LÁVLUT: Dán áššis beasat oahpásnuvvat SGP lávlunoasi oasseváldiiguin. Govvamontáša

SGP 2017: Oahpá­snuva lávlui­guin

Dás beasat lohkat buot lávluid ja lávlagiid birra maid dán jagi beasat gullat Sámi Grand Prixas.

13:33 Cuoŋománu 11. beaivi 2017
Ođastuvvon: 11.04.2017 - 14:52

Sámi Grand Prix lágiduvvo Báktehárjjis, Guovdageainnus beassášlávvardaga, dás beasat oahpásnuvvat juoiganoasi oasseváldiiguin.

 

Loga maid: Oahpásnuva juigiiguin

 


GUHKÁ BARGAN MUSIHKAIN: Emilia muitala ahte son lea hutkan lávlagiid dan rájes go lei ovcci jagi boaris ja ahte sus lea stuora beroštupmi musihkkii. 
Govven: Didrik Sørensen (Priváhta govva)

1.  Emilia Helander Olsen

Ahki: 21

Lávlla: «Bábirgirdi»

Oslos eret

Vuosttaš háve oassálastime

 

Emilia Helander Olsen lohká ahte lávlla muitala gullevašvuođa fuomášeamis, iežas ohcama birra ja iežas sajáiduvvama gávdnamis.

Lávlaga lea ieš čállán ja Kenneth Hætta lea bidjan šuoŋa.

– Lávlla «Bábirgirdi» mearkkaša munnje hui ollu go dat lea leamaš guhká juo mu jurdagiin. Dovddan ahte mu jurdagat viimmat leat ožžon hámi ja lea hui somá go beasan dán lávlaga lávlut Sámi Grand Prixas, lohká Emilia.

 

Stuora beroštupmi musihkkii

Helander Olsen muitala ahte son lea bargan musihkain guhká ja ahte sus lea stuora beroštupmi musihkkii.

– Musihkain lean bargan nu guhká go muittán, lean lávlagiid hutkan dan rájes go ledjen ovcci jagi boaris.

 

Musihka studeren USA:s

Emilia muitala ahte son lea maiddái olgoriikkas orron ja doppe viežžan inspirašuvnna.

– Lean studeren Music Business Nashvilles, Tennesses Amerihkás moadde jagi gos mun ožžon inspirašuvnna countrymusihkas, lohká son.

 

Earálágan jienain áigu vuoitit oppa gilvvu

Son muitala ahte sus lea doaivva ahte guoskkaha guldaleddjiid lávlagiin.

– Lean riegádan Oslos, muhto mus lea hui nana gullevašvuohta sámi kultuvrii ja mus lea doaivva dasa ahte sáhtán guoskkahit guldaleddjiid iežan lávlagiin mii gieđahallá nuoraid jurdagiid, nu go mo heivet birrasii ja gávdnat iežas, čilge son.

Emilia muitala maid ahte son háliida leat earáláganin go dat maid dábálaččat gullet.

– Háliidan leat earálágan jietnan go dábálaččat gullet sámi musihkas ja dan bokte vuoitit olles gilvvu, lohká Emilia.

 

Áigumuš bargat sámi musihkain

– Mearkkašivččii munnje hui olu jus vuoittášin beassášlávvordaga, de beasašin bargat eanet musihkain ja hutkat eanet sámi musihka, loahpaha Helander Olsen.

 


LÁVLU UBMISÁMEGILLII: Sara lávlu ubmisámegillii lávlaga mii lea olbmo siskkaldasvuođa birra. – Mu mielas lea dat mii lea olbmo siskkobealde hui erenoamáš ja olu eanet beroštahtti go olgguldas hápmi, lohká son. Govven: Carl-Johan Utsi

2. Namma: Sara Ájnnak

Ahki: 37

Lávlla: «Mjárra» 

Orru Dráhkies

Vuosttaš háve oassálastime

 

Sara Ájnnak oassálastá lávlagiin «Mjárra» man son ieš lea čállán. «Mjárra» mearkkaša meara davvisámegillii.

Lávlla lea olbmo ja olbmo siskkáldasvuođa birra. Son muitala ahte su mielas lea olbmo siskkáldasvuohta gelddoleamos ja olu eanet beroštahttit go olgguldas hápmi dahje dat mii lea olgguldasas.

 

Vuojidettiin šaddet lávlagat

Sara muitala ahte olu lávlagat maid son lea čállán šaddet go son biillain vuodjá, nu šattai maiddái lávlla «Mjárra».

– Vuoján olu guhkes mátkkiid biillain ja gal biila lea juo šaddan dego mu studion. Vuojidettiin gal dáhpáhuvvá feara mii.

 

Almmuhan skearru, dál lávke SGP lávdái

Son muitala ahte son lea luđiin bargan dan rájes go lei nuppelotjahkásaš ja álggii musihkain go áiggui ovdánahttit iežas musihkalaš beali. Das šattai boađusin skearru «Suojggat» man son almmuhii 2014:s.

Dál dovdá ahte lea gearggus oassálastit ja lohká ahte šaddá gelddolažžan oassálastit Sámi Grand Prixas.

– Guhká jurddašin galgen go duostat sáddet lávlaga sisa, muhto go dovden ahte šaddagohten oadjebassan lávlut, de gal mearridin sáddet lávlaga sisa, lohká Sara.

 

Sihke balus ja ilus

Sara muitala ahte sutnje lea erenoamáš dovdu beassat mielde Sámi Grand Prixii ja lohká ahte sus gal leat olu iešguđetlágan dovddut dan dáfus.

– Lea hui somá go bessen mielde. Jáhkán ahte lean sihke hui balus ja hui ilus, hui erenoamáš dovdu goit boahtá leat.

 

Vuoitit livččii stuora gudni

Son lohká ahte sutnje mearkkašivččii hui olu vuoitit Sámi Grand Prix.

– In dieđe lea go vuoitolávlla, muhto meinen goit geahččalit dahkat dan buoremusa maid sáhtán. Livččii stuora gudni vuoitit, loahpaha Ájnnak.

 


OASSÁLASTÁ SIHKE JUOIGAN- JA LÁVLUNOASIS: Inger Marie Nilut oassálastá juoiganoassái luđiin «Ánte Ovllá» ja lávlunoassái lávlagiin «Min duovdagat» mas lea vuođđun su boarráseamos bártni luohti. Vuorkágovva: Ann-Karoline Eira

3. Inger Marie Nilut

Ahki: 47

Lávlla: «Min duovdagat»

Guovdageainnus eret

Oassálastán guđa háve ovdal, vuittii lávlunoasis 1994:s ovttas Niko Valkeapääain.

 

Nilut muitala ahte lávlla lea rievtti mielde su boarráseamos bártni, Mihkkal Juhan Heandaraga, luohti man son lea rievdadan lávllan. Son lea ieš čállán lávlaga ja Heaika Hætta bidjan šuoŋa.

– Mun in diehtán goappá luođi galgen sáddet sisa ja de fuobmájin ahte ráhkadan lávllan Mihkkal Juhan Heandaraga luođi masa heivii namman «Min duovdagat».

 

– Earenoamáš

Son lohká earenoamáš dovdun čuožžut lávddi alde beassášlávvordaga.

– Lean leamaš ovdal mielde ja dieđán man earenoamáš dat lea čuožžut lávddi alde beassášlávvordaga gosa leat boahtán nu olu olbmot geat beroštit sámi musihkas ja luođis.

 

Vuoitu dušše beassat mielde

Oasseváldi lohká ahte sutnje lea vuoitun dušše beassat mielde, muhto lea gal ráhkkanan garra gilvui.

– Munnje lea oalle vuoitu dušše beassat mielde ja oainnán ahte dat šaddá hui garra gilvu, go oainnán man olu čeahpes oasseváldit dat leat. In mun gal vuordde dan gal ahte vuoittán, lohká son.

 

 


RÁHKISVUOĐA BIRRA LÁVLU: Ann Jorid muitala ahte lávlla lea dakkár dovdduid birra mat dábálaččat gusket ráhkisvuhtii. – Lea hui litna lávlla, lohká Henriksen. Govven: Eva Torsen, priváhta govva

4. Ann Jorid Henriksen

Ahki: Badjel 60

Lávlla: «Áigi lea áiggi buorrin» 

Unjárggas eret 

Vuosttaš háve oassálastime

 

Ann Jorid Henriksen oassálastá dán jagi SGP:i lávlagiin «Áigi lea áiggi buorrin».

Teavstta lea Karen Anne Buljo čállán ja Georg Buljo lea bidjan šuoŋa.

– Vaikko lean ge mearrasámi guovllus eret de čáŋai goitge veahá Máze dán lávlagii, lohká Ann Jorid ja bohkosa.

 

Lávlla ráhkisvuođa birra

Lávlla lea áššiid birra mat gusket ráhkisvuhtii, nu go duostilvuohta, gáđašvuohta ja dieđusge ráhkisvuohta.

Son lohká dan hui čiekŋalis lávllan man ferte ieš dulkot.

– Lea maid dan birra movt áigi sáhttá veahkehit, nu go namma muitala. Lea hui litna lávlla, lohká Henriksen.

 

70-logu rájes lávlon

Ann Joridas leat máŋga lávlaga ilbman dan rájes go son álggii musihkain bargat 70-logus.

– Mu lávlagat lávejedje dalle gullot rádios, lohká Henriksen.

 

– Jáhkát go ahte bohtet dus boares fánssat dohko?

– Dat gal livččii hui somá jus boares fánssat livčče dohko ihtán! lohká son ja reaškkiha.

 

Jus vuoitá, de almmuha ođđa lávlagiid

Son lohká ahte jus fal manná bures Guovdageainnus, de gal soaitit fas beassat Ann Jorid Henriksenis gullat ođđa lávlagiid.

– In leat guhkes áigái almmuhan lávlagiid, nu ahte ferten dal oaidnit movt dat váldo vuostá ja galggašii go eambbo lávlagiid ráhkadit. Jus vuoittán, de goit dagan dan, lohká son.

 

Illuda beassat Guovdageainnus lávlut

Oasseváldi ii loga jurddašan vuoitima birra ja illuda hirbmadit lávket lávdde ala.

– Lea hui gelddolaš, mun illudan beassat Guovdageainnus lávlut. Šaddá somá deaivvadit doppe čeahpes olbmuiguin, lohká Ann Jorid.

– Jáhkán gal ahte mun lean oalle «underdog» sin searvvis, loahpaha Henriksen.

 

 


MUN JA DON: Biret Margit Hætta Sara lávlu Jan Ole Hermanseniin ovttas lávlaga man Jan Ole lei čállán iežas niidii headjaskeaŋkan. 
Govvamontáša
 

5. Jan Ole Hermansen ja Biret Margit Hætta Sara

Lávlla: «Mun ja don»

Ahki: Biret Margit lea 37, Jan Ole ges 48

Mázes eret

Biret Margit lea goalmmát háve oassálastime, Jan Ole ges gávccát háve oassálastime. Vuittii juoiganoasi 2011:s

 

Lávlunoassái searvaba Biret Margit Hætta Sara ja Jan Ole Hermansen lávlagiin «Mun ja don» man Jan Ole ieš lea čállán.

– Lávlla guoskkahallá máŋggalágan ráhkisvuođa, nu go isida ja eamida gaskka, muhto maiddái iežas mánáide ja bearrašii, lohká Biret Margit.

Jan Ole čilge ahte lávlagis lea dakkár teaksta man galgá leat álki ipmirdit ja dulkot.

 

Lávlla mii «darvána oaivái»

Sudnos lea doaivva ahte lávlla šattašii rádiobeakkánin ja ahte das lea dákkár teaksta ja šuokŋa masa olbmot liikojit.

– Mun gal jáhkán ahte dá lea dákkár lávlla man olbmot lávlot manadettiin olggos Báktehárjjis, lohká Biret Margit.

 

Galggai headjaskeaŋkan

Jan Ole muitala ahte lávlla ii lean álgoálggus meinejuvvon Sámi Grand Prixii.

– Mun álgen čállit dan lávlaga dalle go mu nieida, Inga Karita, galggai náitalit. Galgen dan lávlaga lávlut sudnuide headjaskeaŋkan, muhto manai nu olu áigi eará bargguide ahte in háhppehan gárvet dan lávlaga.

Son lei guhká jurddašan ahte dát lávlla heivešii SGP:i ja skábman son álggii fas bargat lávlagiin.

 

Dueahtta

Son fuobmái ahte dán lávlaga heivešii dueahtas lávlut. De son jurddašišgođii guđemuš lávlu Mázes son galggašii jearrat searvat suinna Sámi Grand Prixii.

– Mun fuobmájin ahte jearan iežan bargoustibis, Biret Margit Hætta Saras. Son háliidii searvat, nu ahte moai hárjehalaime de veahá ja báddiime lávlaga.

 

Stuora gudni

Lávlla, man Jan Ole čálii iežas nieidda headjabeaivái, mearkkaša diehttelasat sutnje hui olu, ja Biret Margit lohká sutnje gudnin go sus jearai.

– Dat ahte mun ožžon dan ánssu ahte bessen Jan Ole lávlagii searvat gal lea stuora gudni. Jan Ole lea ieš čeahpes lávlu ja dieđán ahte son lea hui ránto, lohká Hætta Sara.

 

Illuda

Biret Margit lohká iežas illudit lávket lávdái.

– Hui somá, mun nu illudan. In leat vel balus, muhto in dieđe gal maid dajašin jus livččet beassášlávvordaga jearran dan seamma, lohká Biret Margit.

– Buorre go letne guoktin, de orru veahá eanet oadjebas, loahpaha son.

 

Jan Ole Hermansen lea náitalan Ávvira váldodoaimmaheddjiin, Kari Lisbeth Hermanseniin. Váldodoaimmaheaddji ii leat leamašan mielde vuoruheame dahje hábmeme ášši.

Berit Marie Lise Eira, neahttajođiheaddji

 

 


POWER-LÁVLLA: Son lea čállán peršovnnalaš lávlaga mas veagalváldin lea fáddán. – Sávan mun nagodan earáid veahkehit dainna lávlagiin, lohká Sunna Máret. Priváhtagovva

6. Sunna Máret Utsi

Ahki: 21

Lávlla: «Mu gorut»

Guovdageainnus eret

Nuppes oassálastime

 

Sunna Máret Utsi lávke nuppes Sámi Grand Prix lávdái, dán jagi oassálastá lávlagiin mas lea namma «Mu gorut».

Son lea ieš čállán lávlaga, Roy Alexander Lind lea bidjan šuoŋa ja veahkehan teakstačállimiin.

 

Ii leat nagodan mu billistit

Lávlla lea veagalváldima birra maid son vásihii guokte jagi áigi. Dasa lea son dál bidjan sániid ja dat oassálastin mearkkaša sutnje hui olu.

– Dat lea dakkár «power-lávlla» mii lea dan birra ahte dákkár dáhpáhus lea issoras ja váttis, dáinna lávlagiin mun válddán iežan iešdovddu ja goruda ruovttoluotta ja čájehan maid ahte ii leat nagodan mu billistit.

 

Sávašii veahkehit earáid

Sunna sávvá ahte lávlla lea dakkár mii sáhtašii earáid veahkehit.

– Dat ii leat nu váivves lávlla, dat lea eanet dakkár mii galggašii earáid veahkehit boahtit ovdan ja muitalit jus leat dakkár dáhpáhusat dáhpáhuvvan. Mun sávan ge ahte mun nagodan earáid veahkehit dáinna lávlagiin.

– Dat ii leat son gii vásiha dakkár dáhpáhusaid gii galgá heahpanit ja ballat, muhto son gii lea veagalváldima dahkan, lasiha son.

 

Persovnnalaš lávlla

Son muitala ahte šaddá earenoamážin lávlut dán lávlaga mii lea nu persovnnalaš sutnje, muhto jáhkká dan alcces šaddat geahpádussan.

– Lean hui balus ja gealdagasas, muhto lea somá oaidnit movt olbmot váldet lávlaga vuostá. Lea hui ártet munnje dán lávlut, go dat lea munnje nu persovnnalaš lávlla. Jáhkán goitge ahte dat šaddá veahá geahpádussan munnje ja sávan vel ahte olbmot ipmirdit man birra lávlla lea, ahte dat maid mun oaivvildan boahtá bures ovdan, lohká Sunna.

 

Olu mii sáhttá váikkuhit

Son muitala ahte maŋemus beivviid lea son duođai dovdan olu dovdduid, muhtumin orru dego bárru mii lea časkán su go fuobmá ahte son galgá dáinna lávlagiin oassálastit Sámi Grand Prixii.

– Maŋemus beivviid lean leamaš hui balus ja hearki. Dat lea veahá issoras go jurddašan ahte dáinna lávlagiin galggan oassálastit ja gal dat lea olu mii sáhttá váikkuhit dan beaivvi go gilvu álgá, nu go mu dovddut.

– Mun gal goitge jáhkán dat manná bures, mun meinen goit hárjehallat sihke joavkkuin ja akto. Sávan ahte mun nagodan olahit dan maid mun háliidan dainna lávlagiin, loahpaha Utsi.

 


SÁMI ROCK: Beassášlávvordaga lávke Sagittarius lávddi ala gilvalit Sámi Grand Prixas. – Mis lea oalle jođánis lávlla, mii rievddada hui olu, lohká Gaup. Preassagovva: Jenny Østgård

7. Sagittarius

Lávlla: «Ovttas leat»

 

Anne Gro, Børre, Roy Alexander ja Per William oassálastet Sagittarius joavkkuin SGP:i lávlagiin «Ovttas leat» man Roy Alexander Lind ja Anne Gro Gaup leaba čállán.

Roy Alexander lea ráhkadan lávlaga.

Sagittarius ii leat ovdal oassálastán Sámi Grand Prixii, muhto joavkku lahtut leat iešheanalaččat oassálastán ovdal.

 

Seamma árvu buot olbmuin

Lávlla lea maid čállon eŋgelasgillii, ja eŋgelasgillii lea lávlaga namma «We are one». Jurdda lávlagiin lea ahte buot olbmuin máilmmis lea seamma árvu.

– Vuođđojurdda lea dat ahte mii buohkat leat dušše olbmot ja mii leat buohkat ovttaláganat. Mii áigut dáinna lávlagiin čohkket buot máilmmi olbmuid, lohká Anne Gro.

 

Álggahuvvui badjel 20 jagi áigi

Sagittarius joavku álggahuvvui 1989:s ja sii leat ollen almmuhit máŋga skearru dan áiggis. Joavkkus leat leamaš olu iešguđet olbmot, ja lávlagiin «Mun ja don» sii áigot ávvudit buohkaid geat leat leamaš ja leat joavkkus.

Son muitala ahte leat máŋggas dan joavkkus geat orrot Lulli-Norggas nu ahte sii eai beasa nu olu hárjehallat fárrolaga.

– Eat mii beasa deaivvadit nu dávjá, muhto dán áigge gal lea nu álki go sáhttit neahta bokte gulahallat.

 

Ođđa lávlagat almmuhuvvojit

Sii almmuhit maid ođđa lávlagiid ja jurdda lea ahte sii almmuhit musihkkavideo «Mun ja don» lávlagis maŋŋel Sámi Grand Prix mii mearkkaša ahte lávlla goitge almmuhuvvo jus eai vuoitte.

– Dat lea veahá oassin das ahte mii áigut fas álgit almmuhit lávlagiid, mii geahččalit vuos álggos oassálastit Sámi Grand Prixas, oaidnin dihte liikojit go olbmot min lávlagii.

 

Sávvá boares fánssaid doarjaga

Anne Gro lohká ahte lea hui somá čuojahit Sámi Grand Prixas go doppe leat nu olu iešguđetlágan geahččit.

– Lea somá go doppe eai leat dat geaidda mii dábálaččat čuojahit, muhto sávvamis boares fánssat maid dorjot min.

 

Galgá leat sadji buohkaide

Anne Gro lohká ahte sin erenoamášvuohta lea ahte sis lea oalle jođánis musihkka. Su mielas lea ge dárbu maiddái earálágan sámi musihkkii, vai lea veahá variašuvdna.

– Dat han lea somá go lea veahá variašuvdna sámi musihkas maid. Galgá leat sadji buohkaide, lohká Gaup.

 

Ávvudit jus vuitet

– Galggašii gal champagne-bohttala rabistit jus vuoitit. Jus eat vuoitte, na ammahal mii de sáhttit juogadit vuitiin dan bohttala, reaškkiha Anne Gro.

 

Loga maid: Oahpásnuva juigiiguin

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Sámi Grand Prix

På forsiden nå

Disdaga maŋŋelgaskabeaivvi lea muhtin gaikon sisa muhtin bartii Idjajávrris, mii lea gaskal Kárášjoga ja Leavnnja, Kárášjoga suohkanis. Bartaeaiggát lea dolkan dása.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:37 Suoidnemánu 27. beaivi 2017

Sámediggi čájeha dál loguid mat čájehit ahte 2015 rájes leat olu nuorat dieđihan iežaset jienastuslohkui. Logut čájehit ahte 2015 rájes leat 18-ja 19-jahkásaččat lassánan 66 olbmos 218 olbmui, mii dagaha olles 230 proseantta lassáneami. Seamma áigodagas leat 20–24-jahkásaččat maid lassánan 40 proseanttain, 596 olbmos 833 olbmui.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:32 Suoidnemánu 27. beaivi 2017

Dál lea Skuohtanjárgga Velforening háhkamin váibmovuolggahanmašiinna. Okta ágga manne sii leat diŋgon dan lea vai sihke boazodoallit ja báikkiolbmot galget dovdat oadjebasvuođa.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:12 Suoidnemánu 27. beaivi 2017

Dán jagi lea stuoradiggeválga, ja bellodagat leat almmuhan sin válgaprográmmaid. Ávvir lea čallan Bargiidbellodaga boazodoallopolitihka birra, ja dál leat iskan eará bellodagaid boazodoallopolitihka.

14:47 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Namma: Nils Mikkelsen Sara

Ahki: 40

Guovlu: Máze

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:01 Suoidnemánu 27. beaivi 2017

Loga dás mat dat logi bivnnuheamos bearalmátkkit leat Sámis (Finnmárkkus) ja gos leat eanemus bearalmátkehasat.

13:08 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Olusat ledje boahtán doarjjakonsertii doarjut Ellos Deanu-joavkku rahčamuša, duššin dahkat dan ođđa Deanosoahpamuša man Norgga ja Suoma eiseválddit leat dohkkehan. Juoigi ja jurista Ánde Somby doarju nuorat gearddi vuostálastima dán áššis. – Lea olu duođaleabbo go dolge­vuogga Iešjoga siste, lohká son.

12:22 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Golmmas manahedje vuodjinkoartta ja guđas sáhkkohalle.

13:10 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Dál rahpasa fargga borgemánnu ja ain lea hirbmat dulvvis, muhto dan gal lea Ole Georg Balto giđa rájes diehtán. – Lean oaidnán ahte dán jagi lea geasi dulvi, mii bistá gitta čakčii, lohká son.

12:56 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Juohke jagi dieđihit nuorra lieggariika-mátkkošteaddjit veagalváldimiid. Dál váruha mátkedáhkádusfitnodat.

12:22 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Ola Giæver finadii Guovdageainnus sotnabeaivvi, doppe lei geahčadeamen lea go vejolaš girdiin seaivut giláža girdišilljui.

09:58 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Kárášjohkalaš fárrii lulás ja massi dákko bokte iežas guolástusrivttiid iežas mánnávuođa jogas. Ávvir bovdii njealje studioguossi digaštallat dáid rivttiid birra. Geahča Ávvira studiosáddaga.

08:27 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Namma: Aili Keskitalo

Ahki: 48

Guovlu: Guovdageaidnu

09:02 Suoidnemánu 26. beaivi 2017

Geasseáiggi lea hui dábálaš oaidnit turistasuonjiriid luoddaguorain Sámis. Hárjánan turistejeaddji Risten Anne Eira jáhkká dát vierru lea nohkagoahtán, go nuorain ii leat beroštupmi turistet.

15:44 Suoidnemánu 25. beaivi 2017