GOLBMA BUOLVVA: Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella» doppimusas, gasku su nieida , Inger Marie Nilut(46) ja áhkut Sara Garen Anne Nilut(17). Sii muitalit sámi nissoniid dili, ja ovdáneami birra. Berit Karenis ii lean jurdda ge skuvllaid vázzit, go lei nuorra. Dál su ahkkut ii nagot váljet guđe skuvlii galgá álgit. Berit Karen neavvu nuoraid skuvlii mannát, ja sávašii su livčče maid nevvon nu.

– Nissonbeaivi lea obbalaččat mearkkašan olu

Golmma buolvva nissonolbmot muitalit dás mo sin mielas lea sámenissoniid dilli rievdan doložis dálážii. 

08:05 Njukčamánu 07. beaivi 2017
Ođastuvvon: 08.03.2017 - 08:16

Odne lea riikkaidgaskasaš nissonbeaivi.

Njukčamánu gávccát beaivi lea ávvudandihte lihkadusa mii ovddidii nissonolbmuid rivttiid, ja nannendihtii nissonolbmuid jienastanvuoigatvuođa miehtá máilmmi.

Sámis soaitá álo leamaš čielga rolla nissonolbmos, ja seamma dievdolbmos.

Nu goit čilge Berit Karen Gaino(68) dahje «Bella», nu go su gohčodit, iežas nuorravuođa dili birra 60-logus.

Ávvir deaivvada Bellain, su nieiddain Inger Marie Nilut(46) ja áhkkubiin Sara Garen Anne Nilut(17).

 

Nieiddat galge viesu hoidet

Sii leat buohkat bajasšaddan Guovdageainnus, badjedilis.

Berit Karen bajasšattai sihke boazodoalus ja oapmedoalus.

Su nieida Inger Marie ii háliidan šat omiid go válddii badjelassii doalu.

Son, su isit ja sudno bearaš doaimmahit doalu dál.

– Min viesus jorre álo boazohoidárat, min viessu lei dálveorohagas ja lei lunddolaš čoahkkananbáiki siidaguimmiide. Dat lei mu ja mu oappá bargu doallat viesu, málestit sihke olbmuide ja beatnagiidda, muitala Berit Karen.

Soai galggaiga bassat, čorget ja hoidet viesu.

– Nu lávii maid jus ealoluhtte leat leamaš, bártnit bohte goahtái, ožžo velledit vuoinnastit. Nieiddain gal jerre «leat go buohcci» jus velledii. Nieiddat galge málestit ja fearkut muoraid ovdal besse vuoinnastit, lohká son.

 

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká.

Berit Karen (68)

Ovdal eai beassan mielde, dál álo mielde

– Nu gal ii leat dál, mun gal dávjá boađan ruoktot, gárvves mállásiidda, lohká Berit Karena nieida, Inger Marie.

Son muitala ahte go son lei nuorra, 80-logus, dalle eai váldán nieiddaid ealolusa, duššo bártniid.

Dasto son muitala nieiddas dili birra.

– Don gal leat vissa leamaš buot gárddiin dan rájes go ledjet mánná? jearrala Inger Marie nieiddas, ja Sara Garen Anne nivkkuha.

 

– Mus ja mu vieljain leat sullii seamma barggut. Dieđusge, mu vieljat eai duddjo, ja sii vudjet ealu, čilge Sara Garen Anne.

Son lea joatkkaskuvllas, vuosttaš jagi luonddudoalu oahpus.

Son áigu váldit fágareivve boazodoalus, dasto son áigu vázzit duodjeskuvlla Johkamohkis.

Allaskuvlii maid áigu, muhto ii leat vel mearridan makkar ohppui.

– Lea hui olu maid sáhtán válljet, lea oalle váttis, ja leat olu vejolašvuođat, lohká Sara Garen Anne.


NIEIDA, EADNI, ÁHKKU: Buot golmmas leat ovttaoaivilis ahte dál lea nuorain buoret dilli go ovdal. – Nuorain dán áigge lea nu buorre dilli, go mun ledjen nuorra, láviimet šaddat herggiiguin mannat skuvlii, lohká Berit Karen. 

Neavvu skuvllaid vázzit

Áhkku Berit Karen muitala sis eai láven diekkar jurdagat, dalle go son lei nuorra.

– Ii mis lean makkárge ámmát jurdda, muhto lei jurdda maid galggai máhttit. Galggašii máhttit duon ja dán goarrut, láibut ja visot diekkár viessodoaimmaid. Mus ii leat goasse dat leamaš, ahte skuvllaid galggašii vázzit ja dat lei áibbas jallodat, lohká Berit Karen.

 

Sara Garen Anne fas leat nu olu niegut, ii dieđe vuos maid galgá váljet.

Okta vejolašvuohta lea filbmadahkkin šaddat, go lea álgán filbmakursii.

Berit Karen lea goitge álo nevvon mánáidis ja áhkkubiiddis, skuvllaid vázzit.

– Láven sávvat, mu áhkkubat galggašii oahppat skuvllaid vázzit, geahppasit livčče birget ja buorebut bargguid oaččuše. Ja dieđat go maid vel dahken, válden bassanbarggu Inger Marie nammii, lohken galggat juohke bearjadaga bassat dien kantuvrra go boađat Álttás skuvllas, vai oainnát áiggut go bassat vai aiggut go skuvllaid vázzit. Bassanbargu ii leat geahpas, dat lea lossa bargu ja heittot bálká, lohká Berit Karen.

 

Joatká skuvlavázzimiin

Inger Marie lea váldán vuhtii eatnis neavvagiid.

Son váccii máŋga jagi allaskuvllas. Son muittaša man váivi lávii bassat dan kantuvrra juohke vahkkoloahpa.

– Dalle lei jo hui čielggas, ferte váldit eanet oahpu, lohká Inger Marie.

Son lea áin lohkame allaskuvllas, ja reašká go Ávvira journalista jearrá movt son olle buot.

– Dán áigge gal ferte čađat oahpu váldit, lohká son.

Sus eai láven makkár ge stuora niegut nuorran, šaddat makkárge allá hoavdan makkárge fitnodahkii.

– Eai dalle láven ge nissonolbmot hoavddat fitnodagain, duššo dievdoolbmot.

Dasá son jáhkká ge nissonbeaivi leamaš eanemus ávkin.

 

– Nissonbeaivi dehálaš buot nissoniidda

Sara Garen Anne muitala ahte son ii leat nu olu jurddašan nissonbeaivvi birra, ja eai leat skuvllas goasse ávvudan dan.

– Jurddašan goit ahte mis sámis lea buorre dilli. Lea buorre leahkit sápmelaš, ja lean hui govdat dainna, lohká Sara Garen Anne.

– Na ii dat mearkkaš nu olu, in ge mun dieđe áibbas sihkkarit mii dat lea, reašká Berit Karen.

Inger Marie fas oaivvilda ahte beaivi lea olu bargan nissonolbmuid ovddas.

– In dieđe mearkkaša go juste mutnje nu olu dát beaivi, muhto jáhkán obbalaččat nissonolbmuide lea mearkkašan olu. Beaivi lea ovddidan nissonolbmuid miehtá máilmmi. Nissonolbmot ožžot dál lihka buriid bargguid go dievdoolbmot, lohká Inger Marie.

– Juo, ja dan oaidná maid dál go mis lea politiijameašttir nissonolmmoš, Ellen Katrine Hætta, lasiha Berit Karen.

– Eai ovdal goit sáhttán nissonolbmot leat dakkár barggus, lohká son.

– Mii leat oba lihkolaččat, mis lea buorre dilli Sámis, lohká Inger Marie.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå

Guovdageainnu suohkan leat mearridan dál goas dán jagáš lodden šaddá.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:50 Miessemánu 24. beaivi 2017

Finnmárkku boanddat ledje maid searvan miellačájeheapmai Oslos maŋŋebárgga. Sii vuosttaldit ráđđehusa árvalusa ahte geahpedit boanddaid dietnasa.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:16 Miessemánu 24. beaivi 2017

Geaidnopolitiijat leat dárkkistan leahtu biillain Girkonjárgga guovddážis.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:21 Miessemánu 24. beaivi 2017

36-jahkásaš dorvoohcci, Rwandas eret, lea Davvi-Romssa diggegottis dubmehallan 13 jagi giddagassii go lea niibbiin goddán iežas ovddeš moarsi diimmá geasi.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:05 Miessemánu 24. beaivi 2017

Orohat 22 boazodoalli Nils Mathis M. Sara ii ožžon báhčinlobi báhčit guovžža mii lea speadjan Šuoššjávrri lulábealde. Oktiibuot son lohká massán logenár miesi dan maŋemus áiggi.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:17 Miessemánu 24. beaivi 2017

Boahtte vahkkoloahpas galgá Deanu nieida heaibut Davviriikkaid meašttirgilvvuin, ja leat alla vuordámušat sutnje.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:10 Miessemánu 24. beaivi 2017

June Sommer Strask lea geahččalan feara makkár ámmáhiid ovdal go čálligođii girjjiid. Dál almmuha ođđa mánáidgirjji man lea gohčodan «Giegačivga Filius».

Almmuhuvvon odne, dii. 09:50 Miessemánu 24. beaivi 2017

Johan Mikkel Bongo lea dál Manchesteris gos terrordáhpáhus lei ikte. Son ja su olbmát áigot dál doalahallat veahá olggobealde gávpotguovddáža, várrogasvuođain.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:27 Miessemánu 23. beaivi 2017

Sosialisttalaš Gurutbellodaga Kirsti Bergstø doarju Sámi oahpahusfierpmádaga apealla odne, mainna čalmmustahttet sámegieloahpahusa dili. – NetSam bargá dehálaš áššiin, lohká stuoradiggepolitihkkár.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:23 Miessemánu 23. beaivi 2017

Stuoradiggi mearridii mánnodaga čađahit máŋga doaimma mat buoridit árgabeaivvi skuvllas ja bisseha givssidemiid. Okta doaimmain lea ásahit givssidanáittardeaddji buot Norgga fylkkaide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:14 Miessemánu 23. beaivi 2017

Vihtta sámi dáiddára servet riikkaidgaskasaš dáiddačájáhussii «Documenta 14» Kasselis Duiskkas. – Čájáhus addá áidnalunddot vejolašvuođa gaskkustit sámi dáidaga riikkaidgaskasaččat, dadjá sámediggepresideanta Vibeke Larsen, gii searvá čájáhussii geassemánus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:35 Miessemánu 23. beaivi 2017

Sihke Guovdageainnu ja Nordys dievdojoavkkus lea čiekčan lávvordaga.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:43 Miessemánu 23. beaivi 2017
TERROR MANCHESTERIS:

Manchestera politiijain lea stuora dutkan jođus maŋŋil go iešsorbmenbomba bávkkehii konseartaviesus. Unnimusat 22 olbmo jápme dáhpáhusas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:05 Miessemánu 23. beaivi 2017
Sanner čuovvola Larsena ávžžuhusa:

Divttasvuonas lea heahtedilli, oaivvilda gieldaministtar, ja bovde čoahkkimii gos ságastallet movt Divttasvuona áššiid galgá čoavdit ja čuovvolit.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:30 Miessemánu 23. beaivi 2017