NJUNUŠEVTTOHASAT: Gáiseguovllu válgabiirres leat logi listtu dahje bellodaga dieđihan sámediggeválggaide. Aud Helene Marthinsen, Knut Inge Mo, Henrik Olsen ja Ludvig Rognli leat muhtimat njunuševttohasain. Govvamontáša

Dohkke­huvvon listtut ja bello­dagat Gáiseguovllu válga­biirres

Dán áššis gávnnat buot listtuid ja bellodagaid mat leat dieđihuvvon 2017 sámediggeválggaide Gáiseguovllu válgabiirres.

11:35 Suoidnemánu 04. beaivi 2017

Gáiseguovllu válgabiirres leat čuovvovaš listtut ja bellodagat dieđihan 2017 sámediggeválggaide:

 

Ovddádusbellodat:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Aud Helene Marthinsen

1967

Gáivuotna

 

2

Geir Are Winther

1960

Tromsa

 

3

Mari-Ann Myrvang

1938

Gálsa

 

4

Svein Alfred Nilsen

1963

Leaŋgaviika

 

5

Willy Wikbo

1962

Ivgu

 

6

Maria Louisa Ludviksen

1978

Leaŋgaviika

 

7

Harald Pedersen

1945

Gáivuotna

 

8

Liv Vigdis Solvang

1952

Gáivuotna

 

9

Sten-Egil Nystad

1969

Omasvuotna

 

10

Svein Øistein Ingebrigtsen

1942

Tromsa

 

 

Jiehkkevárri:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Dan Håvard Johnsen

1967

Ivgu

Sátnejođiheaddji

2

Nils Einar Samuelsen

1976

Ivgu

Boanda

3

Bernt Olav Johansen

1975

Ivgu

Direktevra

4

Karoline Dreyer

1991

Omasvuotna

Buohccidivššár

5

Berit Kjeldsberg

1961

Tromsa

Oahpaheaddji

6

Bjørn Idar Vatne

1978

Gáivuotna

Ealáhusdoalli

7

Linn Maria Larsen

1980

Ivgu

Gávpebargi

8

Markus Hanssen

1987

Tromsa

Snihkkár

9

Hanne-Christine Karlsen

1973

Ivgu

Oahpaheaddji

 

Sámiid Álbmotlihttu:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Stein Are Olsen

1958

Vuošvággi/Beahceduolban

Gründár

2

Henrik Øyvind Kolstrøm

1956

Moskaluokta

Oahpaheaddji

3

Maria Hammer

1971

Tromsa

Universitehta lektor

4

Jill T. Fagerli

1989

Sállir

Buohccidivššár

5

Therese M. Kolstrøm

1992

Moskaluokta

Assisteanta

6

Vegar Elvevoll

1972

Krokelvdalen

Vuovdi

7

Otto Einar Pedersen

1958

Muotkeluovtta-jávri

Mášinista

8

Lars Tore Larssen

1951

Vuošvággi/Beahceduolban

Prošeaktajođiheaddji

9

Anne Lise Mortensen

1962

Tromsa

Dálueamit

 

Árja:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Odd Inge Sandberg

1971

Tromsa

Oahpaheaddji

2

Annie Henriksen

1968

Beardogorži

Offisera

3

Torbjørg Haldis Leirbakken

1940

Čávkkus

Penšunista

4

Ole Mahtte Ivvar Scheie Anti

1984

Tromsa

Web-ovddideaddji

5

Malene Eriksen

1989

Tromsa

Fysioterapevta

6

Roald Hallgeir Koht

1958

Sállir

Dearvvašvuođafágabargi

7

Vibeke Nango Marthinsen

1976

Tromsa

Buohccidivššár

8

Kristin Bongo

1978

Kvaløysletta

Farmasevta

9

Pia Ingridsdatter

1985

Tromsa

Beaivválaš jođiheaddji

 

Bargiidbellodat:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Bjørn Inge Mo

1968

Gáivuotna

 

2

Synnøve Søndergaard

1957

Tromsa

 

3

Per Mathis Oskal

1958

Ráisavuotna

 

4

Sylvi Vatne Pedersen

1976

Gálsa

 

5

Kjetil Johnsen

1967

Leaŋgaviika

 

6

Gunn Bårdsen

1954

Tromsa

 

7

Brynjar Saus

1996

Tromsa

 

8

Geir Johnsen

1970

Tromsa

 

9

Eirin Kjær

1992

Báhccavuotna

 

 

Nordkalottfolket:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Nora Marie Ollila

1995

Tromsa

Student

2

Lasse-Håvard Lyngmo

1973

Bávttit

Fiskerbonde

3

Lone Beate Ebeltoft

1969

Krokelvdal

Syerske

4

May Kristin Knutsen

1975

Kvaløysletta

Fagarb.

5

René O. Hansen

1968

Gárgán

Tømrer

6

Roar Olsen

1963

Tromsa

Bedriftseier

7

Lisa Vangen

1975

Sámmolvárri

Museumsleder

8

Nils Petter Aanesen

1963

Tromsa

Fisker

9

Nils Samuelsen

1949

Birtavárri

Pensjonist

10

Kalle Wilhelm Ollila

1992

Tromsa

Student

 

Norgga Sámiid Riikasearvi:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Henrik Olsen

1970

Gáivuotna

Beaivválaš jođiheaddji

2

Sandra Márjá West

1990

Tromsa

Studeanta

3

Niko Valkeapää

1968

Tromsa

Musihkkár

4

Karen Anette Anti

1972

Málatvuopmi

Boazoeaiggát

5

Vidar Andersen

1978

Tromsa

Vuosttaškonsuleanta

6

Ane-Alis Vatne Johansen

1990

Omasvuotna

Giellabargi

7

Ánte Siri

1984

Tromsa

Gulahallanráđđeaddi

8

Viktor Bomstad

1992

Omasvuotna

Musihkkár

9

Marit Anne Hauan

1955

Tromsa

Dutki

10

Rolf Johansen

1954

Ivgu

Oahpaheaddji

 

Šiella:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Anne-Berit Påve Kristiansen

1980

Silsand

Boazoeaiggát

2

Anne-Hedvig Salmi Nordsletta

1991

Tromsa

Studeanta

3

Hugo Hansen

1963

Ramfjordbotn

Kránavuoddji

4

Linn Ida Brattli Kristiansen

1989

Tromsa

Dálueamit

5

Kåre Eriksen

1948

Čávkkas

Penšunista

6

Laila Ingrid Blindseth

1985

Tromsa

Psykologa

7

Nils Ole Henrik Oskal

1986

Njárga

Boazoeaiggát

8

Berit Lovise Utsi

1962

Tromsa

Doavttir

9

Espen Andreas Pedersen

1975

Tromsa

Kapteaidna

 

Olgeš:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Line Van Gemert

1973

Ivgumuotki

Konsuleanta

2

Asgeir F. Langberg

1992

Birtavárri

Jurista

3

Tom Willeng Strøm

1966

Tromsa

Prošeaktaovdánahtti

4

Ole K. Andreassen

1951

Øverbygd

Penšunista

5

Jorid Høyer

1983

Tromsa

Ruđalaš ráđđeaddi

6

Kirsti  Blomli

1965

Birtavárri

Sektorjođiheaddji

7

Frode Kjønsø

1968

Silsand

Oahpaheaddji

8

Lovise Larsen

1996

Tromsa

Studeanta

9

Johannes Grønvoll

1956

Vuošvággi/Beahceduolban

Vuovdinhoavda

10

Irene Lovise Larsen Segelvik

1956

Tromsa

Ráđđeaddi

 

Guovddášbellodat:

Kandidáhttanummar

Namma

Riegádan

Orrunbáiki

Ámmát

1

Ludvig Rognli

1965

Gáivuotna

Boanda

2

Ingjerd Toften

1966

Tromsa

Buohccidivššár

3

Sandra Borch

1988

Tromsa

Advokáhtta

4

Arnhild Lindholm

1952

Báhccavuotna

Poastakonsuleanta

5

Svein O. Leiros

1969

Gáivuotna

Sátnejođiheaddji

6

Anne Grete Normann

1971

Leaŋgaviika

Konsuleanta

7

Idar  Pedersen

1948

Gáivuotna

Penšunista

8

Rita Solberg

1985

Gáivuotna

Boanda

9

Reidar Vang

1944

Ivgu

Penšunista

10

Svein Peter Pedersen

1945

Gáivuotna

Penšunista

På forsiden nå

Muhto sátnejođiheaddji lohká lea bággu árvvoš­tallat heaittihit skuvlla jus ráđđehus joatká seamma politih­kain vel ovtta jagi.

Ráđđehusa lassebušeahtas evttohit 200 000 euro soabadankommišuvnna álggaheapmái.

Okta olmmoš lea váidon Čáhcesullos go lea vuodján lobiheamet biillain oktan gálvojorriin.

Kárášjogas lágiduvvojit dán skápma gielladikšundeaivvadeamit, ja vuosttaš deaivvadeamis lea sáhka dovdduin ja sániin mat gullet daidda.

Kárášjoga ráđđealmmái lea fuolas ja evttoha earret eará heaittihit virggiid gokčan dihtii gieldda stuorra eanetgeavaheami.

Bane Nor ii diehtán sii leat rihkkon lága go togastašuvnnain eai leat sámegillii šilttat. Dál lohpidit njulget dán.

Kåven ballá ahte NSR ja Bb eai mieđaše dássádahttinmandáhttaortnegii:

Davvikalohttaálbmoga (NORD) njunuš ballá ahte NSR ja Bb eai manaše mielde rievdadit válgaortnega nu ahte dássádahttinmandáhtat livčče sámediggeválggas, go de šattašii sidjiide heajut dilli go dál lea. – Fápmu sirdašuvašii, ja dasa eai gal mieđit sii, lohká son

Lea vuosttaš geardde go dáidaga ja doaimmaid guorahallet ná máŋggabealagit, čállá Giellagas Instituhta dutkidoavttir preassadieđáhusas.  Doaimmaheaddjit Taarna Valtonen ja Leena Valkeapää, sávvaba, ahte ođđa girji rahpá geainnuid ja inspirere ođđa dutkamušaide.

Fieddara, Lákkonjárgga, Skárfvákki ja Bassevuovddi boazodoallit leat guokte vahkku leamaš dikkis gos dáistalit Statnett vuostá. Boazosámit ballet ahte jiehtanaslinjá duvdila sin eret ealáhusas. Dál lea duopmáriid duohken mearridit lea go konsešuvdna lágalaš.

Risttalaš sálm­mat mat muittuhit luođi, galget seailluhuvvot ja čállot girjái.

Dál leat fas ráhkkanišgoahtime boahtte jagáš UKM:i. Kárášjoga UKM gulahallanolmmoš, John Arvid Johnskareng, sávvá ahte dán jagi lea stuorát beroštupmi musihkkii go maŋemus áiggiid lea leamaš.

Diibmá buohccájedje masá 33 000 norgalačča borasdávddain. Maŋimuš viđa jagis leat borasdávdabuohccit lassánan.

TV-akšuvdna čokkii olles 217,7 miljovnna ruvnno UNICEF bargui veahkehit oahpu addit mánáide geat leat vásihan soađi ja soahpameahttunvuođa. Norgga fylkkain attii Finnmárkku njealjádin eanemus ruđa ássiidlogu vuođul, bajimusas Finnmárkkus lei Ákŋoluovtta gieldda, ja vuolimuš lei Guovdageaidnu gielda.

 Vibeke Larsen ja ráđđelahttu Mariann Wollmann Magga leaba guktot ohcan Sámedikkis oažžut maŋŋábálkká máksot.