norgga nationála kulturvisttiide, lea stuorra kontrástan dasa mii juolluduvvo Sápmái. Oalát váilo dásseárvu.

 

 

-Almmuhus-