HEAJOS GUOHTUN: Heajos guohtuma dihte ballá Nils Lars Eira dál šaddat ruđalaš roasu boazodoalus, ja son ohcala doaimmaid mat sáhttet veahkehit boazodolliid. Čájáhusgovva/Vuorkágovva

Heajos guohtun dagaha heađi

Boazoeaiggát Nils Lars Eira ohcala veahki boazodoalu hálddašeddjiin. Son lohká dás fertet doaimmaid biddjot johtui, go oaidná biebmama gártat divrrasin.

18:25 Cuoŋománu 19. beaivi 2017
Ođastuvvon: 20.04.2017 - 15:12

Miehtá Finnmárkku dieđihuvvo dál heajos guohtun, olu muohta, cuoŋu ja bodneskárta. Olu siiddat leat šaddan álgit biebmat ealuid, nu lea maid Nils Lars Eira šaddan, Kárášjoga Oarjjabeali orohagas.

Son ballá šaddat stuora ekonomalaš heađi boazodolliide, jus dál eai biddjo doaimmat johtui mat veahkehit siiddaid biebmat ealuid.

– Váillahan doaimmaid dain mat leat válljejuvvon, ii dábálaš olmmoš nákce doaimmaid bidjat johtui. Juogo min orohaga ovddasteddjiid, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja buot diekkáriid, lohká Eira.

Son čilge biebman lea divrras, ii ge leat diehtu guhká dan šaddet joatkit go eai beasa davás johttát. Sin siida lea bisánan Jergolii, gos bibmet ealu.

– Mii leat veahá biebmat álgán, fuođđariiguin ja suinniiguin, muhto nu go gulan de leat álgán vátnut suoidnespáppat ja eanaš orohagat mat leat geahpedan leat eanaš resurssaid geavahan.

 

Ferte veahkki


Nils Lars Eira. Vuorkágovva: Astrid Helander

Eira siidaránnját leat mannan geasseorohagaide, muhtumat leat biillaiguin dolvon, okta siida fas johtán. Čájehuvvui ahte doppe ii lean buoret dilli. Duoddaris lei jiekŋa, mearragáttis fas liikká olu muohta go siseatnamis, ja garra dálkkit.

– Álggus cuoŋománu arvvii, ja dalle lohke ahte dál lea buoremus coggat biilii. Mii diđiimet davvin ii leat nu buorre ealát go ovdal leamaš. Guohtun leamaš áibbas heittot, ii leat šat goaivvis ii ge oppas. Mis lea beahcevuovddis leamaš eallu, muhto doppe lihkai guovža ja vuorjjai ealu johtui. Dál fertejit veahkehit olbmuid mat leat biebmame, in duostta jáhkkit ahte ná ferte diktit mannat jus lea goaves giđđa. Dákkár dilli lea ovdal leamaš, muhto eat dalle ipmirdan biebmat.

 

– Eat gierdda roasuid šat

Son ballá dán jagi šaddat mieseheapmin, mii buktá stuora ruđalaš heađi boazodolliide.

– Olusat leat geahpedan, ja lea jorran gávpevuovdinmisiid ala. Jus dát dagaha ahte eai leat miesit nuppe jagi, ja čearpmat vel jápmá, de lea stuora roassu, lea ruđalaš supmiin sáhka. Mii eat gierdda roasuid šat, lea nu stuora doallu ja stuora gollu, jus šaddat juohke jagi álgit biebmat vel lassin, de gal oažžu álgit árvvoštallat vel got dá lea ealáhus maid buohkat oba nákcejit ge doallat, lohká Eira.

Nils Lars Eira lohká go lea dálki mii dagaha dán dili, de ii oainne ahte lea riekta sivahallat boazodoalli, ja ahte galgá biebmat iežas burssas.

– Mis leamaš nu stuora boazogeahpedeapmi, dál eai galgga sáhttit geavahit ággan ahte bohccot leat menddo olu. Ležžet dal 5000 vai 500 bohcco, dat guohtun lea seamma heittot.

 

Váillaha oktavuođa boazodolliiguin

Boazodoallostivrras lea ihttin čoahkkin, gos stivralahttu Berit Marie E. Eira áigu loktet dán ášši. Dan son duođašta Ávvirii.


Ellinor Marita Jåma. Vuorkágovva: Nils Johan Vars

Facebookas leat maid moaitán NBR go eai leat dán lokten ášši ovdan.

NBR jođiheaddji Ellinor Marita Jåma lea easka gullan ášši birra, ja heađástuvvo go boazoeaiggádat eai váldde oktavuođa njuolga boazodoalu organisašuvnnain.

– Olbmot fertejit váldit minguin oktavuođa ja ávžžuhan searvat miellahttun. Mis leat báikkálaš searvvit vai olbmot sáhttet báikkálaččat veahkehit miellahtuid. Sii fertejit ipmirdit ahte jus bivdet veahki, de mii veahkehit! Min galget geavahit, eai ge dušše Facebookas láitit, go mun human boazoeaiggádiid ovddas, nu guhká go muitalit makkár dilli lea. In sáhte dušše mannat eiseválddiide, jus mus ii leat mihkke maid logan sidjiide. Boazoeaiggádat fertejit muitalit munnje, go sis lea dat máhttu. Erenoamážit dákkár áššiin, go mis eai leat buot vástádusat, daid mii fertet ovttas gávnnahit. Ipmirdan bures dili mii lea čuožžilan, ja háliidan veahkehit, muhto de fertejit muinna veahkkálaga bargat.

 

Kárteme dili

Son čilge ahte lea kárteme dál makkár dilli lea Finnmárkkus, ja lea gulahallan boazodolliiguin.

– Lean ipmirdan ahte lea heahtedilli, ja ávžžuhan joatkit ealuid biebmamiin. De lea mu bargu gávnnahit movt čoavdit dán ášši. Muhtin orohagain leat heahtefoanddat, ja daid sáhttet váldit atnui. Muhto mu bargu lea váldit oktavuođa departemeanttain ja gávnnahit movt sáhttit veahkehit. NBR:s ii leat eará go jearrat veahki eiseválddiin, go mis alddáneamet ii leat ruhta dasa. Boazoeaiggádiin ii ge leat ráđđi oastit buot daid biepmuid mat adnojit, ja lean dál gávnnaheame movt galgat bargat. Vearrámus mii sáhttá geavvat lea ealli-tragediija, ja dan eat hálit, lohká Jåma.

 

Fylkkamánni ii sáhte veahkehit


Adam Klemet Hætta Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Fylkkamánni Oarje-Finnmárkku boazodoalloossodaga vuolitdirektevra Adam Klemet Hætta čilge ahte Fylkkamánni bealis eai sáhte movt ge veahkehit.

– Lea iešguđetge boazoeaiggáda ovddasvástádus gozihit bohccuid ja ealu. Guohtumiin ii sáhte maide dahkat, vejolašvuohta lea suinniid ja jáfuid oastit. Go orohagat ohcet doarjaga, de lea orohagas vejolašvuohta bidjat sierra ruđa heahtefondii. Nu leat dahkan olu orohagat, ja sis leat sierra njuolggadusat goas luovvanit ruđat. Dat lea orohagaid heahteruhta, lohká Hætta.

Fylkkamánnis ii leat makkárge foanda mas sáhttet juolludit ruđa. Hætta lohká maid ahte buoremus lea biebmat, muhto ii soaitte ávki biebmat ealuid mat eai leat hárjánan suinniide dahje fuođđariidda.

– Olu siiddat, mat dihtet ahte boahtá heajos giđđa, álget biebmat árrat, de leat ealut hárjánan oažžut fuođđariid ja suinniid. Muhto jus eai oba leat ge biebman, de lea hui váttis dál álgit oahpahit ealu mii ii leat oba bibmon ge. Jus šaddá duođalaš heahti, de ferte gierdat ahte das ravgá eret okta oassi. Jus ii leat guohtun, dasa ii veaje nu issoras olu.

 

 Orohagas heahtefoanda 


Klemet Amund Eira Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

Kárášjoga Oarjjabeali orohagas leat ovcci geassesiidda, main buohkain lea iežaset rehketdoallu, man galget orohahkii dieđihit. Orohatovdaolbmo Klemet Amund Eira dieđu mielde lea buot siiddain heahtefoanda, gosa jahkásaččat bidjet ruđa.

– Juohke siiddas leat iežaset njuolggadusat dan fondii, maid ieža leat hábmen. Daid beassá juohke siida ieš stivret ja hábmet. Orohat ii bija ruđa kontoide jus eai leat njuolggadusat. Dieđán eanaš siiddat leat veahá máksán juohke siidaoassái, go eai sáhte visot geavahit. Muhto dál manná várra buot ruhta dain kontoin, ja vel iežaset ruhta siidaosiin. Oainnán muhtun siiddat leat mannan njukčamánu álggus juo, ja geasehan čuođi suoidnespáppa. Dat eai šatta hálbbit. Dál ferte juohkehaš gulahallat iežas siidajođiheddjiin movt juhket daid ruđaid, lohká Klemet Amund Eira.

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.
Fáddásánit
Ođđasat

På forsiden nå

Otne sáddegoahtá NRK njoazes-TV sáddaga giđđajohtima man olbmot besset čuovvut birrajándora NRK2:s ja NRK neahtta-TV bokte.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:38 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Leavnnja dievdu, badjel njealjelotjahkásaš, lea dubmehallan máksit 12 000 ruvdnosaš sáhku dahje čohkkát 24 beaivvi go fálai ruđaid nieiddažiidda ja geažuhii sexa-oastima.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:32 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Christina Hætta lea ALTA 2017 konferánssa prošeaktajođiheaddji. Dat lea stuora eamiálbmot sosiálafágalaš konferánsa mii lágiduvvo Álttás geassemánus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:24 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Máttaluobbalis Guovdageainnus dagahii gutnaskállu, man viessoeaiggát lei guođđan verándda ala, ahte viessu goasii buollái.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:34 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

– Lean ilus ja rámis go beasan leat mielde dán deaivvadeamis dán jagi. Foruma lea dehálaš eamiálbmotáššiid čalmmustahttimis, ja dán jagi lea ON eamiálbmotjulggaštusas logi jagi ávvudeapmi, lohká stáhtačálli Anne Karin Olli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:01 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Ráđđehus bidjá odne ovdan ođđa rámmaplána mánáidgárddi sisdoalu ja bargamušaid várás. Sámediggi lea duhtavaš dainna go rámmaplána árvovuđđui leat sámi mánáid dárbbut váldojuvvon mielde.  

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:13 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Guovdageaidnulaš Håvard Klemetsen loahpaha iežas valáštallankarrieara. Son lea vuoitán gávcci MM- ja OG-medálja.

Almmuhuvvon ikte, dii. 08:50 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Nie leat muhtun dajahusat John Máhtte Utsi luođis, «Hoaŋkabealjit», mii lea okta dan moaddelogi luođis mat geassái ilbmet ođđa juoiganskearrus. Geahča video!

17:07 Cuoŋománu 21. beaivi 2017

Finnmárkulaččaide šaddá hálbbibun ja álkibun murret.

Almmuhuvvon ikte, dii. 07:41 Cuoŋománu 24. beaivi 2017

Nu logai Norgga riikajoavkku čuoigi ja fállejohkalaš Finn Hågen Krogh ovdal Beaskáđasčuoigamiid, muhto son vuittii ja mieđiha ahte dat galgá leat erohus riikajoavkočuigiin ja dábálaš bargoolbmuin.

15:55 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Ikte álge dán jagáš ráidočiekčamat. Porsáŋgu čievččai IL Nordlys vuostá ruovttušiljus, gos Nordlys vuittii.

11:11 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Mannan ija ledje sihke áitagat ja riiddut maid Finnmárkku politiijat šadde čoavdit. Dán dieđa Finnmárkku politiijaguovlu Twitteris.

09:52 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Boazopolitiijain leamaš stuorra skohterdárkkisteapmi Oarje-Finnmárkkus dán vahkkoloahpa.

08:57 Cuoŋománu 23. beaivi 2017

Máŋgga sajis váriin lea dáid maŋimuš áigge muohttán ja bieggan. Garra biekkat leat ráhkadan heaŋggoskálvviid mat dagahit uđasvára.

12:03 Cuoŋománu 22. beaivi 2017