GOADJIN: Hans Henry Henriksen čájeha 18 kilosaš goadjima man gottii báikkálaš muorravuokkain vulobealde Geavgŋá mannan duorastaga iđida. Priváhtagovva

Dán rádjái stuorámus goddon luossa

Deatnulaš Hans Henry Henriksen gottii duorastaga iđida vulobealde Geavgŋá goadjima, mii lea stuorámus luossa mii dán rádjái lea goddon Deanočázádagas.

15:02 Geassemánu 16. beaivi 2017

– Goadjin dettii 18 kilo. Tiimma dás ovdalis godden ges ovcci kilosaš luosa ja beasahin ovtta luosa. Dássážii lean goddán logi luosa. Goadjima godden muorravuokkain man báikkálaččat gohčodit sallidin. Lean fitnan suhkamin. Ii leat fuones luossajahki. Mearkabeaivvi mielde galgá dát leat buorre luossajahki, lohká Hans Henry Henriksen Geavgŋás Deanus ja muitala son dál manná veaháš káfestallat.

Muitala dál lea ain Deatnu dulvvis, lei coahkugoahtán, muhto lea fas veaháš dulvamin.

– Lean oaidnán lasttaid govdumin. Mii gohčodat dan čázi Rástegáisáčáhcin go dalle vuodjá luossa nu johtilit ahte ii fáhte vuokka dohppet, ii bissán. Jus Rástegáissás árvá dahje suddá muohta, de boahtá dat čáhci Borsejoga ja Leavvajoga mielde ja dalle šaddá Rástegáisádulvi, čilge Hans Henry Henriksen ja muitala son áigu vuovdit dan goadjima sutnje gii dan lea tiŋgon.

 

Golgadeapmi Deanus

Luossabreavaeaiggádiid searvvi jođiheaddji Rune Aslaksen muitala soai leaba etniin, Riita Sofia Aslakseniin, fitnan golgadeamen eahkedis go son boahtá barggus.

Ođđa njuolggadusaid mielde sáhtii guokte beaivvi golgadit mannan vahkku ja guokte beaivvi dán vahkkus. Dál lea golgadanlohpi nohkan.


GOLGADEAMIS GODDÁN: Álleknjárggalaš Riita Sofia Aslaksen čájeha gávcci kilosaš luosa maid bártniin, Runiin, leaba golgadeamis goddán. 
Govva: Rune Aslaksen

– Álggos gottiime guokte luosa goappáge suhppemis. Dán vahkus gottiime maid guokte guoli. Luosat ledje 4-5-6 kilo. Dan maid maŋimuš gaskavahkku gottiime, lei gávcci kilosaš. Die lei munno stuorámus guolli, muitala eallilan Riita Sofia Aslaksen Álletnjárggas Deanus.

Muitala son lea oaidnán penšunisttaid das lahka goddimin 13 ja 15 kilosaš luosa go dat lea astan olles jándora bivdit. Lohká son lea duđavaš sállašiin ja lea dán guovtti vahkkus luosa borran juohke beaivvi.

 

Kárášjogas goddon

Bajábeal Kárášjoga márkana, Báhkiljohtnjárggas, lea Fridtjof Berglund goddán luosa firpmiin.

– Lean moadde luosa goddán. Stuorámus dettii logi kilo ja nubbi fas čieža kilo, guktot goadjimat. Leamaš issoras dulvis johka ja ruskkat valljis. Dán maŋimuš vahku lea Kárášjohka mealgat cohkon. Lea menddo árrat dál einnostit makkár luossajahki dát šaddá. Lean hui duđavaš sállašiin go lean fidnet iežan atnui. Lean hui giitevaš, lohká Fridtjof Berglund.

Vuolle-Kárášjogas lea Edvard Nordsletta goddán ovtta čieža kilosaš luosa iežas fierpmesajis dálu bokte.

– Kárášjogas gal uhcán golgadit. Lea nu olu ruska jogas, boares áiddit, streaŋggat ja báhčon geađggit. Fierpmit sáiganit álkit, eai gierdda áktánasat, lohká Nordsletta ja muitala son bovdii skihpáriid varas luosa borrat.

 

Luossa Kárášjoga siste ja Iešjogas

Stággobivdi Per Ove Biti lea fitnan Kárášjoga siste bivdimin luosa. Muitala Kárášjohka lea ain veahá dulvvis ain vaikko lea vahkkus cohkon ovtta mehtera.

– Lean ovtta luosa beasahan. Kárášjoga siste lea luossa vánis, lohká Per Ove Biti ja muitala iežas gullan muhtimat Kárášjogas, geat fierpmástallet, lea goddán luosa.

Iešjohka lea duottarjohka ja doppe lea ain dulvi. John Edvin Holmestrand Jergulis lohká Iešjohka ii leat vuos doarvái cohkon.

– Lea beare dulvvis. Boahtte vahkkus oažžu álgit ja suohpun fierpmi jus lea cohkon doarvái. In leat oaidnán ovttage oaggu Iešjogas gaskal Kárášjoga ja Jergula, lohká John Edvin Holmestrand.

 

Anárjogas easkka jonssotvahkkus

Bajebeale Gáregasnjárgga Suoma bealde, Guohpenjávis, ii leat vuos Heikki Niittyvuopio vuos butnjon vuokka, ii ge njuoskadan fierpmi.

– Luossa ii boađe deike ovdal go Jonssotvahkkus, dahje maŋŋá dan. Ii ovdal gal boađe, ii dolin ge. Vuos Kárášjohkii, dasto Anárjohkii. Váldovuodjan Anárjohkii boahtá easkka geassemánu suoidnemánu boatkaneamis, lohká Heikki Niittyvuopio.

Son muitala Anárjohka lea ain dulvvis, muhto lea gal mehterbeale lávvardaga rájes cohkon.

 

 

 

 

 

 

 

På forsiden nå

Dál lea FA Sámi presideanttas viimmat illusáhka sidjiide geat leat váillahan Sámecupa.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:55 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Dáiddár Linda “Zina” Aslaksen lea málen dáiddagova Scandic hotealla guossestobu seaidnái, mii lea inspirerejuvvon sámi meavrresgári dološ symbolain. Hotealladirektevrra mielas lea dát dat čábbámus seaidni olles Kárášjogas.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:03 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Vuollegis viessoloatnareanttut ja buorideapmi Norgga ekonomiijas sáhttá nannet viessohattiid. NBBL ođđa rapporta čájeha ahte viessohattit sáhttet jorggihit juo boahtte jagi.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:34 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Sámi artista Sofia Jannok oažžu 1,3 miljovnnasaš stipeandda Ruoŧa dáiddalávdegottis Konstnärsnämnden.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Dearvvašvuođadirektoráhtta ávžžuha mánnodaga heaitit, go de lea heaitinbeaivi.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:31 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Lea go dus lagas olmmoš geas lea demeansa ja háliidivččet diehtit eambbo dán dili birra? De lea dát kursa dutnje

Almmuhuvvon odne, dii. 09:06 Golggotmánu 21. beaivi 2017

Kárášjoga gielddastivračoahkkimis ikte jienastii posišuvdna virgádit ođđa ekonomiijabargi veahkehit gieldda čorget váttes ekonomalaš dilálašvuođa.  Várresátnejođiheaddji John Nystad (SáB) lohká ahte gielddas lea hoahppu oažžut veahki.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:22 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Stádaministara mielas lea buorre go ráđđehusas leat golbma nissona njunnošis. Ine Eriksen Søreide lea Norgga vuosttaš nisson olgoriikaministtar.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:51 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Riddu Riđđu AS stivrajođiheaddji Christina Henriksen muitala ahte sii leat duhtavaččat bargoveagain geat galget jođihit álgoálbmotfestivála ovddasguvlui.  – Mis lea áigumuš ahte Riddu Riđđu galgá leat dat deháleamos álgoálbmotfestivála, lohká son preassadieđáhusas ja lohká jáhkkit ođđa festiválahoavdda ja beaivválaš jođiheaddji dahkat buori barggu.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017