GÁLVVUT MAS EANEMUS JOHTU: Ovdal beassážiid vuvdet ollu gákteávdnasiid, ja gávppis gávnnat mielamiel tekstiillaid ja čiŋaid. Buot govaid govven: Anne Gro Gaup.

Sámi nissoniid njálgga­rámbuvrras «dulde» ovdal beassážiid

Beassášvahkku, man roahkka sáhttá gohčodit sámi «fashionweekan», šleŋggohallet čuohtenáre mehtera gárvves holbbi iešguđet doaluin. Muhto dan ovdal leat duojárat guggon goarronmášiinnaid duohken birra jándora.

17:47 Cuoŋománu 07. beaivi 2017
Ođastuvvon: 08.04.2017 - 09:01

Stuora, dovddus mearkkat nu go Dolce & Gabbana, Gucci, Prada ja Louis Vutton eai leat dat báhkkaseamos bivttasmearkkat sámi nuoraid gaskkas.

Nuorat gorrot ja hábmejit ieža biktasiid ja gávttiid main lea mihtilmasvuohta, ja čájehallanáigi lea beassášáiggi go olbmot čoagganit.

De coggalit ja čájehallet daid fiidnámus ja ođđaseamos čiŋaid.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


BLING-BLING: Ollugat bidjet šealgá-šealgá ávdnasiid gávttiide, ja lea maid šaddan oalle dábálažžan geavahit šealgadasaid.

Heajaide, konfirmašuvnnaide, gásttadoaluide ja girkostallamii čiŋadit árbevirolaš gávttiiguin, muhto gákti lea maid rievdame ii ge leat dušše árbevirolaš.

Ollugat geahččaladdet ođđamállet hámiin ja ávdnasiin.

Ođđa stoffat, ivnnit, hervenbáttit ja šealgadasat leat maŋemus logi jagis lassánan. 

 

Gáktegoarrun ollu rievdan áiggi mielde

Duodjeinstituhta direktevra, Inga Hermansen Hætta, čohkohallá boddolanjas eará duojáriiguin, ja reaskkaš gullo gitta feaskárii.

Bottostallan orru buktán buori movtta, mii deavdá Duodjeinstituhta lanjaid.

Direktevrras lea ollu gelbbolašvuohta sámi duojis, ja dovdá gáktemálle rievdama hui bures.

– Ovdalaš áiggi fertejedje goarrut biktasiid vai birgejedje. Lei maid nu ahte olbmot gorro biktasiid earáide geat bohte deike, ja lonistedje biktasiid eará gálvvuide. Náhkkebiktasiid ja gávttiid. Muhto ii dušše gávttiid. Dievddut ráhkadedje maid garradujiid, ja ledje maid muhtin soames dievdoolbmot geat gorro gávttiid, muhto dál leat gal eanaš nissonat geat gorrot gávttiid, muitala direktevra Hætta ja jugista čáhppes gáfe.

Ovdalaš áiggi lei maid vejolaš gávttis oaidnit guđe gosa olmmoš gulai. Maiddái gii lei gorron dan gávtti.

Dat lea rievdan maŋemus áiggi.

– Dál leat ollu nuorat geat leat beroštišgoahtán duddjot. Ovtta áiggi lei duddjonárvu ja beroštupmi njiedjan, muhto dál lea ollu eanet árvu go máhttá duddjot, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Duodjeinstituhta direktevra Inga Hermansen Hætta.

Ollu lea rievdan maŋemus logenáre jagiid

– Muhtin logenáre jagi áigi lei guhkimus holbi vuolemusas sullii 7 mehtera guhku, ja dál sáhttá guhkimus holbi leat gitta 50 mehtera guhku. Holbeávdnasat mannet hui ollu dál, jus nie ain čuovvu. Ovtta áigge ledje holbbit nu geavlasat ahte givrájedje vel bajás. Dál eai leat šat nu geavlasat.

– 58-60-logus lei ges gákti hui oanehaš, ja holbi sáhtii leat 30 cm allodat. Dat lei oalle erenoamáš. Gákti oanui go olbmot háliidedje čuovvolit oarjemáilmmi bivttasvieru. Hui guhkes gákti lea maid geahččaluvvon, muhto dan gal sámi olbmot eai čuovvolan, muitala direktevra.

 

Ivnnit galge leat ovttadássásaččat ovdalaš áigge, ja galggai vuogasvuohta čalmmi ektui.

– Dál bidjet ollu vielgada, eai ge bija fiskes láđđi eai ge báljo ruoná láđđi. Roancci lea várra okta dat mii lea ovddemus boahtán Sápmái go dat leat dolin jo geavahuvvon, muitala Hætta.

Gáffegohpu lea guorranan ja son geahččá gohppovuđđui ja joatká:

– Heajat lávejit leat dego «catwalk» gos beassá čájehallat čiŋaid. Doppe oaidná Norgga, Ruoŧa ja Suoma gávttiid. Silba silkegávttit main lea plissévuolpu mii lokte gávtti, muitala son ja čalmmit moddjájit.

Ámadadju rievdá ja son dadjá duođalaččat:

– Lea dehálaš doalahit árbevirolaš gávtti nu movt galgá leat. Jus gákti massá identitehta, de ii leat dat buorre. Ii ábut bearehaga rievdadallat, rávve direktevra.

 

– Smáhkka ja vuogasvuohta stivre bivttasvuogi

Duodjeinstituhta stuora goarrunlanjas čohkká duodjeoahpaheaddji ovttas golmmain nieiddain geat leat duodjeoahpahallit.

Sii čohkkájit stuora beavddi birra ja lanjas lea áibbas jaska, go bastilis áimmiid čuggot assás gápmasiid čađa.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


ÁDDJÁŠ BARGU: Áimmiin ferte leat dárkil vai sávnnjit šaddet čábbát ja vuohkkasat. Oahpahalli Martine Eline B. Mo gárveme gálssohiid. Amalie Urheim oidno duogábealde.

Dat golbma nieidda ohppet doalahit árbevirolaš duddjoma heakkas.

– Lea smáhkka ja vuogasvuohta mii stivre bivttasvuogi, muhto alit ivdni gal lea árbevirolaš ivdni eanaš gávttiin, muitala oahpaheaddji Ellen Marit Sara Oskal.

 

– Eat duostta bearehaga rievdadallat 

Oahpahallit leat iešguđet báikkiin Sámis eret, gos okta gákti ii leat nuppi ládje.

– Mii eat duostta bearehaga rievdadallat gávtti, muitala Divttasvuona nieida Amalie Urheim ja mieđiha ahte sin guovllus leat olbmot álgán geahččaladdat ođđa ivnniid geavahit.

– Dál lea ođđamállet vuohki geavahit šliehppá báiddi vuolde mii lea rabas čeabeha bokte vai šliehppá oidno, muitala oahpahalli Miriam Läntä gii lea Johkamohkis eret, Ruoŧas.

Šliehppá lea hervejuvvon oassi gávttis mii oidno rattis ovddabealde, ja geavahuvvo Julevsámi ja Lullisámi guovlluin.

 

– Sofia Jannok lea geavahan boalloboahkána falahagas, muitala Amalie ja oahpahallit bohkosit. Sii eai jáhke ahte šaddá ođđa bivttasvierrun su čuovvolit.

– Pasteallaivnnit silkeliinniin geavahuvvo ollu dál, muitala Martine Eline B. Mo gii lea Ivgus eret, Romssas.

Son ii geavat liinni Ivgugáktái go ii leat árbevierru geavahit liinni sin guovllu gávttis.

Sii leat boahtteáiggi sámi ámmát bivttasgoarrut, ja soitet maid hábmet ođđamállet biktasiid.

Dál leat sii hárjehallama dan árbevirolaš vuođu duddjomis, ovdal go lávkejit viidáset sváinnasreivve guvlui.

 


IVNNIT RIEVDAN: Máŋga jagi leat čuvges ivnnit leamaš guovddážis, muhto dál leat šerreš ivnnit fas oidnogoahtán.

Sámi nissoniid «njálggatrámbuvra»

Moaddečuođi mehtera dobbelis lea duodjegávpi Maritex gos juohke gáktegoarru sáhttá dájáskit.

Čuohtenáre mehtera gákteávdnasat iešguđet ivnniin ja tekstuvrrain.

Máŋggaid miillat hervenbáttit mat vuorddašit šaddat holbin mii jorahallá dánsunláhttis, ja guorahallojuvvo earáide.

 

Gávpeeaiggát Inger Marit Bongo, lea 12 jagi doaimmahan dan 20 jagi boares rámbuvrra.

Buohkain geat su gávppis jorret, lea stuora beroštupmi sámi biktasiidda. 

Jus leat fuobmái ja ráhkadat juoga maid earát eai leat ráhkadan ovdal, ja mii lea čáppat čalbmái, de lea vejolaš ahte earát soitet čuovvolit du fuobmás málle.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


OĐĐA LIINNIID OSTET: – Ollu nuorra nieiddat ostet dáid litna ulloliinniid, muitala gávpeeaiggát ja čájehallá ođđa liinniid maid gohčodit «Láilá-liidnin».

Festiválain, pubain, čoahkkinlanjain ja bargosajiin leat šaddan ođđa «catwalk» báikkit.

Bivttasskábet divvet iešguđetlágan gávttiiguin, iešguđet doaimmaide.

Nuoramusat leat ovddemusas geavahit ođđaseamos málliid sámi biktasiin.

– Mis lea festiválagákti, čoahkkingákti, pubagákti, geassegákti, girjjatgákti ja árbevirolaš gákti, muitala gávpeeaiggát stuora mojiin ja lohká ahte suomabeale nieiddat leat jálumus gávppašeaddjit sus.

– Sii dustet oastit šerreš ivnnat silkestoffaid, dakkár stoffa go Jon Henrik Fjällgren geavaha lávddis, boagusta Inger Marit ja lohká ahte Guovdageainnu nuorat eai leat seamma jálut dáiguin stoffaiguin.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


JÁLUMUSAT: Suomabeale nieiddat leat jálumus gávppašeaddjit sus. Sii ostet šerreš ivnnat silkestoffaid.

Son giessala hearvabátti bealggi ja čelččema birra, dego gávcceš lohkun, ja bidjala bátti gorii mas leat dievva hearvabáttit.

 

Uvssas biellu skiliha. Dievdoolmmoš lávke sisa rámbuvrii.

Čalmmit measta jorret ja son njávkkasta siivvožit skávžžáid.

Son lea lávken nissonolbmuid «bassibáikái»; duodjegávpái.

– Bures, dárbbašat go veahki, jearrala gávpeeaiggát vuogas jienain.

– Bievssut. Leat go dáppe bievssut, lohká son hui várrogasat.

Inger Marit gávdná jođánit bievssuid mat leat sadjagasas. Mat heivejit sihke nissonolbmuide ja dievdoolbmuide.

Gávppašeaddji doapmá máksit bievssuid ovddas.

Uvssa biellu fas skiliha. Ođđa gávppášeadji doapmá sisa. Nissonolmmoš.

Dievdu doamiha uksaráiggi.

Inger Márehis lea ollu bargu ovdal beassážiid, ja uvssa biellu skiliha seamma dávjá go kássaapparáhtta civká.

 

Gávppis lea hušša, ja dovdo bures ahte beassážat jođánit lahkonit.

Gávppašeaddjit lassánit ja goarrunmašiinnat miehtá márkana leat hirbmat báhkkasat ja measta duldejit ovdalaš konfirmašuvnnaid ja heajaid.

Catwalk-áigi lea boađi boađi ja gáktepolitiijat ožžot dál sihkastit čalbmelásiid ovdal go sámi «fashionweek» álgá.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.

På forsiden nå

Go Máret Laila Anti vásihii ahte ii ožžon NAV bálvalusa sámegillii, de moittii son dan sámegillii. – Mis leat bálvalusfálaldagat sámegillii, vástidedje NAV:s dárogillii.

Almmuhuvvon odne, dii. 16:14 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Norggas eai geahča lihka olu TV, go liegga geassebeaivvit leat. Dan dieđiha ođđa riikaviidosaš iskkadeapmi mii lea čađahuvvon.

Almmuhuvvon odne, dii. 17:00 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Coop:s eai leat goasse leamaš eambbo mieleaiggádat, ja dán jagi orru šaddame áiggiid stuorámus vuoitodienas.

Almmuhuvvon odne, dii. 16:50 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Mikkel Eskil Mikkelsen lea okta dain nuorra politihkkáriin geainna beassat eanet oahpásmuvvat. 

 
Almmuhuvvon odne, dii. 14:30 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Diibmá go lágidedje mánáidfestivála Sievjjus, ledje 115 máná ja 137 ollesolbmo boahtán festiválii. Dán vahkkoloahpa bovdejit fas mánáidfestiválii gos sáhttá earret eará Elias-fatnasiin vuodjit, njorostallat ja finadit máinnastanbottuin gámmes.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:22 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Boazodoalli mielas ii leat riekta go galgá dieđihit Biebmobearráigehččui geat su biergoverddet leat, ja dovdá dán joatkkan detálljastivremis maid juo vásihit boazodoalloealáhusas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:52 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Ellos Deatnu -lihkadus lea sádden reivve Norgga ja Suoma stáhtaide, mas bivdá sin čilget goas ja mo sii leat mahkáš ožžon oamastan- ja hálddašanrievtti Deanu čázádahkii.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:20 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Deanučázádaga Guolástanhálddahussii sáhttá dieđihit erenoamáš dieđuid guolástanrapportii lassin dábálaš dieđuide. Dát dieđut leat guolásteddjiid seksuálaeallima birra, ja galget sáhttit dieđuid addit das manne muhtumis lea buoret guollelihkku go earáin.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:35 Suoidnemánu 20. beaivi 2017

Leat go oagguntuvrii vuolgime? Loga áššis mo Nofima dutkit ávžžuhit gieđahallat guoli, vuoi lea sihkkarastet buoremus kvalitehta guliin maid gottát.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Suoidnemánu 21. beaivi 2017
Geassegilvu:

Namma: Ronald Pulk

Ahki: 37

Guovlu: Guovdageaidnu

Almmuhuvvon odne, dii. 10:58 Suoidnemánu 21. beaivi 2017

Guovdageainnu nieida Elle Rávdná Näkkäläjärvi lea geahččan máŋga «High School» filmma, ja dal son beassá viimmat ieš vásihit dán earenoamáš Amerihkálaš nuoraidkultuvrra go vuolgá jahkái vázzit skuvlla Montanai.

Almmuhuvvon ikte, dii. 17:36 Suoidnemánu 20. beaivi 2017

Kárášjohkalaš Svein Nordsletta lohká luossa lea dehálamos Deanosoahpamuš áššis, eaige sámi vuoigatvuođat gula dán áššái nu mo Ellos Deatnu-joavku čuoččuha.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:32 Suoidnemánu 20. beaivi 2017

Gean livččii Sandra Borch válljen iežas olgeš giehtan? Mii leat finadan festiválabáikkis gos mii leat humadan nuorra politihkkáriin Sandra Borchain. Dál beasat don ge oahpásmuvvat sutnje.

 

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:30 Suoidnemánu 20. beaivi 2017

550 norgalačča sorbmejit iežaset juohke jagi, ja 75 proseantta sis leat dievddut. Dál čájehuvvo ahte dearvvasvuođaiskkus mii dahko sešuvnnas sáhttá čujuhit geain lea stuorámus várra sorbmet iežaset maŋit áiggis.

Almmuhuvvon odne, dii. 08:34 Suoidnemánu 21. beaivi 2017