BIVNNUT: Ávvira lohkkit liikojit elliid ja guliid birra lohkat, dát ášši lei nubbin eanemus lohkkonášši 2016:s. Šearbmagovva

Eanemus lohkkon áššit 2016:s

Dán áššis gávnnat 2016:i eanemus lohkkon neahttaáššiid.

11:55 Juovlamánu 30. beaivi 2016
Ođastuvvon: 30.12.2016 - 12:04

Dása leat čohkken 10 eanemus lohkkon neahttaášši. Deaddil bajilčállagiid de beasat lohkat áššiid.

Dán jagi leat sihke somás ja surgadis áššit dan logi eanemus lohkkon ášši searvvis.

 


Dá lea oassi dan 15 olbmos geat sáhttet jienastuvvot dán jagáš sápmelažžan.
Govvamontáša

1. Jienas dán jagáš sápmelačča

Dán jagi maid, nu mo diibmá ge, lei «Dán jagi sápmelaš» jienasteapmi dat ášši mii geasuhii eanemus lohkkiid. Dát lea nubbi jahki go Ávvir lágida dán jienasteami, ja jienasteapmi lea rabas ođđajageruhttii.

Lohkkit besset jienastit 15 olbmo gaskkas, ja válljet guhte galgá nammaduvvot dán jagi sápmelažžan. 

Diibmá vuittii Jon Henrik Fjällgren dán jienasteami, dán jagi leaba ges Marion Anne Knutsen ja Jovsset Ánte Sara njunnošis gilvaleamen.

Ođđajageruohta eahkes bissehat jienasteami, ja ođđajagemánu 3. beaivvi almmuhat vuoiti.

Dát ášši lea lohkkon birrasiid 8 422 geardde, ja dássážii leat boahtán birrasiid 5 800 jiena. (Juovlamánu 30. beaivve logut)

 


RÁMIS: Kárášjohkalaš Hans Jørgen Haugli čájeha dápmoha man fidnii sáimmain Gásadatvuonas Iešjávrris mannan sotnabeaivve. – Dál de lean rámis, mojohala guollebivdi duđavaččat. Čájehuvvui ahte dápmot lei gođđoguolli ja lei borran njágáža. Dápmot lei buoidi ja fiinnis.
Govven: Inga Marie Guttorm

2. Gottii stuoraha Iešjávrris

Sotnabeaivve iđida gal lei kárášjohkalaččas Hans Jørgen Hauglis albma guollelihkku go gottii dán dápmoha sáimmas.

Gásadatvuonas Iešjávrris láve Hans Jørgen Haugli suohput sáimmaid, sotnabeaivvi lei oahppamin sáimmaid gosa lei badjelaš logikilosaš dápmot čákŋan.

– Lei issoras somá ja ollu dovddut, lean lihkolaš go ledjen okto. Smihtten áhči birra, sus lean oahppan juoŋastit ja gullen su muitaleamen oaidnán ja goddán stuorra dápmohiid. In leat gal badjel logikilosaš dápmoha gullan su muitaleamen, ja dál lean hui čeavlái, lohká Haugli.

Ávvira nubbin eanemus lohkkon neahttaášši lei dát ášši kárášjohkalačča Hans Jørgen Haugli birra, guhte gottii stuorra dápmoha Iešjávrris miessemánus.

Min lohkkit liikojit guolleságaid, go dán leat lohkan oktiibuot 4 781 geardde, fina don ge geahččamin video ja oaidnimin olu de dettii diet stuorat.

 


RASTTIDII LUOTTA: Kurt Are Boine Nikkinen deaivvai guovžža oktan golmmain čivggain Anárjoga luotta alde, muhto ii ožžon filbmii eambbo dan mii giccui murrii, ja go duosttai vulos fas boahtit, de ruohtai rastá luotta.
Govven: Kurt Are Boine Nikkinen, šearbmagovva videos

3. Guovžžačivga goarkŋui soahkegeahčái

Go Kurt Are lei vuodjime biillain Anárjohgátti, de fuomášii guovžža oktan golmmain čivggain ruohttame geaidnoráigge. Son rohttii filbmenrusttega ja filbmii.

Finnmárkkus okta dain sihkkareamos báikkiin guovžža beassat oaidnit lea Anárávžžis, Kárášjogas lulás.

Dan duođašta Kurt Are Boine Nikkinen, go son filbmii mannan giđa guovžžačivgga go giccui soahkegeahčái.

Son muitala ahte lei hui erenoamáš vásáhus, go guovžžačivga jietnadallá soagis, ja dat eadni vástida nuppebealde geainnu.

Diet filbma gal lea oaidninveara, ja dan oaivvildedje min lohkkit maid, geat dássážii leat lohkan ášši 2 516 geardde.

Fina don ge geahčesteamen dien erenoamáš video.

 


RÁBMOJIT: Dákkár čállosiiguin rábmojit guovdageaingánddat man leaktu sis lea Guovdageainnu ja Máze gaskkas.
Šearbmagovva

4. – Dát lea jallodat ja heaggaváralaš

Nu lohká leansmánne Klemet Klemetsen Facebook-čállosiid birra gos gánddat rábmojit man jođánit nagodit vuodjit Guovdageainnus Mázii.

Giđđagease ihte Facebookii čállosat gos gánddat rábmojit man jođánit nagodit vuodjit Guovdageainnus Mázii. Čállosat leat priváhtasiiddus, maid Ávvir lea beassan oaidnit.

«– Vudjen 18-19 minuvttas oktii» ja diekkár sullasaččaid dat čálašit ieža. Muhtimat čuoččuhit vuodján maiddái vel oanehat áiggis, nu go 13 ja 16 minuvttas.

Ášši lea dássážii lohkkon birrasiid 2 427 geardde.

Maŋŋil leat máŋggas váldon vuodjimin alla leavttus dien guovllus.

 


GÁRTAN BALDU ALA: Dát boazu šattai riikkabeakkálmassan maŋŋil go baldu alde govddodii Kárášjoht´ ráigge.
Šearbmagovva

5. Váralaš «giđđajohtin»

Miessemánus lei oalle oainnáhus Kárášjoga alde, go muhtin boazu lei gártan baldu ala.

Tone Nordsletta fuomášii bohcco govddodeamen ja filbmestii dan. Boazu lei dalle Mánnevárnjárgga buohta govddodeamen.

– Mun hirpmahuvven ja fertejin filbmet, lohká son. 

Buollinčáskadeaddjit nagodedje gádjut bohcco, áššis oainnát video bohccos go govddoda ja maiddái mo gádjunakšuvdna čađahuvvui.

Viđát eanemus lohkkon ášši lea maid elliid birra ja dát ášši leavai maiddái gitta riikkamediai.

Min lohkkit liikojit erenoamáš videoid, ja leat dássážii lohkan dán ášši 2 413 geardde.

 


MOIVI: Dán olgobáikkis, Marrasis Guovdageainnus, galgá moivi čuožžilan gaskamuttus cuoŋománu 2015:s. Dalle muitaledje Oarje-Finnmárkku operašuvdnaguovddážis politiijaid ádjánan beannot diimmu Álttás Guovdageidnui.
Vuorkágovva: Risten Biret Elle Eira

6. Gávnnai moarsis anašeamen earáin - dubmehalai giddagassii

Dievdu riejáskii Maras Pubas diibmá, ja doaruhii máŋgasa, dál lea dubmehallan giddagassii.

Cuoŋománus 2015:s, dat almmái ráhkadii rigeara Maras Pubas Guovdageainnus. 

Sis-Finnmárkku diggegoddi lea cealkán duomu áššis man meannudedje guovvamánu 11. ja 12. beaivvi. Duomus boahtá ovdan ahte almmái lea birrasiid guovtti áigge ihkku doarrán muhtin vuolleahkásaš gánddain. Dát dáhpáhuvai maŋŋil go albmá moarsi ja vuolleahkásaš gánda, gávnnahalaiga anašeamen puba hivssegis.

Dát ášši guovdageaidnulačča birra, guhte dubmehalai giddagassii maŋŋil go lei rieja ráhkadan Maras Pubas Guovdageainnus, lei bivnnut min lohkkiid gaskkas, dássážii lea lohkkon 1 753 geardde.

 


SISMIESIT: Golbma dain sismisiin maid Hætta gávnnai ledje áibbas ovttaláganat ja dat guokte eará fas ovttaláganat.
Priváhta govva

7. Áldu guttii vihtta miesi

Boazodoalli muitala vásihan ahte sus guttii okta áldu vihtta miesi.

Seainnus/Návggastat orohaga boazodoalli Simon Ailo Hætta muitala mannan lávvordaga ledje sii čohkken ealu go ledje merkon geažotbealje- čearpmahiid. 

– Mun oidnen ovtta čuoivvat álddu bievllas várrečohkas go nu njoallu miesi muhto guđii dan. Mun vudjen de geahččame, ja lei jápmán miessi. Válden de dan mielde ja de oinniimet mii ahte álddus gahčai miesseseahkka olggos. Mun mannen de geahččat ja miesseseahka siste ledje guokte sismiesi, ja moadde mehtera fas eret das lei nubbi miesseseahkka mas vel guokte sismiesi.

Min lohkkit liikojit imaš ságaide. Dát ášši lei maid bivnnut ja lea dássážii lohkkon birrasiid 1 581 geardde.

Fina don ge lohkaleamen ášši ja geahččamin govaid.

 


JODEL: Joatkkaskuvlla oahppit muitalit ahte eanemus givssideapmi geavvá sosiálamediaapp’as Jodelis. Dá čájehit nuorat ovdamearkka makkár čállosat almmuhuvvojit Jodelis. Vuollelis čužžo olu namat.
Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

8. – Govat ledje govve­juvvon feasttain, go leat bihkka gárremiin, ja go leat seaŋggas muhtun nieiddain

Joatkkaskuvllaoahppit muitalit ahte eanaš givssideapmi nuoraid gaskkas dáhpáhuvvá neahta bokte. Dábálaš givssideami eai loga oba oidnot ge, buot manná neahta badjel ja givssideaddjit geavahit govaid maid.

Dát ášši mas nuorat muitalit mo vásihit neahttagivssideami dán áigge sosiála mediain, lei bivnnut go dat lea dássážii lohkkon 1 461 geardde.

Dien vahkus go čáliimet dán ášši de lei internašunála «antigivssidanvahkku» kampánja jođus, mas olles vahkku lei várrejuvvon fuomášuhttit ja eastadit neahttagivssideami.

Ávvir dien vahku čálii áššiid neahttagivssideami ja dan váikkuhusaid birra, buot daid áššiid gávnnat dien ášši vuolde.

 


GÁVDNUI: Dievdu gávdnui duššan Moskkuvákki guovllu, Gáivuona suohkanis Tromssas.
Google maps govva

9. Láhppon dievdu gávdnon duššan

Dievdu guhte lei dieđihuvvon láhppon Biertavári guovllus,  gávdnui duššan miessemánu 16. beaivvi, Moskkuvákki guovllus Gáivuona suohkanis Tromssas.

46-jahkásaš boazodoalli lei maŋemus oidnon miessemánu 10. beaivvi, go vuoddjái Biertaváris Guovdageainnu guvlui.

Surgadis áššit leat maid bivnnuhat, dát ášši lea dássážii lohkkon 1 433 geardde.

 


ČÁHPPESBEARJADATKAMPÁNJA: Boazosápmelaččat, geat Min Boazu fitnodahkii vuvde gávpečorraga dán kampánja oktavuođas, ledje mielde vuorbádeames dákkár skohtera, mas lea árvu badjel 110 000 ruvnno.
Min Boazu preassagovva

10. Fitnodat giktala boazodolliid erenoamáš gilvvuin

Fargga 10 000 bohcco oastán Finnmárkku boazosápmelaččain muitala ahte «Min Boazu» biergooastinfitnodat lea sukseassa. Dan sii čalmmustahtte vel buoret biergokilohattiin boazoeaiggádii, ja maid vuorbádedje skohtera sin gaskkas geat čorraga sidjiide vuvde.

– Mii leat nu giitevaččat go boazosápmelaččat leat čájehan midjiide luohttevašvuođa ja vuovdán midjiide gávpečorragiid, ahte mii áigut addit sidjiide juoidá ruovttoluotta, čilge Min Boazu fitnodaga doaibmajođiheaddji, Johan Samuel Nedrejord, Ávvirii ággan manin dákkár kampánjja leat bidjan johtui.

Ášši lea dássážii lohkkon 1 380 geardde.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Guoimmuheapmi
Tags
Ávvir

På forsiden nå

Ikte álge dán jagáš ráidočiekčamat. Porsáŋgu čievččai IL Nordlys vuostá ruovttušiljus, gos Nordlys vuittii.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:11 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Mannan ija ledje sihke áitagat ja riiddut maid Finnmárkku politiijat šadde čoavdit. Dán dieđa Finnmárkku politiijaguovlu Twitteris.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:52 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Boazopolitiijain leamaš stuorra skohterdárkkisteapmi Oarje-Finnmárkkus dán vahkkoloahpa.

Almmuhuvvon odne, dii. 08:57 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Máŋgga sajis váriin lea dáid maŋimuš áigge muohttán ja bieggan. Garra biekkat leat ráhkadan heaŋggoskálvviid mat dagahit uđasvára.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:03 Cuoŋománu 22. beaivi 2017

Biebmoluossa gárggiideamit váikkuhit Norgga luossajogaid luossanáliide sákka go láivudit iešguđet luossanáli birgema justa dan jogas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:39 Cuoŋománu 22. beaivi 2017

Dutkit háliidit dus veahki, gii váccát mehciid, dieđihit sidjiide gos oainnát goddesáhpániid.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:39 Cuoŋománu 22. beaivi 2017

Mannan ija leamaš sihke doarrumat ja juhkanvuođas vuodjimat Finnmárkkus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:55 Cuoŋománu 22. beaivi 2017

Heajos ealáhaga dihte leat Siskkit Čorgas Ja Lágesduottar johtán geasseorohahkii ja bivdán Fylkkamánni geassit ruovttoluotta sierralobiid guovllus.

15:31 Cuoŋománu 21. beaivi 2017

Ikte lei boazodoallostivrras čoahkkin, ja doppe mearridedje Eanandoallodepartemeanttas bivdit veahki Finnmárkku boazodolliide, gos dál lea heajos guohtondilli.

14:18 Cuoŋománu 21. beaivi 2017
Árvvoštallan:

Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea dál johtimin iežaset ođđa mánáidteáhterbihtáin «Rievssatčivga». Ávvira árvvoštalli finai geahččamin čájálmasa go gallededje Kárášjoga.

15:15 Cuoŋománu 21. beaivi 2017

Rohcošemiid gillájeaddji gáibida dál badjel gávcci miljovnna Divttasvuona suohkanis go eai váldán su eret ruovttustis maŋŋel rohcošemiid.

15:14 Cuoŋománu 21. beaivi 2017

Sámi Joatkkaskuvlla ja boazodoaloskuvlla oahppit vuite guokte silbba ja guokte ­bronssa Arctic Skills fidnogilvvus mii lágiduvvui ­Murmánskkas Ruoššas dán vahkkus.

12:33 Cuoŋománu 21. beaivi 2017
Dieđihii Bargiidbellodaga jahkečoahkkimis:

– Boraspiriin lea stuorát árvu go min bohccuin ja ránnjá sávzzain ja lábbáin, lohká Inger Marit Eira-Åhren.

14:40 Cuoŋománu 21. beaivi 2017

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta mearrida boahtte vahkku mielde guoddalit go Hålogalándda Lágamánnerievtti duomu Jovsset Ánte Sara áššis Alimusriektái.

11:28 Cuoŋománu 21. beaivi 2017