HEAJOS GUOHTUN: Heajos guohtuma dihte ballá Nils Lars Eira dál šaddat ruđalaš roasu boazodoalus, ja son ohcala doaimmaid mat sáhttet veahkehit boazodolliid. Čájáhusgovva/Vuorkágovva

Heajos guohtun dagaha heađi

Boazoeaiggát Nils Lars Eira ohcala veahki boazodoalu hálddašeddjiin. Son lohká dás fertet doaimmaid biddjot johtui, go oaidná biebmama gártat divrrasin.

18:25 Cuoŋománu 19. beaivi 2017
Ođastuvvon: 20.04.2017 - 15:12

Miehtá Finnmárkku dieđihuvvo dál heajos guohtun, olu muohta, cuoŋu ja bodneskárta. Olu siiddat leat šaddan álgit biebmat ealuid, nu lea maid Nils Lars Eira šaddan, Kárášjoga Oarjjabeali orohagas.

Son ballá šaddat stuora ekonomalaš heađi boazodolliide, jus dál eai biddjo doaimmat johtui mat veahkehit siiddaid biebmat ealuid.

– Váillahan doaimmaid dain mat leat válljejuvvon, ii dábálaš olmmoš nákce doaimmaid bidjat johtui. Juogo min orohaga ovddasteddjiid, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja buot diekkáriid, lohká Eira.

Son čilge biebman lea divrras, ii ge leat diehtu guhká dan šaddet joatkit go eai beasa davás johttát. Sin siida lea bisánan Jergolii, gos bibmet ealu.

– Mii leat veahá biebmat álgán, fuođđariiguin ja suinniiguin, muhto nu go gulan de leat álgán vátnut suoidnespáppat ja eanaš orohagat mat leat geahpedan leat eanaš resurssaid geavahan.

 

Ferte veahkki


Nils Lars Eira. Vuorkágovva: Astrid Helander

Eira siidaránnját leat mannan geasseorohagaide, muhtumat leat biillaiguin dolvon, okta siida fas johtán. Čájehuvvui ahte doppe ii lean buoret dilli. Duoddaris lei jiekŋa, mearragáttis fas liikká olu muohta go siseatnamis, ja garra dálkkit.

– Álggus cuoŋománu arvvii, ja dalle lohke ahte dál lea buoremus coggat biilii. Mii diđiimet davvin ii leat nu buorre ealát go ovdal leamaš. Guohtun leamaš áibbas heittot, ii leat šat goaivvis ii ge oppas. Mis lea beahcevuovddis leamaš eallu, muhto doppe lihkai guovža ja vuorjjai ealu johtui. Dál fertejit veahkehit olbmuid mat leat biebmame, in duostta jáhkkit ahte ná ferte diktit mannat jus lea goaves giđđa. Dákkár dilli lea ovdal leamaš, muhto eat dalle ipmirdan biebmat.

 

– Eat gierdda roasuid šat

Son ballá dán jagi šaddat mieseheapmin, mii buktá stuora ruđalaš heađi boazodolliide.

– Olusat leat geahpedan, ja lea jorran gávpevuovdinmisiid ala. Jus dát dagaha ahte eai leat miesit nuppe jagi, ja čearpmat vel jápmá, de lea stuora roassu, lea ruđalaš supmiin sáhka. Mii eat gierdda roasuid šat, lea nu stuora doallu ja stuora gollu, jus šaddat juohke jagi álgit biebmat vel lassin, de gal oažžu álgit árvvoštallat vel got dá lea ealáhus maid buohkat oba nákcejit ge doallat, lohká Eira.

Nils Lars Eira lohká go lea dálki mii dagaha dán dili, de ii oainne ahte lea riekta sivahallat boazodoalli, ja ahte galgá biebmat iežas burssas.

– Mis leamaš nu stuora boazogeahpedeapmi, dál eai galgga sáhttit geavahit ággan ahte bohccot leat menddo olu. Ležžet dal 5000 vai 500 bohcco, dat guohtun lea seamma heittot.

 

Váillaha oktavuođa boazodolliiguin

Boazodoallostivrras lea ihttin čoahkkin, gos stivralahttu Berit Marie E. Eira áigu loktet dán ášši. Dan son duođašta Ávvirii.


Ellinor Marita Jåma. Vuorkágovva: Nils Johan Vars

Facebookas leat maid moaitán NBR go eai leat dán lokten ášši ovdan.

NBR jođiheaddji Ellinor Marita Jåma lea easka gullan ášši birra, ja heađástuvvo go boazoeaiggádat eai váldde oktavuođa njuolga boazodoalu organisašuvnnain.

– Olbmot fertejit váldit minguin oktavuođa ja ávžžuhan searvat miellahttun. Mis leat báikkálaš searvvit vai olbmot sáhttet báikkálaččat veahkehit miellahtuid. Sii fertejit ipmirdit ahte jus bivdet veahki, de mii veahkehit! Min galget geavahit, eai ge dušše Facebookas láitit, go mun human boazoeaiggádiid ovddas, nu guhká go muitalit makkár dilli lea. In sáhte dušše mannat eiseválddiide, jus mus ii leat mihkke maid logan sidjiide. Boazoeaiggádat fertejit muitalit munnje, go sis lea dat máhttu. Erenoamážit dákkár áššiin, go mis eai leat buot vástádusat, daid mii fertet ovttas gávnnahit. Ipmirdan bures dili mii lea čuožžilan, ja háliidan veahkehit, muhto de fertejit muinna veahkkálaga bargat.

 

Kárteme dili

Son čilge ahte lea kárteme dál makkár dilli lea Finnmárkkus, ja lea gulahallan boazodolliiguin.

– Lean ipmirdan ahte lea heahtedilli, ja ávžžuhan joatkit ealuid biebmamiin. De lea mu bargu gávnnahit movt čoavdit dán ášši. Muhtin orohagain leat heahtefoanddat, ja daid sáhttet váldit atnui. Muhto mu bargu lea váldit oktavuođa departemeanttain ja gávnnahit movt sáhttit veahkehit. NBR:s ii leat eará go jearrat veahki eiseválddiin, go mis alddáneamet ii leat ruhta dasa. Boazoeaiggádiin ii ge leat ráđđi oastit buot daid biepmuid mat adnojit, ja lean dál gávnnaheame movt galgat bargat. Vearrámus mii sáhttá geavvat lea ealli-tragediija, ja dan eat hálit, lohká Jåma.

 

Fylkkamánni ii sáhte veahkehit


Adam Klemet Hætta Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Fylkkamánni Oarje-Finnmárkku boazodoalloossodaga vuolitdirektevra Adam Klemet Hætta čilge ahte Fylkkamánni bealis eai sáhte movt ge veahkehit.

– Lea iešguđetge boazoeaiggáda ovddasvástádus gozihit bohccuid ja ealu. Guohtumiin ii sáhte maide dahkat, vejolašvuohta lea suinniid ja jáfuid oastit. Go orohagat ohcet doarjaga, de lea orohagas vejolašvuohta bidjat sierra ruđa heahtefondii. Nu leat dahkan olu orohagat, ja sis leat sierra njuolggadusat goas luovvanit ruđat. Dat lea orohagaid heahteruhta, lohká Hætta.

Fylkkamánnis ii leat makkárge foanda mas sáhttet juolludit ruđa. Hætta lohká maid ahte buoremus lea biebmat, muhto ii soaitte ávki biebmat ealuid mat eai leat hárjánan suinniide dahje fuođđariidda.

– Olu siiddat, mat dihtet ahte boahtá heajos giđđa, álget biebmat árrat, de leat ealut hárjánan oažžut fuođđariid ja suinniid. Muhto jus eai oba leat ge biebman, de lea hui váttis dál álgit oahpahit ealu mii ii leat oba bibmon ge. Jus šaddá duođalaš heahti, de ferte gierdat ahte das ravgá eret okta oassi. Jus ii leat guohtun, dasa ii veaje nu issoras olu.

 

 Orohagas heahtefoanda 


Klemet Amund Eira Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

Kárášjoga Oarjjabeali orohagas leat ovcci geassesiidda, main buohkain lea iežaset rehketdoallu, man galget orohahkii dieđihit. Orohatovdaolbmo Klemet Amund Eira dieđu mielde lea buot siiddain heahtefoanda, gosa jahkásaččat bidjet ruđa.

– Juohke siiddas leat iežaset njuolggadusat dan fondii, maid ieža leat hábmen. Daid beassá juohke siida ieš stivret ja hábmet. Orohat ii bija ruđa kontoide jus eai leat njuolggadusat. Dieđán eanaš siiddat leat veahá máksán juohke siidaoassái, go eai sáhte visot geavahit. Muhto dál manná várra buot ruhta dain kontoin, ja vel iežaset ruhta siidaosiin. Oainnán muhtun siiddat leat mannan njukčamánu álggus juo, ja geasehan čuođi suoidnespáppa. Dat eai šatta hálbbit. Dál ferte juohkehaš gulahallat iežas siidajođiheddjiin movt juhket daid ruđaid, lohká Klemet Amund Eira.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

Doalvvu lobihis bissu politiijáide dál:

Dál lea politiijain jođus kampánja ja sáhtát lobihis bissu buktit sidjiide, nu sii eai jeara manin ii leat registrerejuvvon ovdal. Muhto ihttin lea maŋemus beaivi go sáhtát dahkat dan.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:21 Miessemánu 29. beaivi 2017

Suoma ráđđehus nannii mannan gaskavahkku Deanu oalgejogaid bivdonjuolggadusa dán geassái. Dat mo luossamáddodagat dáin jogain vedjet, lea vuođđun bivdoáiggiide ja ráddjehusaide.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:44 Miessemánu 29. beaivi 2017
Eahpesihkarvuohta luossadihkiid ektui:

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta lea ožžon vuosttaš dilálašvuođadieđu dihkkeváikkuhusas vádjolusluossanáliid buvttadanguovlluin.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:04 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovttis vujiiga beare leahtuin ikte eahkes, ja báziiga vuodjinkoartta haga.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Miessemánu 29. beaivi 2017

Guovdageaidnu vuoittáhalai ruovttušiljus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:27 Miessemánu 28. beaivi 2017

Deanu heaibunsearvvi Synne M. Haagensen šattai Davviriikkaid measttirin ikte.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:44 Miessemánu 28. beaivi 2017

Loga maid Finnmárkku politiijat leat mannan ija šaddan bargat.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:46 Miessemánu 28. beaivi 2017

Guokte olbmo beasaiga dearvan olggos.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:21 Miessemánu 28. beaivi 2017

Sihke Nordlysas ja Guovdageainnus lea čiekčan odne.

11:54 Miessemánu 27. beaivi 2017

Stáhtaministtar boahtá Romssa gávpogii borgemánus čuovvut sihkkelgilvvu.

11:21 Miessemánu 27. beaivi 2017

Ráissa jumešnieiddat ja logi eará dovddus olbmo galget orrut Finnsvika dálus.

10:23 Miessemánu 27. beaivi 2017

Massii vuodjingoartta ovdal go goarta lei dahkkon ge.

09:33 Miessemánu 27. beaivi 2017

NBR jođiheaddji evttoha ahte boazodoalli galgá sáhttit duššo riŋgestit Fylkkamánnái jus olu goaskimat leat ealu alde, ja lohkat ahte ferte báhčit. – Otná njuolggádusaid mielde ii leat dat nu álki, lohká Finnmárkku fylkkamánni Biras- ja dálkkádatossodaga sekšuvdnajođiheaddji

15:29 Miessemánu 26. beaivi 2017

Boazoeaiggáda Aslak Mathis Turi mielas ii doaimma dálá boraspirehálddašeapmi, ja sus ii leat makkárge vuohki várjalit iežas bohccuid meahcceelliid vuostá. Son jáhkká buoremus livččii jus boazoeaiggádat beasaše hálddašit boraspiriid.

10:00 Miessemánu 26. beaivi 2017