EAI DUTKAGOAHTÁN:  Guovdageainnu leansmánnekantuvra ii dutkan guđa mánus veagal­váldinášši, muhto dál lea Finnmárkku politiijaguovlu gohččon dutkagoahtit ášši. Govva: Nils Johan Vars

Eai leat dutkan veagal­váldin­ášši guđa mánus

Guovdageainnu leansmánnekantuvra ii leat dutkan roavva veagalváldima vaikke lea váidon sullii jahkebeali dás ovdal.

20:50 Miessemánu 16. beaivi 2017
Ođastuvvon: 16.05.2017 - 21:00

Guovdageainnu nisu váiddii diibmá skábmamánus ahte soames dievdu lea su veagalváldán oađedettiin muhtun feasttas. Dat veagalváldin galgá leat maid filbmejuvvon ja biddjon muhtun čiegus jovkui Facebookas. Nisu, gii lea váidán veagalváldima, lea vuordán guhtta mánu dieđuid Guovdageainnu leansmánnekantuvrras, ahte mot ovdána ášši. Dál čájehuvvo ahte politiijat eai lean bargan maide áššiin.

 

Oktavuohta politiijaiguin

Ávvir lei oktavuođas Guovdageainnu leansmánniin Klemet Klemetseniin duorastaga ovddit vahkus. Dalle son sáhtii duođaštit ahte ášši lea váidon sidjiide, muhto eambbo ferte vástidit dan birra Finnmárkku politiijaguovllu politiijajurista.

 Ávviris lei vuosttaš oktavuohta Finnmárkku politiijaguovllu preassagulahallanolbmuin bearjadaga miessemánu 5. beaivvi, muhto dalle ii lean okta ge jurista gii sáhtii vástidit gažaldagaid.

Mánnodaga váldit fas oktavuođa politiijaguovlluin ja čilget makkár roavva veagalváldima ektui galgat oažžut juoidá vástidit politiijaid bealis.

 

– Čuohcan garrasit

Dan maŋŋel geavvagoahtá juoga, go mánnodateahkeda mannan vahkkus riŋgejit politiijat nissonii ja dáhttot su boahtit ođđa jeara­hallamii dakkaviđe. Son ii loga alddis dalle leamaš vejolažžan fitnan politiijaid luhtte go ii lean báikkis. Son soahpá politiijain boahtit nuppe beaivvi. Mannan vahkku mánnodaga lei ge son guovtti jearahallamis ovtta ja seamma beaivvis.

 – Lea leamaš hui lossat psyhka­laččat vuordit ja vuordit maid politiijat barget. Lean guhtta mánu vuordán ahte ášši galgá ovdánit, muhto ii mihkke ge leat geavvan. Orru dan láhkái ahte olles ášši ledje politiijat vajálduhttán. Ii várra livčče mihkke geavvan jus Ávvir ii livčče álgán bargat áššiin, dadjá nisu.

 

Politiijat álget dutkat

Dán guđa mánus ii leat okta ge vihtan dutkon. Earret eará galgá leat okta eará nisu maid cavgilan Guovdageainnu politiijaide ahte dákkár čiegus joavku lea almmuhuvvon gos leat govat álás nissoniin. Earret eará filbma ja govat dan nissonis gii lea váidán veagal­váldima politiijaide.

 Ávvir oažžu gaskavahku mannan vahkkus, namalassii miessemánu 10. beaivvi, jearahallamii Finnmárkku politiijaguovllu Morten Daae, gii mieđiha ahte áššiin lei unnán dahkkon dan rájes go nisu vuosttaš háve váiddii ášši mannan skábman.

 – Mii leat boahtán beare maŋŋit johtui dainna áššiin, go dákkár áššiid galggašedje vuoruhit. Galggašii dakkaviđe dutkamiid čađahit, sihke sus gii lea váidán, vihtaniin ja váidon olbmos. Lea nu buot áššiin, ahte mađi guhkit áigi gollá, de dađi unnit muitet olbmot, dadjá Daae.

 

(Ášši joatká gova vuolde)



BIDJAN JOHTUI DUTKAMA: Finnmárkku politiijaguovllu áššáskuhttiovttadaga jođiheaddji Morten Daae.  Govva: Marit Elin Kemi

 

 

Ii jáhke váikkuhan ášši

Morten Daae aŋkke ii jáhke politiijaid njoahcivuođa mot ge daguhan ahte dutkan ii šatta dál doarvái buorre. Mannan vahkkus logai ahte sii leat dál olles leahtuin dutkagoahtán ášši. Dalle jáhkii buot dutkamiid ollet dahkat seamma vahkkus. Son aŋkke sáhtii muitalit ahte váidon dievddu eai lean vel dalle dutkan, nu ahte dan ektui ii sáhttán maide dadjat.

 Morten Daae ii sáhte dadjat ahte sáhttet go dán áššis šaddat makkár ge váikkuhusat Guovdageainnu leansmánnekantuvrii, go eai leat bargan dadjalassii eai maide ge áššiin.

 – Lea čielggas ahte leat ádjánan guhká boahtit johtui. Danne dieđus boahtit maŋit áiggis siskkobealde olles politiijaetáhta guora­hallat manne ná lea geavvan, ja mii lea mannan boastut ja das váldit oahpu, dadjá Daae.

 

Dáhkida dárkilit dutkat

Son liikká dál dáhkida iežaset dárkilit ja duođalaččat dutkat ášši, go buot dákkár váidimiid váldet politiijat hui duođalaččat. Dábá­laččat juo vuosttaš beaivi rájes go veagalváldináššit váidojit.

 – Mii leat juo bures jođus, dajai Morten Daae mannan gaskavahku.

 

Ii leat áigemearri

Morten Daae čilge ahte ii leat makkár ge mearri goas politiijat galget álggahit dutkama.

 – Muhto iešalddis lea áibbas čielggas ahte dákkár áššiid álget jođánit dutkat – buoremus livččii dakkaviđe. Maid dainna oaivvildat ahte dakkaviđe – goit beaivvi dahje guovtti beaivvi geahčen. Vuolgá ollu das goas ášši dieđihuvvo, dadjá Daae.

 

Ii sáhte bealuštit 

Son čilge ahte sin politiijaguovllus lea ásahuvvon ráŋggáštusáššiid sisaváldin gosa galget buot áššit, nu ahte dan dáfus galggašii dutkan álggahuvvot dakkaviđe.

 – Danne eat sáhte dán ášši mot ge bealuštit. Dát ášši ii leat čuovvo­luvvon nu mot livččii galgan, nu ahte dan boahtit čuovvolit siskkáldasat, dadjá Daae.

 

Dollet áigemeari

Diibmá mearriduvvui ge ahte áššemeannudanáigi veagalváldin­áššiin ii galgga leat guhkit go 130 beaivvi, muhto dan eai doala dál ge vel ollu politiijaguovllut. Dán čájeha ge riikaadvokáhta raporta mii lea almmuhuvvon dán mánu álggus. Riikaadvokáhtat leat guorahallan mot politiijat dutket veagalváldináššiid. (Loga dan birra eambbo boahtte siidduin). Das boahtá ovdan earret eará ahte gaskamearálaččat buot Norgga politiijaguovlluin ádjánit 148 beaivvi dutkat veagalváldináššiid.

 Finnmárkku politiijaguovllu áššáskuhttiovttadaga jođiheaddji Morten Daae deattuha ahte sin politiijaguovlu doallá mearriduvvon áigemeriid veagalváldináššiin.

 – Daid áššiid mii vuoruhat. Min logut čájehit ahte cuoŋománu loahpas leimmet mii dákkár áššiin geavahan gaskamearálaččat 128 beaivvi, dadjá Daae.

 

Filmma eai leat gávdnan vel

Politiijaid duohken ii lean mannan vahkku vel filbma mas dát veagalváldin galgá leat filbmejuvvon. Dan ektui ii sáhttán ge Finnmárkku politiijaguovllu Morten Daae nu ollu dalle dadjat. Son aŋkke ávžžuha jus ovtta ge olbmos leat dieđut dan birra, ahte váldá singuin oktavuođa.

 – Vaikke mii dutkat ášši dábálaš vugiid mielde, de lea čielggas ahte jus ovtta ge duohken lea dákkár filbma, de háliidat dan oažžut go dat álkidahttá dutkama. Danne ávžžuhan jus ovttas ge lea dat dahje eará dieđut, ahte váldet minguin oktavuođa, ávžžuha Morten Daae loahpas.

 

Ávvir distaga 16.05.16 báberaviissas logat maiddái:

 

Nissonolmmoš gii lea váidán veagalváldima: – Lean leamaš nu okto ja dorvvoheapme go eai orron berošteame



Biddjui eret barggus márkanságaid geažil: Bargoaddi lei gullan ahte nissonolmmoš galgá veagalváldán dievdoolbmo 



 

Dáppe sáhtát oastit eaŋkilaviissa 

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ovdalaš áiggi masse olu boazosámit iežaset rivttiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas. Masá 50 jagi maŋŋel go Baal-bearaš massii eallinláibbis, de háliidivččiiga oappážagat ruovttuluotta boazodollui. Norgga Árktalaš Universitehta juridihkalaš professor Øyvind Ravna dadjá dán váddása duohken.

Almmuhuvvon odne, dii. 07:00 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Romssa fylkkadiggi lea árvalan nama ođđa fylkii mii ovttastahttá dálá Finnmárkku ja Romssa.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Fargga 30-jahkásaš ii leat vel gávdnon maŋŋel gahččanlihkuhisvuođa Vågakallenis, lulábealde Svolværa Lofuohtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Njealji mánu geahčen cáhkkehuvvo fas Olympiadolla, dán háve Pyeongchangas, ja Kroghas lea fas vejolašvuohta geahččalit ollašuhttit OG-niegu.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Juohke jagi gávdnet sii bohccuid maidda leat sorron boares telefon­streaŋggat, ja bohccuid mat leat darvánan daidda ja jápmán meahccái. – Dál lea áigi čálligoahtit beaivesáhkuid Telenorii, oaivvilda boazodoalli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:50 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Ikte eahkedis dieđihedje Finnmárkku politiijat ahte 80-jahkásaš nisu lei čukkohallon Deanus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:17 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Muhtun oahpaheaddji Sis-Finnmárkkus lea váidon politiijaide. Son galgá sádden heivetmeahttun dieđuid vuolleahkásaš ohppiide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:36 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Hávit eai leat sávvon vaikke leat gollan masá 50 jagi dan rájes go bearaš duvdiluvvui eret boazodoalus. Oappášguovttes muitaleaba ahte masse visot maŋŋel go čáhcefápmorusttet huksejuvvui sin eatnamiidda. Dál čuovvuba diggeášši mas njeallje orohaga dáistalit jiehtanaslinjjá huksema vuostá. Sudno bearraša historjá geavahuvvo ovdamearkan dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 07:00 Golggotmánu 19. beaivi 2017