Máhttoministtar Henrik Asheim. Govven: Tore Meek / NTB scanpix

Máhtu ja dutkama vuoru­heamit stáda­bušeahtas

Ráđđehus nanne Norgga gilvalannávccaid dakko bokte go vuoruha máhtu ja dutkama. 2018 stáhtabušeahtas evttoha ráđđehus nannet bargguid árradoaimmaid dáfus mat addet buori vuođu mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain, ja nannet juolludemiid dutkamii, fidnofágaide ja fágaskuvllaide.

11:31 Golggotmánu 12. beaivi 2017

– Mii ovdanbuktit bušeahta mii addá buot mánáide buori álggu mánáidgárddis, skuvllaide gos oahppit besset oahppat eanet, ja oahppo- ja dutkansektovra mii luvve eanet dakkár bargguid mat bistet guhkit áigge, lohká máhttoministtar Henrik Asheim preassadieđáhusas.

 

Nanne árradoaibma bargguid

Ráđđehus evttoha lasihit 100 milliuvnna ruvnna árradoaimmaide mánáidgárddiin ja skuvllain.

Son áigu maid addit suohkaniidda 200 milliuvnna ruvnna friddja sisaboađuid bokte mat galget mannat árradoaimmaid nannemii.

– Njeljiin jagiin boargárlaš stivrejumiin lea dáčča skuvla rievttes geainnuid nalde. Oahppit ohppet eanet, sis lea eanet beroštupmi, ja eambbosat čađahit joatkkaskuvlla. Muhto liikkáge leat ain máŋggat oahppit geain lea heajos lohkan- ja rehkenastinnávccat, lohká Asheim.

 

Oahpaheaddjispesialistat ja vuoruheapmi mánáidgárddiin

Vai nákce nannet árradoaimmaid áigu ráđđehus nannet oččodit oahpaheaddjispesialisttaid 40 milliuvnna ruvnnain.

Vuosttaš geardde galget dál oahpaheaddjispesialisttat bargat álgooahpahusain 1.- 4. luohkáin.

Spesialisttat galget leat mielde ovddideame oahpahusa dain skuvllain gos sii barget, nu ahte oahppit ohppet eanet.

 

Minoritehtagielat mánáid mánáidgárddiide

Ráđđehus evttoha maiddái 40 milliuvnna ruvnna doaimmaide mánáidgárddiin.

Dat ruđat mannet doarjjaortnegii mii nanne bargguid suohkaniin oččodit eanet minoritehtagielat mánáid álgit mánáidgárdái, ja čađahit geatnegasvuođa ovttasbargui gaskal suohkaniid mánáidgárddiid- ja skuvlaeaiggádiid.

– Árradoaibma álgá juo mánáidgárddis. Doppe ovdána mánáid giella ja olmmáivuođat. Danne háliidit mii eanet minoritehtagielat mánáid mánáidgárddiide, ja dan ahte skuvllat dovdet makkár vásáhusaid mánáin leat go álget skuvlii. Dat addá buori álggu skuvlavázzimii, lohká Asheim.

 

600 milliuvnna eanet dutkama ja alit oahpu guhkitáiggeplánii

Ráđđehus evttoha lasihit juolludemiid čuovvolit dutkama ja alit oahpu guhkitáiggeplána 600 milliuvnna ruvnnain 2018:s.

– Go nannosit vuoruha dutkama ja ovdáneami, de háhkat ealáhusdoaimmaid mat buorebut nákcejit dustet gilvaleami ja addit eanet ruoná ja ođđa hutkkálaš boahtteáigge bargguid, lohká Asheim.

Stáhtabušeahta 2018 evttohusaiguin lassánit juolludeamit daidda dieđihuvvon doaimmaide ja guhkit áigge vuoruhemiide guhkitáiggeplánas oktiibuot 2,9 millijárdda ruvnnain 2015-19 áigodagas.

Lassáneapmi stáhtabušeahtas mii guoská dutkamii ja ovddidemiide (DuO) gártet sullii 300 milliuvnna ruvnna.

Reálalassáneapmi 2013-2018 áigodagas lea gaskamearalaččat leamašan 3,0 proseantta juohke jagi, ja juolludeamit fas leat 1,04 proseantta bruttonašunálabuvttadusas (BNB) 2018:s.

 

70 milliuvnna fidnofágaide ja fágaskuvllaide

Ráđđehus joatká vuoruhemiid stáhtabušeahtas 2018 mat gusket fidnolaš oahpuide. Son evttoha 32 milliuvnna 638 ođđa oahpposajiide fágaskuvllain.

Son evttoha maiddái badjelaš 40 milliuvnna ruvnna joatkit vuoruhit fidnofágaid.

Juolludeapmi galgá adnojuvvot oččodit eanet bargobáikkiid oahpahalliide, ja nannet hospiterenortnega fidnooahpaheddjiide, ja ásahit eanet dakkár oahpposajiid main lea heivehanmunni sidjiide geat orrot guovlluin (báikkiin olggobealde gávpogiid ja stuorit čoahkkebáikkiid) geat háliidit bargat fidnofágaoahpaheaddjin.

– Norgga bargoeallin dárbbaša ollu fidnofágaoahppan olbmuid boahttevaš jagiid. Fágabargit leat dehálaččat norgga gilvalannávccaid dáfus. Danne mii ain joatkit vuoruhit fidnofágalaš oahpuid, dadjá máhttoministtar loahpas preassadieđáhusas.

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

Kárášjoga gielddastivračoahkkimis ikte jienastii posišuvdna virgádit ođđa ekonomiijabargi veahkehit gieldda čorget váttes ekonomalaš dilálašvuođa.  Várresátnejođiheaddji John Nystad (SáB) lohká ahte gielddas lea hoahppu oažžut veahki.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:22 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Stádaministara mielas lea buorre go ráđđehusas leat golbma nissona njunnošis. Ine Eriksen Søreide lea Norgga vuosttaš nisson olgoriikaministtar.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:51 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Riddu Riđđu AS stivrajođiheaddji Christina Henriksen muitala ahte sii leat duhtavaččat bargoveagain geat galget jođihit álgoálbmotfestivála ovddasguvlui.  – Mis lea áigumuš ahte Riddu Riđđu galgá leat dat deháleamos álgoálbmotfestivála, lohká son preassadieđáhusas ja lohká jáhkkit ođđa festiválahoavdda ja beaivválaš jođiheaddji dahkat buori barggu.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ovdalaš áiggi masse olu boazosámit iežaset rivttiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas. Masá 50 jagi maŋŋel go Baal-bearaš massii eallinláibbis, de háliidivččiiga oappážagat ruovttuluotta boazodollui. Norgga Árktalaš Universitehta juridihkalaš professor Øyvind Ravna dadjá dán váddása duohken.

Almmuhuvvon odne, dii. 07:00 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Romssa fylkkadiggi lea árvalan nama ođđa fylkii mii ovttastahttá dálá Finnmárkku ja Romssa.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Fargga 30-jahkásaš ii leat vel gávdnon maŋŋel gahččanlihkuhisvuođa Vågakallenis, lulábealde Svolværa Lofuohtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Njealji mánu geahčen cáhkkehuvvo fas Olympiadolla, dán háve Pyeongchangas, ja Kroghas lea fas vejolašvuohta geahččalit ollašuhttit OG-niegu.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Juohke jagi gávdnet sii bohccuid maidda leat sorron boares telefon­streaŋggat, ja bohccuid mat leat darvánan daidda ja jápmán meahccái. – Dál lea áigi čálligoahtit beaivesáhkuid Telenorii, oaivvilda boazodoalli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:50 Golggotmánu 19. beaivi 2017