Amanda Kernell preassagovva

Filbma­árvvoštallan: – Garra historjá sámi bajás­šaddama birra

«Sameblod» lea vuosttaš Lulli-Sámi filbma mas lea kvalitehta buot osiin. Lea earenoamážit nuorra váldorollaneavttár mii hirpmástuhttá.

12:06 Njukčamánu 14. beaivi 2017
Ođastuvvon: 14.03.2017 - 13:56

Sameblod

Árvvoštalli: Nils Gjerstad

Ruoŧa drámá

Neavttárat: Lene Cecilia Sparrok, Mia Erika Sparrok, Maj Doris Rimpi,Julius Fleischanderl, Olle Sarri, Hanna Alström, Malin Crépin, Andreas Kundler ja Ylva Gustafsson

Regiija: Amanda Kernell

Mánus: Amanda Kernell

Buvttadan: Nordisk Film Production, Bautafilm, Sveriges Television, SYT, DigiPilot AS

Distribušuvdna: Storytelling Media

Buvttadanjahki: 2016

Guhkkodat: 1 diimmu 50 min.

Ahkemearri: 9

Bircolohku: 5

Muitalusa rámma lea go penšunerejuvvon sámi nissonolmmoš Elle-Márjá fas boahtá Norrlándii searvat lagas bearašlahtu hávdádussii.

Davvi-Ruoŧas beassá son maid vásihit Davviriikkaid luonddu ja sámi kultuvrra.

Eanas dáhpáhusat filmmas lea geahčestagat go Elle-Márjá bajásšattai garra dilis Davvi-Ruoŧas 1930-logus.

Rasisma lei beaivválaš ja gávdnui juohke dásis servvodagas, maiddái stáhtalaš institušuvnnain.

Elle-Márjá vásiha maid earret eará rasisttalaš «dieđalaš» oaiveskálžomihtidemiid.

Lea garra bajásšaddan internáhttaskuvlla heajos dilis, iežas váhnemiid haga.

«Geahččin ferte olmmoš oassádallat ujus Elle-Márjjáin, leaš dal heahpadasas govvejuvvome áibbas álásin ovddabealde olbmuid, oažžu rámi oahpaheaddjis dahje go báikkálaš nuorat hárdet su.» 

Dát lea unohas oassi Ruoŧa historjjás, muhto man lea dehálaš čuvget.

Lihkus gávdnojit maid buoret oasit ja romantihkalaš áiggit Elle-Márjjá bajásšaddamis, nu go veahá váttes oktavuohta Ruoŧa gaskaklássa bártniin.

 

Davvi-Ruoŧa eanádat dahká drámái poehtalaš ja majestehtalaš birrasa.

Filbmamusihkka lea maid hui fiinnis ja dahká hui epihkalaš duogáža.

Sisdoallu geasuha sakka, muhto muhtumin manná veahá njozet ja dego bisána, muhto buot orru autenttalaš.

Seammás háliidivččen maid diehtit eanet mii Elle-Márjjáin dáhpáhuvai nuorravuođas dassážii go ollesolmmožin šattai.

«Goitge lea dát ollislaš ja garra drámá mii ii goassege šatta beare sentimentálan ja lossadin.» 

Filbma fátmmasta maid olu dovdduid ja miellalágiid.

Ruoŧa mánusčálli ja rešissevra Amanda Kernell (r. 1986) hirpmástuhttá sakka iežas vuosttaš filbmarešissevrabargguin ja čájeha duođaid taleantta gaskkustit váttes historjjá.

Ovdal lea son ráhkadan máŋga oanehisfilmma, earret eará «Stoerre Vaerie» (2015), mii lea «Sameblod» filmma vuođđun.

 

Ferte maid rámidit neavttára Lene Cecilia Sparroka (eret Davvi-Trøndelágas) gii neaktá 14-jahkásaš Elle-Márjjá.

«Son čájeha olu dovdduid, nu go udjuvuođa, burrodaga, suhtu, morraša ja ráhkásmuvvama. Ii son álo daja nu olu, muhto son nákce čájehit olu dušše geahčastagain.»

 

«Sameblod» lea Ruoŧa, Norgga ja Danmárkku oktasaš buvttadeapmi, mii lea ožžon olu riikkaidgaskasaš beroštumi.

Diimmá čakčamánus lei das vuosttaščájálmas 73. filbmafestiválas Venezias.

Doppe vuittii filbma «Europa Cinemas Label» buoremus Eurohpá filbman ja kritihkarbálkkašumi «Fedeora» buoremus debutántarešissevran.

Tokyo riikkaidgaskasaš filbmafestiválas oaččui filbma maid bálkkašumiid.

Filmmas lea sullii 20 miljovnna ruvdnosaš bušeahtta.

Internašunála Sámi Filbmainstituhtta lea okta dain mii lea dorjon filmma 1,4 miljovnnain ruvnnuin.

 

 

 

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Kultuvra

Ovdasiiddus dál

Sotnabeaivve guolddut dagahedje bárttiid, Šuoššjávrre ja Gievdneguoikka gaskkas ledje máŋga biilla darvánan. Inger Anita Øvregård muitala muohtačorgejeaddji seavván biillaid meaddil, ja biillat de darvánedje jovgon geainnuide. GEAHČA VIDEO:

Almmuhuvvon odne, dii. 13:51 Njukčamánu 27. beaivi 2017
Ministtar galleda skuvllaid Davvi-Norggas:

Torbjørn Røe Isaksen lea mátkkis Bådådjos, Romssas ja Álttás ihttin ja gaskavahkku. Mátkki ulbmil lea čovdosiid gávdnat Davvi-Norgga oahpaheaddjedárbbuide.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:28 Njukčamánu 27. beaivi 2017
Sámeálbmot bellodaga Lulli-Norgga válgabiire sámediggelisttu:

Sámeálbmot Bellodaga lea almmuhan sámediggeválgii 7. válgabiirre listtu. Ann Finbog lea listu njunuš, ja sus leat máŋga beakkálmasa fárus listtus.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:40 Njukčamánu 27. beaivi 2017
DNB lea vuovdán Dakota-oljorevrre loana:

DNB lea skábmamánu rájes árvvoštallan makkár čanastagat sis galget leat Dakota Access Pipeline prošeaktadoarjagis. Báŋku lea dál šiehtadan vuovdit iežaset oasi loanas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Njukčamánu 27. beaivi 2017

Eai buohkat vuosttal Deanosoahpamuša. Stággobivdi Tor Georg Næss lohká soahpamuš ii leat perfeakta, muhto sávvá ahte dohkkehuvvo.

12:29 Njukčamánu 25. beaivi 2017

Dán jagáš Gollegiehtan šattai guovdageaidnulaš Mikkel Mathis Hætta. Heahtá Márjjábeivviin njoarostii son nuppes ođđa vuojána alcces. Geahča video áššis go vuoddjá vuoitovuojániin!

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:29 Njukčamánu 26. beaivi 2017

Davvi-Norggas leat olu luottat gitta, Suoidneleavššus lea ráidovuodjin.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:16 Njukčamánu 26. beaivi 2017

Geir A. Iversen válljejuvvui vuosttaš várreláhttun Guovddašbellodaga riikkačoahkkimis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:52 Njukčamánu 26. beaivi 2017

Nuorta-Finnmárkkus lei skohterlihkohisvuohta, okta olmmoš jámii.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:14 Njukčamánu 26. beaivi 2017

Guovdageainnu márkanbáikkis beaškkehedje guokte biilla oktii lávvordat iđida. Vihtta olbmo ledje lihkohisvuođas

10:35 Njukčamánu 25. beaivi 2017

Sotnabeaivvi čuovganeapmái galgá diimmu sirdit.

11:02 Njukčamánu 25. beaivi 2017

Bađašjoga siida, ovttas Guovdageainnu suohkaniin, ávžžuhit dál buot skohtervuddjiid várrogasat vánddardit Vuorašvári guovllus, ja maid doahttalit ahte eai vuoje Vuorašvári mielde vaikke vel leat  vuodjinlobi ožžon.

15:29 Njukčamánu 24. beaivi 2017

Guovttis sáddejuvvon Hammerfeastta buohccivissui, Norgga beallai.

10:13 Njukčamánu 25. beaivi 2017

Norgga Kvenaid lihtu jođiheaddji Hilja Huru reagere go Stáhta ii hálit ásahit duohtavuođakommišuvnna kvenaid ja sápmelaččaide.

15:12 Njukčamánu 24. beaivi 2017