ŠOHKAS: Deatnogátte Irenes, dahje Reidun Irene Pettersenis, illá bođii jietna ge go vieččai Áillohaš-bálkkašumi. – Ledjen njulgestaga šohkas, muitala ieš. Govven: Inger Marita Bals.

– Eat lean eisege vuordán

Deatnogátte Nuorat dat ožžo dán jagáš Áillohaš-bálkkašumi. Ieža gal ledje jáhkkán dien áiggi vássán.

20:08 Cuoŋománu 15. beaivi 2017
Ođastuvvon: 18.04.2017 - 11:15

Sámi Grand Prix doaluin, beassášlávvardaga juhke Áillohaš-bálkkašumi nu mo dáhpi leage.

Dán jagi ožžo Deatnogátte Nuorat dán bálkkašumi, mas lea 20 000 ruvnnu ruhtaárvu ja gudni.

 

Eai jáhkkán oažžut dán goassege

Reidun Irene Pettersen dat lei Guovdageainnus viežžamin bálkkašumi joavkku ovddas, ieš leaikkastallá ahte lei dájuhuvvon dohko, go son lei maiddái jurylahttu SGP lávlunoasis.

– Na dien in lean vuordán, go mii diehtit ahte dál geigejuvvui diet bálkkašupmi 25. geardde. Muittán mii hálešteimmet dán bálkkašumi birra muhtin logemat jagi dassái, ja gávnnaheimmet ahte go dássážii eat lean ožžon dán de eat dáidde goassege oažžut Áillohaš-bálkkašumi, muitala Pettersen.

Son muitala iežas riŋgen daid eará joavkolahtuide maŋŋil, eai ge dat ge lohkan iežaset leat vuordán dán.

– Dát lei nu erenoamáš, das lea nu stuorra mearkkašupmi duođaid. Hirbmat, hirbmat somá, dovddan ahte ain njuorrasan, lohká Pettersen.

 

Illá goasttai lávddi ala

Deatnogátte Nuorat

Deatnogátte Nuoraid joavku: Irene Pettersen, Ingvald Guttorm, Hartvik Hansen ja Leif Wigelius. 

Dan golmma maŋimuš almmuheames lei Tore Aslaksen mielde Leif Wigelusa sájis.

 

Almmuhedje 3 skearru 1970 jagiid ja ovtta CD 2001as:

1. “Dædnogádde Nuorat” (MAI 1974).

2. “Dædnogáddis” (Jårgalæddji 1976)

3. ” DædnogáddeNuorat 3 (Jårgalæddji 1979).

4. ”Deatnogátte Nuorat – Buoremusat” (Iđut 2001, CD)

 

Gáldu: Deatnogátte sámesearvi

Go Pettersena čurvo lávddi ala boahtit, de oidnui bures ahte dát lei vuordemeahttun sutnje, go sus ii boahtán jietna eará go giitit bálkkašumi ovddas.

– Mun gal ledjen njulgestaga šohkas, jus dat eai lean láidet mu lávddi ala de in lean várra oba goastat ge dohko. Šadden lohkat sudnuide geat geigiiga bálkkašumi, ahte álli jeara mus maidege go mun gal lean nu njuorrasan ahte ii boađe jietna, čaibmá son.

Ieš lohká iežas dušše ráivulan gova fárrui ja doapmalan eret lávddi alde nu jođánit go vejolaš.

– Šadde viega boahtit dainna šeahkain vel maŋis, go dan mun gal in oba muitán ge dohppet, čilge son.

 

Soaitá guođđán lávddi agibeaivái

Iige son gal loga alddis leat šat miela lávddi ala lávket.

– Mun gal lean bálton, dasa leat olu sivat ja vásáhusat duogážis, maid jáhkán lea buoremus diktit muitalkeahttá, čilge son.

Son dattege ii loga áibbas sihkkarit sáhttit lohkat ahte lea agibeaivái guođđán lávddi.

– Áigi dan ferte čájehit, čilge son.

Earát geat gullet jovkui gal ain čuojahit duos dás, earret eará Hartvik Hansen, guhtet beassážiid áigge čuojahii Kárášjogas joavkkuin man leat gohčodan «Urbredden fra Tana og Karasjok».

Márkomeannus čuojahit maid Deatnogátte Nuorat dán geasi, dalle leaba Hartvik Hansen, Tore Aslaksen lávddis.

Reidun Irene Pettersena ovddas ges lávlu Anne Lise Varsi joavkkus.

 

Čuvvon máŋga buolvva

Deatnogátte sámesearvi dat lei evttohan ahte Deatnogátte Nuorat galggašedje oažžut dán bálkkašumi.

Nubbijođiheaddji Ellinor Guttorm Utsi lohká ahte lei hui ilus go joavku oaččui bálkkašumi.

– Dat gal lei duođaid ánssášuvvon, jurddašin ahte ledje várra galgat ovdal jo oažžut dán bálkkašumi. Sin musihkka lea dovddus miehtá Norgga, ja maiddái olggobeale riikkarájáid dovdet olbmot sin šuoŋaid.

Sámesearvi lei sádden guokte siidosaš ákkastallanreivve, mas čilgejedje manne sin mielas dát joavku ánssáša bálkkašumi. 

Das čállet earret eará:

«Sin musihkka áin otná beaivve eallá sihke boarrásat ja maiddái nuorat olbmuid gaskkas. Hui dávjá leat olbmot «nostalgihkkárat», ja dan musihka maid nuorran leat gullan ja liikon, ii leat nu álki hilgut. Dattetge ii leat nu dábálaš ahte nuorat liikojit dan musihkkii maid sin vánhemat leat nuorran liikon. Muhto nu ii leat Deatnogátte Nuoraid  dáfus. Sin lávlagat ja luođit leat jo čuvvon máŋga buolvva.»

 

 

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.

På forsiden nå

Doalvvu lobihis bissu politiijáide dál:

Dál lea politiijain jođus kampánja ja sáhtát lobihis bissu buktit sidjiide, nu sii eai jeara manin ii leat registrerejuvvon ovdal. Muhto ihttin lea maŋemus beaivi go sáhtát dahkat dan.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:21 Miessemánu 29. beaivi 2017

Suoma ráđđehus nannii mannan gaskavahkku Deanu oalgejogaid bivdonjuolggadusa dán geassái. Dat mo luossamáddodagat dáin jogain vedjet, lea vuođđun bivdoáiggiide ja ráddjehusaide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:44 Miessemánu 29. beaivi 2017
Eahpesihkarvuohta luossadihkiid ektui:

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta lea ožžon vuosttaš dilálašvuođadieđu dihkkeváikkuhusas vádjolusluossanáliid buvttadanguovlluin.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:04 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovttis vujiiga beare leahtuin ikte eahkes, ja báziiga vuodjinkoartta haga.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:10 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovdageaidnu vuoittáhalai ruovttušiljus.

11:27 Miessemánu 28. beaivi 2017

Deanu heaibunsearvvi Synne M. Haagensen šattai Davviriikkaid measttirin ikte.

10:44 Miessemánu 28. beaivi 2017

Loga maid Finnmárkku politiijat leat mannan ija šaddan bargat.

09:46 Miessemánu 28. beaivi 2017

Guokte olbmo beasaiga dearvan olggos.

10:21 Miessemánu 28. beaivi 2017

Sihke Nordlysas ja Guovdageainnus lea čiekčan odne.

11:54 Miessemánu 27. beaivi 2017

Stáhtaministtar boahtá Romssa gávpogii borgemánus čuovvut sihkkelgilvvu.

11:21 Miessemánu 27. beaivi 2017

Ráissa jumešnieiddat ja logi eará dovddus olbmo galget orrut Finnsvika dálus.

10:23 Miessemánu 27. beaivi 2017

Massii vuodjingoartta ovdal go goarta lei dahkkon ge.

09:33 Miessemánu 27. beaivi 2017

NBR jođiheaddji evttoha ahte boazodoalli galgá sáhttit duššo riŋgestit Fylkkamánnái jus olu goaskimat leat ealu alde, ja lohkat ahte ferte báhčit. – Otná njuolggádusaid mielde ii leat dat nu álki, lohká Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji

15:29 Miessemánu 26. beaivi 2017

Boazoeaiggáda Aslak Mathis Turi mielas ii doaimma dálá boraspirehálddašeapmi, ja sus ii leat makkárge vuohki várjalit iežas bohccuid meahcceelliid vuostá. Son jáhkká buoremus livččii jus boazoeaiggádat beasaše hálddašit boraspiriid.

10:00 Miessemánu 26. beaivi 2017