-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATBørge Sandnes - Ovddadusbellodaga 2. evttohas Lulli-Norgga válgabiirres

Børge Sandnes – Ovddadusbellodaga 2. evttohas Lulli-Norgga válgabiirres

-

-

Válgabiire: Lulli-Norga

Bellodat: Ovddádusbellodat

Namma: Børge Sandnes

Ahki: 47

Siviiladilli: Ovttasássi

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Lean váldán journalistihkkaoahpu, ja bargan redaktevran Ovddádusbellodaga váldoorganisašuvnnas 2004 rájes 2016 rádjái. Dál mun lean virgáduvvon prošeaktajođiheaddjin digitaliseremis ja nuppástusas ráđđealbma bargoveagas, Giske suohkanis.

 

Eatnigiella/giella

– Dárogiella.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

– Lean leamaš politihkas mielde 2004 rájes. Ovddastan Ovddádusbellodaga máŋga álbmotválljejuvvon dásiin. Svelvik Ob joavkojođiheaddjin leamaš 2003-2007 áigodagas, ja Svelvika várresátnejođiheaddji Ob ovddas 2007-2011. Dasa lassin leamaš várremiellahttu Vestfold Fylkadikkis. In leat ovdal leamaš Sámedikkis.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Mánáidsuodjalussii ja johtalussii.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Sámediggi ferte ieš digaštallat dan boahttevaš eksisteanssa. Sámediggi ferte maid vuoruhit dan moadde guovddášbarggu mat das leat, namalassii giella ja kultuvra.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin.

– Mun gal lean positiivvalaš dasa ja eaktudan báikkálaš čanastumi álbmotválljejuvvon orgánas eaktun jos galgá bohkan minerála- ja ruvkefitnodagas.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Mun oaivvildan ahte boazodoalu galgá meannudit nu go eará ealáhusdoaimmaid, maiddái mat gusket investeren- ja doaibmaruhtademiid lágaide. Ealáhus berre doaimmahuvvot nu friija go vejolaš, ja dan almmolaš ovddasvástádus berre gáržžiduvvot jierpmálaš resursahálddašeapmin almmolaš guohtunguovlluide.

 

Eanandoallu, movt sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álggahit ealáhusa?

– Dálá politihkka, mas leat oallut reguleremat ja fievrrideamit, ii leat doaibman. Ráđđehus lea bargamin geahpidit ja álkidit lágaid mat dál gáržžidit boanddaid friijavuođa. Danin vai eanandoallu gievruduvvo birget liikká bures go eará ealáhusat. Mun vuorddán ahte Sámediggi čuovvola stáda vuordámušaid.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Movt sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Mun oaivvildan ahte guolleresurssat leat min nationála resurssat ja galget hálddašuvvot dainna lágiin. Dát lea dan birra mo galgá sáhttit addit sierravuoigatvuođaid ovtta jovkui dušše čearddalašvuođa vuođul.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Munnje lea dehálaš ja riggodat go Norga áigu áimmahuššat sámegiela, sámi kultuvrra ja árbevieruid. Lea suohkaniid ovddasvástádus ahte maiddái sámi mánát ožžot dan oahpu masa sis lea riekti. Sámegiella galgá leat válljengiella juohke skuvllas olles riikkas. Buot mánáin galgá vejolašvuohta oahppat sámegiela vaikko gos dál oroš riikkas. Dát sáhttá addot e-oahppanvuogádagas ja gáiddusoahpahusas. Dakkár oahpahus galget visot riikka suohkanat sáhttit fállat iežaset skuvllain.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Olles riikkas lea dál nuppástuhttinproseassa. Ođđa bargosajit lunddolaččat bohtet oidnosii ja mii fertet leat gergosat dasa. Árbevirolaš virggit, nu go guolásteapmi ja eanandoallu, bohtet boahtteáiggis leat áigeguovdilat, muhto digitála nuppástus gáibida bargiid geat mielalaččat nuppástuvvojit.

 

Makkár ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– In hálit cuiget konkrehta áššái, muhto lean oaidnán máŋga ášši mánáidsuodjalusas go suohkanat leat ožžon beare stuora vejolašvuođaid doaimmahit árvvošteami fuolahusbadjelassii váldimiin eai ge ávkkástala ovdamearkka dihte bearašráđis.

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– MC, meahcástallan ja politihkka.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Go ožžon iežan guokte máná.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Go vuoiŋŋastan, de mun divodan iežan viesus juoidá.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Politihkalaš ovdagovva lea John I. Alvheim-rohkki,  Ovddádusbellodaga ovddeš dearvvašvuođapolitihkar. Son doarui sin ovddas geat ledje vuolemusas.

-Almmuhus-