GOLBMA BUOLVVA: Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella» doppimusas, gasku su nieida , Inger Marie Nilut(46) ja áhkut Sara Garen Anne Nilut(17). Sii muitalit sámi nissoniid dili, ja ovdáneami birra. Berit Karenis ii lean jurdda ge skuvllaid vázzit, go lei nuorra. Dál su ahkkut ii nagot váljet guđe skuvlii galgá álgit. Berit Karen neavvu nuoraid skuvlii mannát, ja sávašii su livčče maid nevvon nu.

– Nissonbeaivi lea obbalaččat mearkkašan olu

Golmma buolvva nissonolbmot muitalit dás mo sin mielas lea sámenissoniid dilli rievdan doložis dálážii. 

08:05 Njukčamánu 07. beaivi 2017
Ođastuvvon: 08.03.2017 - 08:16

Odne lea riikkaidgaskasaš nissonbeaivi.

Njukčamánu gávccát beaivi lea ávvudandihte lihkadusa mii ovddidii nissonolbmuid rivttiid, ja nannendihtii nissonolbmuid jienastanvuoigatvuođa miehtá máilmmi.

Sámis soaitá álo leamaš čielga rolla nissonolbmos, ja seamma dievdolbmos.

Nu goit čilge Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella», nu go su gohčodit, iežas nuorravuođa dili birra 60-logus.

Ávvir deaivvada Bellain, su nieiddain Inger Marie Nilut(46) ja áhkkubiin Sara Garen Anne Nilut(17).

 

Nieiddat galge viesu hoidet

Sii leat buohkat bajasšaddan Guovdageainnus, badjedilis.

Berit Karen bajasšattai sihke boazodoalus ja oapmedoalus.

Su nieida Inger Marie ii háliidan šat omiid go válddii badjelassii doalu.

Son, su isit ja sudno bearaš doaimmahit doalu dál.

– Min viesus jorre álo boazohoidárat, min viessu lei dálveorohagas ja lei lunddolaš čoahkkananbáiki siidaguimmiide. Dat lei mu ja mu oappá bargu doallat viesu, málestit sihke olbmuide ja beatnagiidda, muitala Berit Karen.

Soai galggaiga bassat, čorget ja hoidet viesu.

– Nu lávii maid jus ealoluhtte leat leamaš, bártnit bohte goahtái, ožžo velledit vuoinnastit. Nieiddain gal jerre «leat go buohcci» jus velledii. Nieiddat galge málestit ja fearkut muoraid ovdal besse vuoinnastit, lohká son.

 

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká.

Berit Karen (68)

Ovdal eai beassan mielde, dál álo mielde

– Nu gal ii leat dál, mun gal dávjá boađan ruoktot, gárvves mállásiidda, lohká Berit Karena nieida, Inger Marie.

Son muitala ahte go son lei nuorra, 80-logus, dalle eai váldán nieiddaid ealolusa, duššo bártniid.

Dasto son muitala nieiddas dili birra.

– Don gal leat vissa leamaš buot gárddiin dan rájes go ledjet mánná? jearrala Inger Marie nieiddas, ja Sara Garen Anne nivkkuha.

 

– Mus ja mu vieljain leat sullii seamma barggut. Dieđusge, mu vieljat eai duddjo, ja sii vudjet ealu, čilge Sara Garen Anne.

Son lea joatkkaskuvllas, vuosttaš jagi luonddudoalu oahpus.

Son áigu váldit fágareivve boazodoalus, dasto son áigu vázzit duodjeskuvlla Johkamohkis.

Allaskuvlii maid áigu, muhto ii leat vel mearridan makkar ohppui.

– Lea hui olu maid sáhtán válljet, lea oalle váttis, ja leat olu vejolašvuođat, lohká Sara Garen Anne.


NIEIDA, EADNI, ÁHKKU: Buot golmmas leat ovttaoaivilis ahte dál lea nuorain buoret dilli go ovdal. – Nuorain dán áigge lea nu buorre dilli, go mun ledjen nuorra, láviimet šaddat herggiiguin mannat skuvlii, lohká Berit Karen. 

Neavvu skuvllaid vázzit

Áhkku Berit Karen muitala sis eai láven diekkar jurdagat, dalle go son lei nuorra.

– Ii mis lean makkárge ámmát jurdda, muhto lei jurdda maid galggai máhttit. Galggašii máhttit duon ja dán goarrut, láibut ja visot diekkár viessodoaimmaid. Mus ii leat goasse dat leamaš, ahte skuvllaid galggašii vázzit ja dat lei áibbas jallodat, lohká Berit Karen.

 

Sara Garen Anne fas leat nu olu niegut, ii dieđe vuos maid galgá váljet.

Okta vejolašvuohta lea filbmadahkkin šaddat, go lea álgán filbmakursii.

Berit Karen lea goitge álo nevvon mánáidis ja áhkkubiiddis, skuvllaid vázzit.

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká, lohká Berit Karen.

 

Joatká skuvlavázzimiin

Inger Marie lea váldán vuhtii eatnis neavvagiid.

Son váccii máŋga jagi allaskuvllas. Son muittaša man váivi lávii bassat dan kantuvrra juohke vahkkoloahpa.

– Dalle lei jo hui čielggas, ferte váldit eanet oahpu, lohká Inger Marie.

Son lea áin lohkame allaskuvllas, ja reašká go Ávvira journalista jearrá movt son olle buot.

– Dán áigge gal ferte čađat oahpu váldit, lohká son.

Sus eai láven makkár ge stuora niegut nuorran, šaddat makkárge allá hoavdan makkárge fitnodahkii.

– Eai dalle láven ge nissonolbmot hoavddat fitnodagain, duššo dievdoolbmot.

Dasá son jáhkká ge nissonbeaivi leamaš eanemus ávkin.

 

– Nissonbeaivi dehálaš buot nissoniidda

Sara Garen Anne muitala ahte son ii leat nu olu jurddašan nissonbeaivvi birra, ja eai leat skuvllas goasse ávvudan dan.

– Jurddašan goit ahte mis sámis lea buorre dilli. Lea buorre leahkit sápmelaš, ja lean hui govdat dainna, lohká Sara Garen Anne.

– Na ii dat mearkkaš nu olu, in ge mun dieđe áibbas sihkkarit mii dat lea, reašká Berit Karen.

Inger Marie fas oaivvilda ahte beaivi lea olu bargan nissonolbmuid ovddas.

– In dieđe mearkkaša go juste mutnje nu olu dát beaivi, muhto jáhkán obbalaččat nissonolbmuide lea mearkkašan olu. Beaivi lea ovddidan nissonolbmuid miehtá máilmmi. Nissonolbmot ožžot dál lihka buriid bargguid go dievdoolbmot, lohká Inger Marie.

– Juo, ja dan oaidná maid dál go mis lea politiijameašttir nissonolmmoš, Ellen Katrine Hætta, lasiha Berit Karen.

– Eai ovdal goit sáhttán nissonolbmot leat dakkár barggus, lohká son.

– Mii leat oba lihkolaččat, mis lea buorre dilli Sámis, lohká Inger Marie.

Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå

Dál lea FA Sámi presideanttas viimmat illusáhka sidjiide geat leat váillahan Sámecupa.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:55 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Dáiddár Linda “Zina” Aslaksen lea málen dáiddagova Scandic hotealla guossestobu seaidnái, mii lea inspirerejuvvon sámi meavrresgári dološ symbolain. Hotealladirektevrra mielas lea dát dat čábbámus seaidni olles Kárášjogas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:03 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Vuollegis viessoloatnareanttut ja buorideapmi Norgga ekonomiijas sáhttá nannet viessohattiid. NBBL ođđa rapporta čájeha ahte viessohattit sáhttet jorggihit juo boahtte jagi.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:34 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Sámi artista Sofia Jannok oažžu 1,3 miljovnnasaš stipeandda Ruoŧa dáiddalávdegottis Konstnärsnämnden.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:33 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Dearvvašvuođadirektoráhtta ávžžuha mánnodaga heaitit, go de lea heaitinbeaivi.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:31 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Lea go dus lagas olmmoš geas lea demeansa ja háliidivččet diehtit eambbo dán dili birra? De lea dát kursa dutnje

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:06 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Kárášjoga gielddastivračoahkkimis ikte jienastii posišuvdna virgádit ođđa ekonomiijabargi veahkehit gieldda čorget váttes ekonomalaš dilálašvuođa.  Várresátnejođiheaddji John Nystad (SáB) lohká ahte gielddas lea hoahppu oažžut veahki.

15:22 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Stádaministara mielas lea buorre go ráđđehusas leat golbma nissona njunnošis. Ine Eriksen Søreide lea Norgga vuosttaš nisson olgoriikaministtar.

14:51 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Riddu Riđđu AS stivrajođiheaddji Christina Henriksen muitala ahte sii leat duhtavaččat bargoveagain geat galget jođihit álgoálbmotfestivála ovddasguvlui.  – Mis lea áigumuš ahte Riddu Riđđu galgá leat dat deháleamos álgoálbmotfestivála, lohká son preassadieđáhusas ja lohká jáhkkit ođđa festiválahoavdda ja beaivválaš jođiheaddji dahkat buori barggu.

14:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017