SÁMI BREAHTTASPEALLU: Govas čájeha Aslak Anders makkár breahttaspealus son lea ožžon inspirášuvnna sámi breahttaspellui. Govven: Robin Bæhr Hætta (Priváhtagovva)

Quiz-berošteaddji ráhkadisgoahtán sámi breahttaspealu

Guovdageaidnulaš Aslak Anders Gaino lea ráhkadišgoahtime sámi breahttaspealu. – Dát galggašii šaddat dakkár speallun mainna sáhttá vaikko olles eahkeda speallat, lohká quiz-berošteaddji.

12:01 Miessemánu 01. beaivi 2017

Son lea váillahan sámi breahttaspealu mii lea geasuheaddji ja heive olles bearrašii. Das bođii jurdda ráhkadit Trivial Pursuit dahje Geni lágan spealu mii lea heivehuvvon sámi nuoraide ja bearrašiidda. 

 

Sámi breahttaspeallu

Aslak Anders muitala ahte son lea guhká jurddašan dán spealu birra ja nu lea juo hábmen spealu, na goit jurdagiin. Dál ii livčče go oažžut jurdagiid hápmin ja ráhkadišgoahtit breahttaspealu.

– Mus lea juo designa gárvvis oaivvis, lean bidjan ovtta olbmá bargat designain nu ahte sávvamis šaddá nu go lean jurddašan. Jurdda lea goit ahte speallanbreahtas galget leat olu ivnnit ja galgá leat sámi motiiva. 

Goarttain galget leat iešguđetlágan fáttát, nu go historjá, valáštallan, geografiija, muhto maiddái Sápmi galgá leat okta fáddá, ja dasa gusket de buot gažaldagat mat gullet Sápmái, muitala Gaino. 

Son muitala ahte olles speallu gal galgá leat sámegillii.

 

Speallu olles bearrašii

Son muitala ahte son lea jurddašan dainna lágiin ahte speallu galggašii sihke hástaleaddji ja geasuheaddji speallu man sáhttá speallat vaikko eahketbotta.

– Dát galggašii šaddat speallu olles bearrašii mainna sáhttá vaikko olles eahkeda speallat. Lean jurddašan ahte galggašii leat hástaleaddji, muhto ii ábut beare váttis ge. Áiggun geahččalit doalahit juste dán rájá alde ahte ii šatta menddo váttis, in jáhke de gille oktage speallat dainna jus lea beare váttis, muitala son.

 

Quiz-berošteaddji

Aslak Anders lohká iežas beroštit quiz-spealuin ja son lea ge maid lágidan máŋga quiz-spealu nu go studeantadoaluin, pub-eahkediin ja maiddái skuvlema oktavuođas.

– Mus gal lea stuora beroštupmi spealuide. Mun lean olu lágidan quizaid ja musleat nu olu gažaldagat maid sáhtán heivehit dán spellui. Jáhkán mus leat lagabui 1000 gažaldaga, muitala son.

 

Oahppat suohtastallama bokte

Son bargá oahpaheaddjin nuoraidskuvllas ja maiddái dat lea dahkan ahte sus bođii jurdda ráhkadit spealu mainna mánát ja nuorat sáhttet oahppat suohtastallama bokte.

– Mun gal oainnán dárbbu sámi breahttaspealuide mat sáhttet oahpahit máilmmi birra. Lean geavahan oahpahusas juo iešguđetlágan quizaid ja lean oaidnán das ovdáneami ohppiin. Dat lea hui buorre vai oahppit besset oahppat eará vugiid mielde go dušše lohkamiin ja čállimiin, oaivvilda Gaino.

 


ÁŊGGIRDEADDJIRÁPMI: Aslat Ante lea olu lágidan ástoáiggedoaimmaid nuoraide. Sutnje geigejuvvui Áŋggirdeaddjirápmi 2012 dan barggu ovddas. Govven: Nils Johan Vars (Vuorkágovva)

Oahpponeavvu

Son muitala ahte son ráhkadii oahpponeavvu go lei Sámi allaskuvlla studeanta, nu ahte son lea juo veahá hárjánan ráhkadit dakkár spealu. Son lohká maid dan ovdamunnin go lea lágidan olu quizaid ja oahpaha nuoraidskuvllas, go de son dovdá sihke nuoraid ja álbmoga dási.

– Dát galggašii speallu mainna sáhttá oahppat fáttáid birra mat gusket olles máilbmái, go mun oainnán ahte mii dárbbašit dakkár oahpponeavvu nuoraide.  

 

Ohcat doarjaga

Das ovddos guvlui son áigu bargogoahtit eanet spealuin, earret eará ohcat doarjaga Sámedikkis.

– Mun lean jurddašan ohcat Sámedikkis doarjaga mii gullá sámi giellaprošeavttaide. Dainna spealuin mun ovddidan sámegiela, nu ahte mus gal lea doaivva doppe oažžut doarjaga dasa, muitala son.

 

Rabas ovttasbargui lágádusain

Ásllat Ánte lohka ahte jus lágádusaid mielas lea su prošeakta dakkár mii beroštahttá sin, dá ožžot áinnas suinna váldit oktavuođa.

– Lean rabas ovttasbargui muhtin lágádusain jus fal ovttage lágádusa mielas lea dát buorre jurdda. Sii sáhttet muinna váldit oktavuođa ja mun muitalan de eanet iežan višuvnna ja movt mun áiggun viidásit bargat dainna spealuin.

 

Buorre juovlaskeaŋka

Speallu lea juo buori muttos, váilu dušše oažžut hámi dasa ja gárvet spealu.

– Speallu gal lea juo oalle buori muttos, lean álgán hábmet breahta ja nu go dadjen, de leat mus juo olu gažaldagat. In vuos riekta dieđe man olu ruhta dasa manná, nu ahte lea váttis dadjat juste goas speallu gárvána. Muhto jus juovllaide gárvánivččii, de lean duhtavaš. Speallu šattašii maid fiinna juovlaskeaŋkan, loahpaha son.

Fáddásánit
Magasiidna

På forsiden nå

Beaivváža ođđa bihtá čájeha sápmelačča oktavuođa luondduin, ja mo stuorraservodaga vuovdnásvuohta billista eatnamiid ja kultuvrra ruvkedoaimmaiguin. Neavttár Áilloš muitala dát lea áigeguovdilis fáddá go luonddubillisteapmi lea juoga mii lea dáhpáhuvvamin miehtá máilmmi dál maid.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:48 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Dál leat fas čájehišgoahtán filmmaid Diehtosiidda činus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:54 Čakčamánu 22. beaivi 2017
Ođđa lávlla Johan Kittis:

Johan Kitti lea ráhkkaneame almmuhit iežas njealját skearru, ja odne almmuha ovtta lávlaga mii lea skearrus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:12 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Vaikke Árja oaččui badjel viđa geardde eambbo jienaid go Guovdageainnu Dáloniidsearvi (GDS), de eai liikká ožžon eambbo áirasiid Sámediggái go GDS ge dagai, namalassii ovtta.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:27 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Vuosttaš olmmoš lea áššáskuhtton dan nu gohčoduvvon Divttasvuona-áššis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:15 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Norgga stuorámus borramušfestivála Matstreif lágiduvvo Oslos dán vahkkoloahpa ja doppe beasat máistit maiddái sámi borramuša.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:12 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Finnmárkku fylkkamánni lea dán jagi maid árvalan Áhkkárvuona bajásšaddanguovddáža Dronnet Sonja skuvlabálkkašumi vuoitit.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:08 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Politiijat duoguštan mohtorsihkkelvuoddji goartta.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:52 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea ožžon dieđu ahte čiežas leat njommon dan hárves bakteriijaid mii gohčoduvvo Salmonella Typhimurium.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:09 Čakčamánu 22. beaivi 2017

Kárášjoga penšunistasearvi lea hirpmástuvvan Marit Mathisdatter Anti áššái gos daddjo ahte su isit šaddá velggolažžan 2700 ruvnno mánnui maŋŋá go buot rehkegat leat mákson. Penšunistasearvvis lea čoahkkin vuossárgga, gos áigot ságastallat ja gávdnat čovdosii mo sáhttet veahkehit boarrásiid Kárášjoga gielddas.

15:24 Čakčamánu 21. beaivi 2017

Go ođđa Eurohpágeaidnu gaskal Girkonjárgga ja Murmánskka rahppo boahtte vahkus, de galget guokte bisma buressivdnidit dan geainnu. Davvi álbmogis leat oskumeanut hui nannos, muitala ekspearta.

15:30 Čakčamánu 21. beaivi 2017
Álttá, Hámmárfeastta ja Guovdageainnu ássit deaivvadedje Luvddiidčohkas:

Duohta dološ fearánat muita­luvvo várrečohkas Beaskáđđasa Luvddiidčohkas, gos lea várddus nu lulás go Rássegál­várrái ja nu davás go Álttá alimus váriide.

11:11 Čakčamánu 21. beaivi 2017

Álbmot čájehii garra vuostemiela bieggamillopárkka huksenplánaide davábealde Rástegáissá Sirpmá álbmotčoahkkimis. Kárášjoga sátnejođiheaddji maiddái lei boahtán bealuštit dan čuođi bargosaji maid ballet massit jus dát bieggamillopárkka ásahuvvo.

14:28 Čakčamánu 21. beaivi 2017

Riddu Riđđu Festivála AS lea ožžon vihtta čuoggá go leat rihkkon alkoholaláhkaásahusa dán jagáš festiválas.

15:23 Čakčamánu 21. beaivi 2017