BISSEHEDJE FILBMAČÁJEHEAMI: Kippermoen nuoraidskuvlla oahppit galge dán vahkku beassat oaidnit «Samebloḑ» filmma, muhto oahpaheaddjit šaddet bissehit čájeheami gaskkamuttos. Preassagovva Sameblod filmmas.

Oahpa­headdjit šadde bissehit «Sameblod» filmma

Oahppit sáddejuvvojedje ruoktot, ja skuvla sáddii SMS-dieđu váhnemiidda dáhpáhusa birra.

15:37 Miessemánu 18. beaivi 2017
Ođastuvvon: 19.05.2017 - 09:18

Kippermoen nuoraidskuvlla oahppit Muoffies galge árabut dán vahkku geahččat «Sameblod» filmma činus.

Sameblod lea filbma dáruiduhttima birra man Amanda Kernell lea ráhkadan.

Oktiibuot 11 luohká ledje čoahkkanan činulatnjii geahččat filmma. Gaskamuttus filmma šadde oahpaheaddjit bissehit čájeheami go oahppit spežžo gieđaid gaskkohagaid, gokko ii heiven.

Kippermoen nuoraidskuvlla rektor Karin Tverå Juvik ii lean filbmačájeheamis, muhto oaččui dieđu dáhpáhusa birra njuolga maŋŋil. Oahppit ledje stađuheamet dalle juo go máinnusfilmmat čájehuvvojedje, ovdal «Sameblod filmma», muitala rektor.

– Oahppit spežžo gieđaid dakkár osiin filmmas gokko ii lean heivvolaš. Earret eará go váldorolla lei seaŋggas bártniin. Min oahpaheaddjit heađástuvve ja go oahppit speažžugohte go nieida bolddii iežas gávtti, de mearridedje oahpaheaddjit bissehit filmma. Oahpaheaddjit dieđihedje ahte lea nu dohkketmeahttun láhttenvuohki, ja ahte oahppit eai beasa oaidnit olles filmma, lohká Tverå Juvik.

Oahppit sáddejuvvojedje ruoktot, ja skuvla sáddii SMS-dieđu váhnemiidda dáhpáhusa birra.

 

– Dáruiduhttin hearkkes ášši


SÁMESKUVLLA REKTOR: – Lea dehálaš atnit muittus ahte lea nuoraid birra sáhka, lohká Roy Arne Bull-Kvitfjell. Priváhta govva.

Gaske-Nøørjen Saemienskovle rektor Roy Arne Bull-Kvitfjell reagere go ná dáhpáhuvvá sápmelaččaid ávvujagis.

– «Sameblod» lea filbma mii čájeha dáruiduhttima, mii ain lea hearkkes ášši olu sápmelaččaide. Dakkár filbma ánssáša gudnejahttima. Adno buorre oahpahus dáruiduhttima historjjá birra. Dá lea vuosttaš filbma mii čájeha dáruiduhttima váikkuhusaid, ii ge leat geahppa filbma nuoraide oaidnit. Olbmos ferte buorre álgomáhttu dáruiduhttima birra ovdal go oaidná filmma. Lea dehálaš oahpahit historjjá, go eat sáhte leahkit historjákeahttá.

 

Váruhit movt reagere

Bull-Kvitfjell ii dieđe manne ná geavai.

Son ii jáhke ledje rasisttalaš jurdagat sis geat álggahedje speažžuma, muhto ii loga leat buorren mearkan go dan dahket.

Son ii ge jáhke skuvllas váttisvuohtan, ja jáhkká skuvla duste dán ášši nu go berre dustejuvvot. Son jurddaša maŋit áigái ahte ferte muitit ahte leat dušše nuorat.

– Dat maid dás sáhttá oahppat lea ahte vuohki movt olmmoš reagere, sáhttá váikkuhit earáid, ja soardit earáid. In jáhke ohppiin lei makkárge jurdda dahkat dan. Munnje lea dehálaš ahte sáhttá fuomášuhttit nuoraid jurdilit movt sii čájehit iežaset guottuid ja dovdduid. Dáruiduhttin lea hearkkes ášši olusiidda, ii leat duššiid dihte Stuoradikkis sáhka dan birra, lohká Bull-Kvitfjell.

 

– Ii lean rasisma, muhto láittas filbma

Kippermoen nuoraidskuvlla rektor Karin Tverå Juvik šálloša go moattis bilidedje earáid ovdii nu ahte eai beassan oaidnit filmma.

Son čilge ahte buot luohkáin leat ságastallan dán ášši birra.

– Lean ožžon ruovttoluottadieđuid eanas luohkáin, ja buohkat lohket ahte dás ii leat sáhka vuostehágus sápmelaččaide. Lea čielggas ahte min ohppiid mielas lea heahpat go orru nu. Dat mii dagahii dán ášši lea go nuoraid mielas soittii filbma veahá láittas. Dan mun ipmirdan, nuoraid perspektiivvas soaitá filbma láittas, go das ii leat olu action. Fertet muitit nuorat gehččet vaikko man olu filmmaid, ja sáhtán ipmirdit 13-14-jahkásačča čalmmiin ii soaitte filbma gelddolaš, lohká Kippermoen nuoraidskuvlla rektor. Son lohká dát livččii sáhttán dáhpáhuvvat vaikko makkár eará filmmain, ovdamearkka dihte elliidfilmmain.

 

Ii diehtemeahttunvuohta sivvan

Tverå Juvik lohká dá lei hirpmástuhtti dáhpáhus go muđui ožžot oahppit álo rámi go oassálastet doaluin.

Son ii jáhke ovdagáttut dahje vuosteháhku sápmelaččaide leat sivvan dáhpáhussii. Son ii ge jáhke diehtemeahttunvuođa sivvan, go skuvllas lea oahpahus sámi historjjá ja kultuvrra birra.

– Lea maid váivi min sámi ohppiide. Min ohppiid ulbmil ii lean bilkidit, ja mun jáhkán ollislaččat sin čilgehussii. Lea hui váivi go ná geavai go lea dehálaš čájehit respeavtta, ja dan dihtet min oahppit dál, lohká rektor.

Skuvlla ohppiidráđđi áigu čállit reivve báikki aviisii, go sii eai hálit ahte olbmuin galgá dakkár oaidnu sis.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

NRK Sámi Anne Marie Hætta ja Ávvira Sárá Máret Ravdna Oskal bovdeba sámi álbmoga válgagižžurahpamii Romssa kulturvissui ihttin.

Almmuhuvvon odne, dii. 17:17 Borgemánu 22. beaivi 2017

Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) presi­deanttaevttohas Aili Keskitalo gáibida FeFo-stivrra meannudit Nussir ášši ovdal gulaskuddanáigemeari.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:05 Borgemánu 22. beaivi 2017

Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji Rune Rafaelsen, Sámediggeráđđelahttu Mariann Wollmann Magga ja museajođiheaddji Liv Astrid K.Svaleng deaivvadit Statsbyggain geahčadit makkár vejolašvuođat leat cegget sierra Saviomusea Mátta-Várjjagii. Sámediggeráđđi lea mielas addit ruhtadoarjaga jus šaddá vejolašvuohta cegget Norgga vuosttaš sámi govvadáiddamusea.  – Ii leat juohkebeaivválaš ášši ahte suohkanat bidjet johtui proseassaid oččodit johtui ođđa sámi institušuvnna, lohká Magga preassadieđáhusas.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:30 Borgemánu 22. beaivi 2017

Dál galget máŋga njunuševttohasa gažaduvvot, ja jus geahččalit garvit duohtavuođa, de teknologalaš rusttet jáhkkimis fuomáša dan.

09:04 Borgemánu 19. beaivi 2017

Bargit gávppiin ja eará bargosajiin galgga­šedje sákkastit «Sámás muinna» mearkka raddái vai bálvalusdárbba­šeaddji oaidná ahte bargi hálddaša maiddái sámegiela.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:29 Borgemánu 22. beaivi 2017

Johttisápmelaččaid listtu nubbievttohas ­oaivvilda ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sáhttit vuvdot sámiid hálddus eret, ii galgga sáhttit leat gávpegálvun.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:42 Borgemánu 22. beaivi 2017

Ester Fjellheim lei mielde vuođđudeamen Romssa Sámi Searvvi ja son lei ­mielde álggaheamen barggu ásahit deaivvadanbáikki sámiide. Su mielas lea áigi áigá laddan ásahit Sámi viesu go Romssa sámi searvi leamaš golgosis jo masá 50 jagi.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:08 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea ain vejolaš gávdnat nissonolbmo heakkas gii lea láhppon Sállanis. Badjeolmmoš Mikkel Per Gaup čilge manin lea váralaš guovlu, ja erenomážit go lea skoaddu ja ii sáhte oaidnit maidige.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Finnmárkku oahppolihttu ávžžuha fylkka bellodagaid listanjunnošiid fuolahit ahte skuvllain ja mánáidgárddiin leat oahppan olbmot.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:23 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea dál mannan guhkes áigi dán rájes go nissonolmmoš dieđihuvvui láhppon, leat ain ohcamin dan doaivvus ahte gávdnet nissonolbmo heakkas.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Luossabivdi ii mieđit ahte luossareive­eaiggádat galget iežaset «boandarivttiid» ­gohčodit sámi árberiektin, ja eai galgga daid rivttiid nannet sámi namas dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:38 Borgemánu 21. beaivi 2017

Oktiibuot 19 ođđa ássi leat ásaiduvvon Detnui maŋemuš mánuid čájehit ođđa logut.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:11 Borgemánu 21. beaivi 2017

VIIDDIDIT FÁLALDAGA: – Mii oaidnit dan ahte Oarje-Finnmárkku regiovnnas lea pasieantavuođđu gaskal 20 000-25 000, nu ahte Álttás viiddiduvvo fálaldat. Earret eará røntgenossodat, earenoamášdikšu ja gáldnanvihkeossodat leat fálaldagat mat bohtet Áltái, lohká Frank Bakke-Jensen. Govven: Ellen Marianne Siri

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:19 Borgemánu 21. beaivi 2017

Bargiidbellodaga lista­njunuš ii leat eahpá­dusas ahte sámegiella ferte vuoru­huvvot, ja Sámediggi ferte vel eambbo ruđalaš ­návccaid geavahit seailluhan dihtii sámegiela boahtte­áiggis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:12 Borgemánu 21. beaivi 2017