BISSEHEDJE FILBMAČÁJEHEAMI: Kippermoen nuoraidskuvlla oahppit galge dán vahkku beassat oaidnit «Samebloḑ» filmma, muhto oahpaheaddjit šaddet bissehit čájeheami gaskkamuttos. Preassagovva Sameblod filmmas.

Oahpa­headdjit šadde bissehit «Sameblod» filmma

Oahppit sáddejuvvojedje ruoktot, ja skuvla sáddii SMS-dieđu váhnemiidda dáhpáhusa birra.

15:37 Miessemánu 18. beaivi 2017
Ođastuvvon: 19.05.2017 - 09:18

Kippermoen nuoraidskuvlla oahppit Muoffies galge árabut dán vahkku geahččat «Sameblod» filmma činus.

Sameblod lea filbma dáruiduhttima birra man Amanda Kernell lea ráhkadan.

Oktiibuot 11 luohká ledje čoahkkanan činulatnjii geahččat filmma. Gaskamuttus filmma šadde oahpaheaddjit bissehit čájeheami go oahppit spežžo gieđaid gaskkohagaid, gokko ii heiven.

Kippermoen nuoraidskuvlla rektor Karin Tverå Juvik ii lean filbmačájeheamis, muhto oaččui dieđu dáhpáhusa birra njuolga maŋŋil. Oahppit ledje stađuheamet dalle juo go máinnusfilmmat čájehuvvojedje, ovdal «Sameblod filmma», muitala rektor.

– Oahppit spežžo gieđaid dakkár osiin filmmas gokko ii lean heivvolaš. Earret eará go váldorolla lei seaŋggas bártniin. Min oahpaheaddjit heađástuvve ja go oahppit speažžugohte go nieida bolddii iežas gávtti, de mearridedje oahpaheaddjit bissehit filmma. Oahpaheaddjit dieđihedje ahte lea nu dohkketmeahttun láhttenvuohki, ja ahte oahppit eai beasa oaidnit olles filmma, lohká Tverå Juvik.

Oahppit sáddejuvvojedje ruoktot, ja skuvla sáddii SMS-dieđu váhnemiidda dáhpáhusa birra.

 

– Dáruiduhttin hearkkes ášši


SÁMESKUVLLA REKTOR: – Lea dehálaš atnit muittus ahte lea nuoraid birra sáhka, lohká Roy Arne Bull-Kvitfjell. Priváhta govva.

Gaske-Nøørjen Saemienskovle rektor Roy Arne Bull-Kvitfjell reagere go ná dáhpáhuvvá sápmelaččaid ávvujagis.

– «Sameblod» lea filbma mii čájeha dáruiduhttima, mii ain lea hearkkes ášši olu sápmelaččaide. Dakkár filbma ánssáša gudnejahttima. Adno buorre oahpahus dáruiduhttima historjjá birra. Dá lea vuosttaš filbma mii čájeha dáruiduhttima váikkuhusaid, ii ge leat geahppa filbma nuoraide oaidnit. Olbmos ferte buorre álgomáhttu dáruiduhttima birra ovdal go oaidná filmma. Lea dehálaš oahpahit historjjá, go eat sáhte leahkit historjákeahttá.

 

Váruhit movt reagere

Bull-Kvitfjell ii dieđe manne ná geavai.

Son ii jáhke ledje rasisttalaš jurdagat sis geat álggahedje speažžuma, muhto ii loga leat buorren mearkan go dan dahket.

Son ii ge jáhke skuvllas váttisvuohtan, ja jáhkká skuvla duste dán ášši nu go berre dustejuvvot. Son jurddaša maŋit áigái ahte ferte muitit ahte leat dušše nuorat.

– Dat maid dás sáhttá oahppat lea ahte vuohki movt olmmoš reagere, sáhttá váikkuhit earáid, ja soardit earáid. In jáhke ohppiin lei makkárge jurdda dahkat dan. Munnje lea dehálaš ahte sáhttá fuomášuhttit nuoraid jurdilit movt sii čájehit iežaset guottuid ja dovdduid. Dáruiduhttin lea hearkkes ášši olusiidda, ii leat duššiid dihte Stuoradikkis sáhka dan birra, lohká Bull-Kvitfjell.

 

– Ii lean rasisma, muhto láittas filbma

Kippermoen nuoraidskuvlla rektor Karin Tverå Juvik šálloša go moattis bilidedje earáid ovdii nu ahte eai beassan oaidnit filmma.

Son čilge ahte buot luohkáin leat ságastallan dán ášši birra.

– Lean ožžon ruovttoluottadieđuid eanas luohkáin, ja buohkat lohket ahte dás ii leat sáhka vuostehágus sápmelaččaide. Lea čielggas ahte min ohppiid mielas lea heahpat go orru nu. Dat mii dagahii dán ášši lea go nuoraid mielas soittii filbma veahá láittas. Dan mun ipmirdan, nuoraid perspektiivvas soaitá filbma láittas, go das ii leat olu action. Fertet muitit nuorat gehččet vaikko man olu filmmaid, ja sáhtán ipmirdit 13-14-jahkásačča čalmmiin ii soaitte filbma gelddolaš, lohká Kippermoen nuoraidskuvlla rektor. Son lohká dát livččii sáhttán dáhpáhuvvat vaikko makkár eará filmmain, ovdamearkka dihte elliidfilmmain.

 

Ii diehtemeahttunvuohta sivvan

Tverå Juvik lohká dá lei hirpmástuhtti dáhpáhus go muđui ožžot oahppit álo rámi go oassálastet doaluin.

Son ii jáhke ovdagáttut dahje vuosteháhku sápmelaččaide leat sivvan dáhpáhussii. Son ii ge jáhke diehtemeahttunvuođa sivvan, go skuvllas lea oahpahus sámi historjjá ja kultuvrra birra.

– Lea maid váivi min sámi ohppiide. Min ohppiid ulbmil ii lean bilkidit, ja mun jáhkán ollislaččat sin čilgehussii. Lea hui váivi go ná geavai go lea dehálaš čájehit respeavtta, ja dan dihtet min oahppit dál, lohká rektor.

Skuvlla ohppiidráđđi áigu čállit reivve báikki aviisii, go sii eai hálit ahte olbmuin galgá dakkár oaidnu sis.

Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ovdalaš áiggi masse olu boazosámit iežaset rivttiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas. Masá 50 jagi maŋŋel go Baal-bearaš massii eallinláibbis, de háliidivččiiga oappážagat ruovttuluotta boazodollui. Norgga Árktalaš Universitehta juridihkalaš professor Øyvind Ravna dadjá dán váddása duohken.

Almmuhuvvon odne, dii. 07:00 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Romssa fylkkadiggi lea árvalan nama ođđa fylkii mii ovttastahttá dálá Finnmárkku ja Romssa.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Fargga 30-jahkásaš ii leat vel gávdnon maŋŋel gahččanlihkuhisvuođa Vågakallenis, lulábealde Svolværa Lofuohtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Njealji mánu geahčen cáhkkehuvvo fas Olympiadolla, dán háve Pyeongchangas, ja Kroghas lea fas vejolašvuohta geahččalit ollašuhttit OG-niegu.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Juohke jagi gávdnet sii bohccuid maidda leat sorron boares telefon­streaŋggat, ja bohccuid mat leat darvánan daidda ja jápmán meahccái. – Dál lea áigi čálligoahtit beaivesáhkuid Telenorii, oaivvilda boazodoalli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:50 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Ikte eahkedis dieđihedje Finnmárkku politiijat ahte 80-jahkásaš nisu lei čukkohallon Deanus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:17 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Muhtun oahpaheaddji Sis-Finnmárkkus lea váidon politiijaide. Son galgá sádden heivetmeahttun dieđuid vuolleahkásaš ohppiide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:36 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Hávit eai leat sávvon vaikke leat gollan masá 50 jagi dan rájes go bearaš duvdiluvvui eret boazodoalus. Oappášguovttes muitaleaba ahte masse visot maŋŋel go čáhcefápmorusttet huksejuvvui sin eatnamiidda. Dál čuovvuba diggeášši mas njeallje orohaga dáistalit jiehtanaslinjjá huksema vuostá. Sudno bearraša historjá geavahuvvo ovdamearkan dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 07:00 Golggotmánu 19. beaivi 2017