GOLBMA BUOLVVA: Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella» doppimusas, gasku su nieida , Inger Marie Nilut(46) ja áhkut Sara Garen Anne Nilut(17). Sii muitalit sámi nissoniid dili, ja ovdáneami birra. Berit Karenis ii lean jurdda ge skuvllaid vázzit, go lei nuorra. Dál su ahkkut ii nagot váljet guđe skuvlii galgá álgit. Berit Karen neavvu nuoraid skuvlii mannát, ja sávašii su livčče maid nevvon nu.

– Nissonbeaivi lea obbalaččat mearkkašan olu

Golmma buolvva nissonolbmot muitalit dás mo sin mielas lea sámenissoniid dilli rievdan doložis dálážii. 

08:05 Njukčamánu 07. beaivi 2017
Ođastuvvon: 08.03.2017 - 08:16

Odne lea riikkaidgaskasaš nissonbeaivi.

Njukčamánu gávccát beaivi lea ávvudandihte lihkadusa mii ovddidii nissonolbmuid rivttiid, ja nannendihtii nissonolbmuid jienastanvuoigatvuođa miehtá máilmmi.

Sámis soaitá álo leamaš čielga rolla nissonolbmos, ja seamma dievdolbmos.

Nu goit čilge Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella», nu go su gohčodit, iežas nuorravuođa dili birra 60-logus.

Ávvir deaivvada Bellain, su nieiddain Inger Marie Nilut(46) ja áhkkubiin Sara Garen Anne Nilut(17).

 

Nieiddat galge viesu hoidet

Sii leat buohkat bajasšaddan Guovdageainnus, badjedilis.

Berit Karen bajasšattai sihke boazodoalus ja oapmedoalus.

Su nieida Inger Marie ii háliidan šat omiid go válddii badjelassii doalu.

Son, su isit ja sudno bearaš doaimmahit doalu dál.

– Min viesus jorre álo boazohoidárat, min viessu lei dálveorohagas ja lei lunddolaš čoahkkananbáiki siidaguimmiide. Dat lei mu ja mu oappá bargu doallat viesu, málestit sihke olbmuide ja beatnagiidda, muitala Berit Karen.

Soai galggaiga bassat, čorget ja hoidet viesu.

– Nu lávii maid jus ealoluhtte leat leamaš, bártnit bohte goahtái, ožžo velledit vuoinnastit. Nieiddain gal jerre «leat go buohcci» jus velledii. Nieiddat galge málestit ja fearkut muoraid ovdal besse vuoinnastit, lohká son.

 

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká.

Berit Karen (68)

Ovdal eai beassan mielde, dál álo mielde

– Nu gal ii leat dál, mun gal dávjá boađan ruoktot, gárvves mállásiidda, lohká Berit Karena nieida, Inger Marie.

Son muitala ahte go son lei nuorra, 80-logus, dalle eai váldán nieiddaid ealolusa, duššo bártniid.

Dasto son muitala nieiddas dili birra.

– Don gal leat vissa leamaš buot gárddiin dan rájes go ledjet mánná? jearrala Inger Marie nieiddas, ja Sara Garen Anne nivkkuha.

 

– Mus ja mu vieljain leat sullii seamma barggut. Dieđusge, mu vieljat eai duddjo, ja sii vudjet ealu, čilge Sara Garen Anne.

Son lea joatkkaskuvllas, vuosttaš jagi luonddudoalu oahpus.

Son áigu váldit fágareivve boazodoalus, dasto son áigu vázzit duodjeskuvlla Johkamohkis.

Allaskuvlii maid áigu, muhto ii leat vel mearridan makkar ohppui.

– Lea hui olu maid sáhtán válljet, lea oalle váttis, ja leat olu vejolašvuođat, lohká Sara Garen Anne.


NIEIDA, EADNI, ÁHKKU: Buot golmmas leat ovttaoaivilis ahte dál lea nuorain buoret dilli go ovdal. – Nuorain dán áigge lea nu buorre dilli, go mun ledjen nuorra, láviimet šaddat herggiiguin mannat skuvlii, lohká Berit Karen. 

Neavvu skuvllaid vázzit

Áhkku Berit Karen muitala sis eai láven diekkar jurdagat, dalle go son lei nuorra.

– Ii mis lean makkárge ámmát jurdda, muhto lei jurdda maid galggai máhttit. Galggašii máhttit duon ja dán goarrut, láibut ja visot diekkár viessodoaimmaid. Mus ii leat goasse dat leamaš, ahte skuvllaid galggašii vázzit ja dat lei áibbas jallodat, lohká Berit Karen.

 

Sara Garen Anne fas leat nu olu niegut, ii dieđe vuos maid galgá váljet.

Okta vejolašvuohta lea filbmadahkkin šaddat, go lea álgán filbmakursii.

Berit Karen lea goitge álo nevvon mánáidis ja áhkkubiiddis, skuvllaid vázzit.

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká, lohká Berit Karen.

 

Joatká skuvlavázzimiin

Inger Marie lea váldán vuhtii eatnis neavvagiid.

Son váccii máŋga jagi allaskuvllas. Son muittaša man váivi lávii bassat dan kantuvrra juohke vahkkoloahpa.

– Dalle lei jo hui čielggas, ferte váldit eanet oahpu, lohká Inger Marie.

Son lea áin lohkame allaskuvllas, ja reašká go Ávvira journalista jearrá movt son olle buot.

– Dán áigge gal ferte čađat oahpu váldit, lohká son.

Sus eai láven makkár ge stuora niegut nuorran, šaddat makkárge allá hoavdan makkárge fitnodahkii.

– Eai dalle láven ge nissonolbmot hoavddat fitnodagain, duššo dievdoolbmot.

Dasá son jáhkká ge nissonbeaivi leamaš eanemus ávkin.

 

– Nissonbeaivi dehálaš buot nissoniidda

Sara Garen Anne muitala ahte son ii leat nu olu jurddašan nissonbeaivvi birra, ja eai leat skuvllas goasse ávvudan dan.

– Jurddašan goit ahte mis sámis lea buorre dilli. Lea buorre leahkit sápmelaš, ja lean hui govdat dainna, lohká Sara Garen Anne.

– Na ii dat mearkkaš nu olu, in ge mun dieđe áibbas sihkkarit mii dat lea, reašká Berit Karen.

Inger Marie fas oaivvilda ahte beaivi lea olu bargan nissonolbmuid ovddas.

– In dieđe mearkkaša go juste mutnje nu olu dát beaivi, muhto jáhkán obbalaččat nissonolbmuide lea mearkkašan olu. Beaivi lea ovddidan nissonolbmuid miehtá máilmmi. Nissonolbmot ožžot dál lihka buriid bargguid go dievdoolbmot, lohká Inger Marie.

– Juo, ja dan oaidná maid dál go mis lea politiijameašttir nissonolmmoš, Ellen Katrine Hætta, lasiha Berit Karen.

– Eai ovdal goit sáhttán nissonolbmot leat dakkár barggus, lohká son.

– Mii leat oba lihkolaččat, mis lea buorre dilli Sámis, lohká Inger Marie.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå

NRK Sámi Anne Marie Hætta ja Ávvira Sárá Máret Ravdna Oskal bovdeba sámi álbmoga válgagižžurahpamii Romssa kulturvissui ihttin.

Almmuhuvvon odne, dii. 17:17 Borgemánu 22. beaivi 2017

Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) presi­deanttaevttohas Aili Keskitalo gáibida FeFo-stivrra meannudit Nussir ášši ovdal gulaskuddanáigemeari.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:05 Borgemánu 22. beaivi 2017

Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji Rune Rafaelsen, Sámediggeráđđelahttu Mariann Wollmann Magga ja museajođiheaddji Liv Astrid K.Svaleng deaivvadit Statsbyggain geahčadit makkár vejolašvuođat leat cegget sierra Saviomusea Mátta-Várjjagii. Sámediggeráđđi lea mielas addit ruhtadoarjaga jus šaddá vejolašvuohta cegget Norgga vuosttaš sámi govvadáiddamusea.  – Ii leat juohkebeaivválaš ášši ahte suohkanat bidjet johtui proseassaid oččodit johtui ođđa sámi institušuvnna, lohká Magga preassadieđáhusas.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:30 Borgemánu 22. beaivi 2017

Dál galget máŋga njunuševttohasa gažaduvvot, ja jus geahččalit garvit duohtavuođa, de teknologalaš rusttet jáhkkimis fuomáša dan.

09:04 Borgemánu 19. beaivi 2017

Bargit gávppiin ja eará bargosajiin galgga­šedje sákkastit «Sámás muinna» mearkka raddái vai bálvalusdárbba­šeaddji oaidná ahte bargi hálddaša maiddái sámegiela.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:29 Borgemánu 22. beaivi 2017

Johttisápmelaččaid listtu nubbievttohas ­oaivvilda ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sáhttit vuvdot sámiid hálddus eret, ii galgga sáhttit leat gávpegálvun.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:42 Borgemánu 22. beaivi 2017

Ester Fjellheim lei mielde vuođđudeamen Romssa Sámi Searvvi ja son lei ­mielde álggaheamen barggu ásahit deaivvadanbáikki sámiide. Su mielas lea áigi áigá laddan ásahit Sámi viesu go Romssa sámi searvi leamaš golgosis jo masá 50 jagi.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:08 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea ain vejolaš gávdnat nissonolbmo heakkas gii lea láhppon Sállanis. Badjeolmmoš Mikkel Per Gaup čilge manin lea váralaš guovlu, ja erenomážit go lea skoaddu ja ii sáhte oaidnit maidige.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Finnmárkku oahppolihttu ávžžuha fylkka bellodagaid listanjunnošiid fuolahit ahte skuvllain ja mánáidgárddiin leat oahppan olbmot.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:23 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea dál mannan guhkes áigi dán rájes go nissonolmmoš dieđihuvvui láhppon, leat ain ohcamin dan doaivvus ahte gávdnet nissonolbmo heakkas.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Luossabivdi ii mieđit ahte luossareive­eaiggádat galget iežaset «boandarivttiid» ­gohčodit sámi árberiektin, ja eai galgga daid rivttiid nannet sámi namas dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:38 Borgemánu 21. beaivi 2017

Oktiibuot 19 ođđa ássi leat ásaiduvvon Detnui maŋemuš mánuid čájehit ođđa logut.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:11 Borgemánu 21. beaivi 2017

VIIDDIDIT FÁLALDAGA: – Mii oaidnit dan ahte Oarje-Finnmárkku regiovnnas lea pasieantavuođđu gaskal 20 000-25 000, nu ahte Álttás viiddiduvvo fálaldat. Earret eará røntgenossodat, earenoamášdikšu ja gáldnanvihkeossodat leat fálaldagat mat bohtet Áltái, lohká Frank Bakke-Jensen. Govven: Ellen Marianne Siri

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:19 Borgemánu 21. beaivi 2017

Bargiidbellodaga lista­njunuš ii leat eahpá­dusas ahte sámegiella ferte vuoru­huvvot, ja Sámediggi ferte vel eambbo ruđalaš ­návccaid geavahit seailluhan dihtii sámegiela boahtte­áiggis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:12 Borgemánu 21. beaivi 2017