Ná lea oaidnit «Háldi» joavkku vuosttaš CD-skearru. Govven: "Háldi" joavkku Facebook siidu

Rock, balládat ja vuogas jietna

Cuoŋománu álggus almmuhii Háldi vuosttaš CD-skearru, «Háldi».  Ávvir lea guldalan ja árvvoštallan joavku CD-skearru.

17:37 Cuoŋománu 19. beaivi 2016

«Háldi» CD-skearrus leat logi lávlaga. Buot leat sámegillii. 40 minuhta oktiibuot lea čuojahanáigi. Dungeon Music lea almmuheaddji. Norgga Sámediggi lea dorjon ruđalaččat. Galgá namuhit ahte ovdal dán CD-skearru joavku almmuhii jagi dassái EP-skearru «Suoivvanasain». 

Anne Gro Gaup, gii lea oahpes Áigi ja Sagitarius joavkkuid bokte, lea Háldi lávlu ja teakstačálli. Su lassin joavkkus leaba Knut Eilif Bakkevold ja Treven Kaaby.

 

Olggoš nu mo olggoš

Go ožžon dán skearru árvvoštallamii, de mus ledje moadde jurdaga oaivvis: «Amma Anne Gro ii suhttá munnje, jus in čále nu čábbát go áiggošii? Moai han vel letne seamma Ávvira kantuvrras barggus.» Nubbi jurdda ges lei: “Gos nu sullasaš olggoža lean oaidnán?» Ja nu lea ge. Gávdnen iežan vuorkkás Áigi joavkku EP-skearru «Áigi» mii 2003:s almmuhuvvui. Goabbat olggožis leat sullasaš sámi symbolat maid dávjá oaidná meavrresgáriin dahje čállosiin go muitalit sámi oskku birra. 

 

Álggos dieđus, jurdilin «movt son nu lea go sulastahttet sárgosat skearroolggožis?» Nuppes jurdilin ahte dálá musihkkamáilmmis gávdnojit vaikko man ollu ovdamearkka dasa go ollu joavkkut ja artisttat válljejit hui álkes čovdosa maid bidjet olggožii. Dávjá dát deaddilit beare joavkku oktasaš gova. Danin in bija dasa nu ollu deattu. Muhto baicce nuppes CD-skearru hábmemis vállješin eará foantta. Dakkár foantta man lea ollu álkit ipmirdit ja lohkat. Lihkus gávdno interneahtta mii veahkehii gávdnat geat leat mielde joavkkus.

 

Eará go Áigi ja Sagittarius

In dieđe manne, muhto man nu vuođul ovdal go bidjat johtui Háldi čuojahit, de guldalasten vuos «Normo Joavnna» man vuođul lea luohti. Dát lei Áigi joavkku EP-skearrus. Sáhtán vissa dadjat ahte Háldi dattetge ii leat seamma vaikko lea ge seamma lávlu, Anne Gro.


Háldi: Knut Eilif Bakkevold, Anne Gro Gaup ja Treven Kaaby. Govven: www.haldimusic.com

 

Rock ja balláda 

Anne Gro profilere iežas eambbo rock- go popartistan ja dán dovdá aŋkke šuoŋain.  Maiddái iežan musihkkačuojanas ge identifisere Háldi skearru lávlagiid rockan.

Guldalin buot logi lávlaga. Dadjat čielgasit ahte Háldi musihkka lea rock. Gal ii leat gusto áibbas duohta.  Baicce dát lea sihke rock ja balládaid čoakkáldat go oalle ollu jaskes musihkka lea dán skearrus. Dan gal ferten dovddastit. 

 

Musihkalaš buorre dássi

Vaikko leat ge ollu lávlagiin jaskes musihkalaš šuoŋat, muhto dattetge dát ii mearkkaš ahte mahkáš dáinna musihkain lea juoga boastut. Dá lea vissa joavkku dáiddalaš válljejupmi man guldaleaddji galgá dohkkehit dahje ii.

Jus humadit lávlagis dego duojis dahje buktagis, de lea buorre ja alla dássi dán buvttadeamis. Jietnageavaheapmi, gitárra, rumbbut, elektropiano. Buot dáid gullá hui bures ja leat heivehuvvon hui vuohkkasit. Bealistan váttis dadjat masa liikon eambbo; vokálii vai šuoŋaide. Dát orrot dássálaga.

Dát mii earuha sámeartistta eará artisttas iežan mielas lea dat ahte hui dávjá sámeartista unna binnánaš luohteoasáža nahkeha lávlagii. Dat ge dagaha sámeartistta veahá earaláganin go stuorraservodaga artisttaid.

Dán ge dagai Háldi oalle vuohkkasit.

 

«Vildabojá»  

Dán CD-skearru buoremus lávlla lea «Vildabojá». Dás lea leaktu, mohkalaš šuokŋa, mii eambbo rocka go balláda lea. Dat mearkkaša dan ahte jus beasašin Háldi konsertii, de dát livččii šuokŋa go sáhtášin veahá njuikestallat, dánsestit lávddi ovddas.

 

Oktiigeassu

Nu mo musihkalaš duodji, de dát lea hui bures ráhkaduvvon, ja lea nana buvttadeapmi.  Subjektiivvalaš nana čuoggát dán CD-skerrui go lea ollu gearddit buorit go joavkku EP-skearru. Čielggasit vuhtto ovdáneapmi.  Bealistan vállješin nuppes eará foantta vai álkibut sáhtášii ipmirdit mii čuožžu olggožis.

Jietna ja jietnageavaheapmi  lea vuogas. Muhtumin dát čuodjá, muhtumin dát lea oalle vuollegis. Seammás Anne Gro čájeha dán buvttadeamis ja maiddái ovdal čájehii ahte sutnje ii leat váttis váldit alla dahje guhkebuš nuohtaid. Mii lea somá. Dát lea beare Anne Gro iežas lávlunvuohki maid vissa ii galgga ge sulastahttit Sofia Jannok, Mari Boine dahje Kai Somby vugiin. Go guldalin, de maiddái nagodin earuhit man birra Háldi lávlu. Dán árvvoštallan nana beallin «Háldi» skearrus. Seammás bealistan váillahan veahá eambbo leavttu lávlagiin. Aŋkke moadde lassi lávlaga, main livččii rocka leaktu, loktešedje oppalaš gova.  

 

Muhto soitet du bealljái balládat ja jaskes musihkka juste dat maid áiggošit guldalit ruovttus maŋŋel skuvla- dahje bargobeaivvi.  Muđui diehttalasat lea somá go Sámis buvttaduvvo sámemusihkka.  

 

Ii goassige dieđe mii son nuppe beaivvi čuodjá čuojanasas, «Prodigy» vai Jan Garbarek.  

 

Fáddásánit

På forsiden nå

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ovdalaš áiggi masse olu boazosámit iežaset rivttiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas. Masá 50 jagi maŋŋel go Baal-bearaš massii eallinláibbis, de háliidivččiiga oappážagat ruovttuluotta boazodollui. Norgga Árktalaš Universitehta juridihkalaš professor Øyvind Ravna dadjá dán váddása duohken.

Almmuhuvvon odne, dii. 07:00 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Romssa fylkkadiggi lea árvalan nama ođđa fylkii mii ovttastahttá dálá Finnmárkku ja Romssa.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Fargga 30-jahkásaš ii leat vel gávdnon maŋŋel gahččanlihkuhisvuođa Vågakallenis, lulábealde Svolværa Lofuohtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Njealji mánu geahčen cáhkkehuvvo fas Olympiadolla, dán háve Pyeongchangas, ja Kroghas lea fas vejolašvuohta geahččalit ollašuhttit OG-niegu.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Juohke jagi gávdnet sii bohccuid maidda leat sorron boares telefon­streaŋggat, ja bohccuid mat leat darvánan daidda ja jápmán meahccái. – Dál lea áigi čálligoahtit beaivesáhkuid Telenorii, oaivvilda boazodoalli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:50 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Ikte eahkedis dieđihedje Finnmárkku politiijat ahte 80-jahkásaš nisu lei čukkohallon Deanus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:17 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Muhtun oahpaheaddji Sis-Finnmárkkus lea váidon politiijaide. Son galgá sádden heivetmeahttun dieđuid vuolleahkásaš ohppiide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:36 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Hávit eai leat sávvon vaikke leat gollan masá 50 jagi dan rájes go bearaš duvdiluvvui eret boazodoalus. Oappášguovttes muitaleaba ahte masse visot maŋŋel go čáhcefápmorusttet huksejuvvui sin eatnamiidda. Dál čuovvuba diggeášši mas njeallje orohaga dáistalit jiehtanaslinjjá huksema vuostá. Sudno bearraša historjá geavahuvvo ovdamearkan dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 07:00 Golggotmánu 19. beaivi 2017