Ávvir lea humadan njeljiin duojáriin, geat buohkat lohket vuohttán ahte liidnetrenda lea rievdan. Oallugat jearahit čielga ivnniid, nu go aliha, ruoksáda ja ruoná. Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Pastealla­liinnit eai leat šat trendy

Maŋemuš áiggi leat guvgesivnnat liinnit leamaš hui bivnnuhat, muhto dat lea dál rievdan. Duojárat muitalit Ávvirii makkár liidnetreanda dán jagi lea:

13:47 Ođđajagimánu 11. beaivi 2017
Ođastuvvon: 11.01.2017 - 13:52

Sámi trenddat rievddadit liikká go eará trenddat máilmmis.

Dál álgá oallugiin huššaseamos áigi olles jagis. Čiŋat galget gárvánit, juogo konfirmašuvnnaide, heajaide dahje eará beassášmeassuide.

Gákte- ja čikŋatrenddat leat rievddadan áiggiid mielde. Dán áššis Ávvir geahččá liinniid, ja makkár trenda dál lea.

 

Guvgesruoksat johtán eanemus

Čiŋat rámbuvrra eaiggát Biret Anne Eira, Guovdageainnus, muitala ahte čuvges ivnnit ain johtet, ja bivnnuheamos liinnit leat guvgesruoksadat, sáhppadat ja čuvgesalihat.

Árra skápma son oaččui ođđa liinniid rámbuvrii, 12 iešguđet ivnnis.

– Guvgesrukses liinnit leat johtán buot eanemus, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


GUVGESRUOKSADAT BIVNNUHAT: Eira čilge ahte leat guvgesrukses liinnit mat johtet eanemus.
Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Biret Anne Eira tevdne ieš liinniid, ja mearrida ivnniid liinniide. Dan son lea dahkan jahkeviissaid. Son muitala ahte lea dál fas diŋgome ođđa liinniid, ja lea ivnniid válljedeame.

Son muitala soai láveba nieiddainis geahččat ivnniid ja válljedit.

– Lea muhtumat hoahkan ahte galggaše fas dat čielga rukses, alit ja ruoná ivnnit, sámi ivnnit. Jáhkán olbmot dolket daidda guvges ivnniide, lohká Biret Anne.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


HÁPME LIINNIID: Biret Anne Eira lea dál hábmeme ođđa liinniid, ja sus leat olu ivnnit main sáhttá válljet.
Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Sámi ivnnit

Dan lea riessi Johanna Huuva maid vuohttán.

Son lea Ruoŧa beale Sámi duojár, Gironis eret. Juste dál son lea ráhkkaneame Johkamohkemárkaniidda, ja lea doapmamin gárvet nu olu liinniid go olle.

Ávvira journalista jearrá makkár liinniid sus diŋgojit eanemus dál.

– Dál eai šat oba jearat ge guvges liinniid. Olbmot háliidit čielga ivnniid, ja ruoksat lea hui bivnnut, lohká son. Son muitala ahte jus fal diŋgojit čuvges liinniid, de lea dávjá vilges vuođđu, mii heive konfirmántii.

– Dál leat leamaš guvges liinnit hui bivnnuhat máŋga jagi, olbmot soitet dolkan. Lea maid váttis gávdnat liinniid main eai leat guvges ivnnit, go leat dušše dat báhcán. Dat maid muitala ahte olbmot leat dolkan daidda, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


DUOJÁR: Johanna Huuva lohká vuohttán ahte eatnasat háliidit čielga ivnniid. Dán govas son lea Guovdageainnu duodjemárkaniin.
Vuorkágovva: Sárá Máret Rávdná Oskal

Eai leat dušše ivnnit mat rievddadit, muhto riessanmálle maid. Huuva lohká ahte lea hárve go son fierbmu liinniid.

– Eatnasat háliidit stuora čuolmmaid, ja áinnas sihtet hui suohkadin riessat. Soames soaitá diŋgot liinni mas čuolmmat leat guhkálaga, ja mii lea njárbat, de láven measta hirpmahuvvat, reašká son.

 

Eai diŋgo guvges liinniid

Elsa Labba lea duojár, Áđevuomis Gárasavvonis eret.

Son riessá maid olu diŋgojumiid, ja lohká maid seamma, guvges ivnniid eai báljo šat diŋgo.

– Mun riesan eanemus vilges liinniid, muhto orru nu ahte olbmot háliidit alit, ruoná ja rukses liinniid. Jáhkán guvges ivnnit leat nohkan, dat leat leamaš hui bivnnut maŋemuš jagiid, várra lea mannan badjel dál, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


RIESSU: Duojár Elsa Labba riessá ja ráhkada ieš liinniid.
Priváhta govva

Son lohká su mielas lea somá heivehit liinniid, ja mearridit makkár málle riessá. Labba lea ieš tevdnen liinniid, ja mearridan ivnniid daidda.

– Oidnen dat mat ovddemus nohke ledje sevdnjes ruoná, čuvges alit ja alit-ruoná liinnit. Soaitá čuovvut gákteivnniid, go sevdnjesruoná lea maid leamaš bivnnuhis gákteivdni, lohká son.

Labba maid lohká seamma go Huuva, diŋgojeaddjit sihtet stuora čuolmmaid.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


LIIDNETREANDDAT: Dákkár ivnniid ja riessunmálliid dat eatnašat sihtet dál. Guvges pasteallaid eai jearat šat nu olusat.
Priváhtá govat: Elsa Labba

100-jagi ávvudeapmái háliidit árbevirolaš čiŋaid

Cecilie Danielsen Lifjell doaimmaha Lifjell Bovre duodjegávppi Muoffies.

Son vuovdá juohkelágan duodjeávdnasiid, maiddái liinniid. Son maid lohká guvges ivnniid eai šat diŋgo.

– Jáhkán diimmá skápma dego rievddai, ja olbmot álge jearahit čielga ivnniid, ja hui dávjá rukses liinniid. Dat fal maid čuovvu máilmmi trenddaid, sihke liinnit ja gáktediŋggat, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Cecilie Danielsen Lifjell eaiggáduššá Lifjell Bovre gávppi. Govas son lea Guovdageainnu duodjemárkaniin. Vuorkágovva: Sárá Máret Rávdná Oskal

Lifjell muitala ahte lea ođđa liinni tevdnen, ja das lea rukses vuođđu.

Son sávvá liidni lea válmmas ja vuovdemassi Tråante 2017 doaluid rádjái.

– De lea ge hui buorre go ruoksat orru nu bivnnut, lohká giehmánni.

Son dattetge ii jáhke 2017 leat buorren jahkin einnostit makkár trenddat leat. Son jáhkká ahte 100-jagi ávvudeami oktavuođas eatnasat háliidit árbevirolaš čiŋaid, ja soitet danne ollugat jearahit árbevirolaš sámi ivnniid.

– Mun goit lean dál vuohttán go oallugat leat duddjome ávvudoaluide, de ostet eanas árbevirolaš ivnniid, lohká Cecilie Danielsen Lifjell.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå

Doalvvu lobihis bissu politiijáide dál:

Dál lea politiijain jođus kampánja ja sáhtát lobihis bissu buktit sidjiide, nu sii eai jeara manin ii leat registrerejuvvon ovdal. Muhto ihttin lea maŋemus beaivi go sáhtát dahkat dan.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:21 Miessemánu 29. beaivi 2017

Suoma ráđđehus nannii mannan gaskavahkku Deanu oalgejogaid bivdonjuolggadusa dán geassái. Dat mo luossamáddodagat dáin jogain vedjet, lea vuođđun bivdoáiggiide ja ráddjehusaide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:44 Miessemánu 29. beaivi 2017
Eahpesihkarvuohta luossadihkiid ektui:

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta lea ožžon vuosttaš dilálašvuođadieđu dihkkeváikkuhusas vádjolusluossanáliid buvttadanguovlluin.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:04 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovttis vujiiga beare leahtuin ikte eahkes, ja báziiga vuodjinkoartta haga.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:10 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovdageaidnu vuoittáhalai ruovttušiljus.

11:27 Miessemánu 28. beaivi 2017

Deanu heaibunsearvvi Synne M. Haagensen šattai Davviriikkaid measttirin ikte.

10:44 Miessemánu 28. beaivi 2017

Loga maid Finnmárkku politiijat leat mannan ija šaddan bargat.

09:46 Miessemánu 28. beaivi 2017

Guokte olbmo beasaiga dearvan olggos.

10:21 Miessemánu 28. beaivi 2017

Sihke Nordlysas ja Guovdageainnus lea čiekčan odne.

11:54 Miessemánu 27. beaivi 2017

Stáhtaministtar boahtá Romssa gávpogii borgemánus čuovvut sihkkelgilvvu.

11:21 Miessemánu 27. beaivi 2017

Ráissa jumešnieiddat ja logi eará dovddus olbmo galget orrut Finnsvika dálus.

10:23 Miessemánu 27. beaivi 2017

Massii vuodjingoartta ovdal go goarta lei dahkkon ge.

09:33 Miessemánu 27. beaivi 2017

NBR jođiheaddji evttoha ahte boazodoalli galgá sáhttit duššo riŋgestit Fylkkamánnái jus olu goaskimat leat ealu alde, ja lohkat ahte ferte báhčit. – Otná njuolggádusaid mielde ii leat dat nu álki, lohká Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji

15:29 Miessemánu 26. beaivi 2017

Boazoeaiggáda Aslak Mathis Turi mielas ii doaimma dálá boraspirehálddašeapmi, ja sus ii leat makkárge vuohki várjalit iežas bohccuid meahcceelliid vuostá. Son jáhkká buoremus livččii jus boazoeaiggádat beasaše hálddašit boraspiriid.

10:00 Miessemánu 26. beaivi 2017