-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATChristina Henriksen - NSR/Sáb 3. evttohas Nuortaguovllu válgabiirres

Christina Henriksen – NSR/Sáb 3. evttohas Nuortaguovllu válgabiirres

-

-

Válgabiire: Nuortaguovlu

Bellodat: NSR-SáB

Namma: Christina Henriksen

Ahki: 34

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Mun barggan oahpaheaddjin Girkonjárggas, ja lean ovdal bargan Barentčállingottis Romssa fylkasuohkanis ja Davvi-Norgga Eurohpákantuvrras Brusselis.

Mun lean maid leamaš sadjásaš katekehta Mátta-Várjjagis.

Romssa universitehtas lean mun váldán bachelora kultur- ja servodatfágas, mas lei deaddu oskudiehtagis ja fránskkagielas ja girjjálašvuođas.

 

Eatnigiella/ giella

Human dárogiela buoremusat, muhto jus lea gierdevaš, de gal sáhttá davvisámegiela mannat bures hupmat.

 

 

Politihkalaš duogáš

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Mun lean leamaš miellahttu NSR:s juo 18-jahkásažžan. Lean leamaš  NSR ja NSR/SÁB várreáirras dan rájes, áidna spiehkastat lei áigodagas 2009-2012, go bargen Barentsčállingottis ja áigon earuhit rollaid, ja dán áigodagas go lean fásta ovddasteaddji.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Ain giella ja oahpahus sámi mánáide ja nuoraide.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámedikki jietna ferte šaddat čielgaseabbon ja guovddáš eiseválddiin ferte leat eambbo oahppu ja beroštupmi sámi áššiide, láhkaortnegii mii suodjala sámi vuoigatvuođaid ja eará áššiide mat čuhcet sápmelaččaide. Danin fertejit Sámedikki ja Stuoradikki áirasat ovttasbargat, goit nu guhká go leat golbma sámedikki golmma riikkas.

 

Čilge manne/manne eai galggašš minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Danin go minerálaláhka ain vuostálastá álbmotrievtti, go sisabahkkemat áitet sámi ealáhusaid čázis ja eatnamis ja danin go dá lea oanehisáiggi ealáhus mas eanaš leat olgoriikka investorat geat beroštit dušše eanemus vuoittu unnimus áiggis. Vuhtii váldin báikkálaš beroštumiin vuoruhuvvo hárve, earret go lea investoriidda ávkin, ja dat lea áibbas lunddolaš go gávppit jođihuvvojit bálkáhuššamis.

Jáhkkit ahte olgguldas investorat ja ruvkedoaimmat beroštit cegget báikegotti vuonain ja duoddariin lea ovttageardán jurdda.

Jus máilmmi dárbu minerála maŋis livččii ná stuoris, de livčče doaivumis eambbosat beroštan ávnnastit minerálaid mat leat juo roggon bajás, juste danin go minerálat leat eahpeođasmahtti resurssat.

Dat eai boađe eambbo, mii geavahit daid maid leat juo viežžan, ja fertet ráhkadit industriija das ja bargosajiid maid.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Ii leat olu maid čilge, soaitá leat albmosis ahte ii doaimma, jus don gulat maid boazosápmelaččat ieža lohket dan birra. Deháleamos ášši boazodollui lea, olggobealečalmmiiguin gehččon, go in leat ieš boazodoalus in ge dovdda hástalusaid ieš, de lea sihkkarastit guohtunareálaid ja gávdnat rievttes geainnu buori gulahallamii eiseválddiiguin mii sáhttá dagahit ahte boazodoallit besset guovdilastit dasa masa galget, namalassii bohccuiguin bargat, ovdalii go riektelanjain čohkkát, deavdit skoviid, dahje váldit buot máilmmilágan bargguid dušše dan dihte go ii leat vejolaš eallit dušše boazodoalus.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?

Dađi bahábut dárbbaha Sámediggi ahte Stuoradiggi eambbo ovttasbargá vai sihkkarastá rekrutterema, ja de lea kontraproduktiiva heaitit áŋgiruššamiin ovdamearkka dihte dasa mii gohčoduvvo árktalaš eanandoallun. Nu guhká go Stuoradiggi ii oainne árvvu buvttadit mearkagálvobiepmu sámi dállodoaluin ja sihkkarastit barggaheami guovlluin, de sáhttá leat váttis nuoraid oččodit eanandollui, movttiidahttit nuoraid ealáhussii. Dál gal sáhttá vuos Sámediggi veahkehit buriid oaiviliiguin eanandoallošiehtadusaide, ja doarjagiin nuoraide geat háliidit ealáhussii.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Dajan fas, lágidit mearrasámiid rivttiid guolásteapmái, buktingeatnegasvuohta, vai mii sáhttit álgit hukset guollevuostáváldinbáikkiid ja guolástusaid fas, fokusa bidjat dearvvaš guliide sámi vuonain ja mearas mat reidejuvvojit báikkálaččat, ja nu ráhkadit bargosajiid.

Sámediggi ferte vuortnuhit guovddáš eiseválddiid maiddái guolástusgažaldagain, ja de ii ávkkut doaimmahit dáinna árvobáhpiriin ja guođđit ovddasvástádusa eaktuduvvon ovttaoaivvildeddjiide.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Giellaguovddážiidda ferte sihkkarastit stabiila doarjaga, eambbo doarjaga giellaprošeavttaide, mat sáhttet fas dagahit eambbo giellaguovddážiid.

Čielgasit gulahallan ortnegiid birra mat sihkkarastit oahpaheddjiid ja mánáidgárdeoahpaheddjiid rekrutterema, ovttasráđiid guovddáš eiseválddiiguin ja institušuvnnaiguin main lea ovddasvástádus sámi oahpahussii. Háhkat eambbo ruhtadeami oahpponeavvuide, vai sámi mánát ja nuorat eai leat maŋŋelis skuvlla dáfus, ja háhkat eambbo ruhtadeami giella- ja duodjekurssaide, vai leat báikkit gos eambbosat sáhttet sámástit.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Báikkálaš bargosajiid sihke sámi vuođđoealáhusain ja bargosajiid main leat čanastumit vuođđoealáhusaide, teknologiijaguoskevaš bargosajiid ja oahpaheaddjevirggiid. Eanaš oahpaheaddjit, ja vel eambbo oahpaheddjiid. Sámegielat oahpaheddjiid.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Minerálaášši, earret eará Nussir-mearrádus, mii lea čuohcan munnje, go dat lea beare buorre symbola makkár hástalusat sámi servodagas leat deaivvadeamis stuoraservodagain.

Váilevašvuohta ipmárdusas ja deaddu viežžat luondduresurssaid.

Hušša luondduresurssaid maŋis čihkkojuvvo barggahusa duohkai, ja bargosajiid sámi vuođđoealáhusas árvvus adno unnit go sis eai boađe seamma stuora skálás ruđat.

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Duodji, meahcásteapmi, giella ja muorat.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Váttis dadjat, ja lea sihkkarit relatiiva, muhto munnje lea dat oalle stuora vásáhus go hálddašan sámegiela nu bures ahte in dárbbat dulkka šat. Lea maid stuora vásáhus go nuorat mu ruovttusuohkanis áigot oahppat sámegiela ja čiŋadit gávttiin, go dat ii leat leamaš diehttalasvuohta.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Sahen muoraid bartta luhtte mii lea vuotnagáttis ja geavahan veahá muorain maŋŋelaš sávnnjis.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Áddjárohkki lea mu stuorámus ovdagovva. Son máhtii buot ja čájehii gudnevuollegašvuođa buohkaide.

-Almmuhus-