NUBBIN: Kárášjoga gánda Anders Boine Verstad(gurut bealde govas) bođii sotnabeaivvi nubbin sihkkelastingilvvuin Stavangeris. Son ii leat hárjehallán lahka ge nu olu go diibmá, ja ii lean jáhkkán ná buori bohtosa olahit. Priváhta govva

Álggahii gilvo­áigodaga silbbain

Anders Boine Verstad ii lean jáhkkán son lea nu buori sihkkelastinvuoimmis dál, muhto nagodii goitge rasttildit moallasárgá nubbin. Varrasmáhkka vel njálmmis.

07:00 Cuoŋománu 04. beaivi 2017

Kárášjohkalaš Anders Boine Verstad bođii sotnabeaivvi nubbin «SSK Mila» sihkkelgilvvus Stavangeris.

Dat lei su vuosttaš gilvu dán sihkkeláigodagas, ii ge lean jáhkkán ahte galggai nu bures nagodit sihkkelastit.

Gilvvus galge sihkkelastit 10 kilomehtera, mii lei oba lossat Verstad mielas.

– Dat lea dakkár distánsa mas ferte addit measta buot vuolggas gitta mollii, lei garas ja varrasmáhkka bođii njálbmái. In lean vuordán ná buori bohtosa, go in leat nu olu hárjehallan dán jagi. Lei hui somá časkit daid Rogalándda gánddaid geat lohket sii leat Norgga buoremusat sihkkelastit ja hárjehallát, reašká Verstad. Son lea Sirpmá valáštallanjoavkkus.

 

Káffekultuvra


Anders Boine Verstad lea hárjehallán dán jagi juste nu go ieš dovdá lea riekta, ja dat lea buktán buriid bohtosiid. Vuosttaš gilvvus dán áigodagas bođii nubbin. Priváhta govva

Dát gilvu lei báikkálaš gilvu Stavangeris, ja dainna Verstad álggahii dán gilvvohallanáigodaga.

Son ii dieđe vel áigu go olu gilvvuide searvat dán áigodaga, go dál son ii leat nu lássejuvvon bohtosiidda.

Muhtun gilvvuide áigu searvat, muhto son sihkkelastá go su mielas lea somás valáštallán.

Anders Boine Verstad lea 20 jagi boaris, ja lea álo valáštallan.

Son váccii valáštallanluohkás joatkkaskuvllas Ráissas, gos son hárjehalai čuoigama. Son álggii sihkkelastit go dolkkai čuoigamii.

– Sihkkelastin lea eambbo go duššo hárjehallan. Das lea veahá dakkár káffekultuvra, sáhttá mannat olbmáiguin duolbmut 3-4 diimmu, juhkat káfe ja fas duolmmastit ruoktot.

 

Friddja valáštallan

Son studere journalistihka Stavangeris, ja lassin bargá vel. Dan dihte ii leat šaddan nu olu hárjehallát dán jagi.

Diibmá son lei ollesáiggi valáštalli, dattege ii olahan bohtosiid maid áiggui, go buozai maid olu dan áigodaga.

Čakčat massii hárjehallanmovtta, ja heaittihii ovttasbarggu hárjeheddjiin. Dan rájes lea ieš akto hárjehallán, ja dat lea fas lokten su movtta.

– Dál lea somá hárjehallat, jus háliidan garrasit hárjehallat, de dagan dan. Jus lean váiban, de válddán gulul. Sihkkelastin lea mu mielas hui friddja valáštallan.

 

– In váldde nu duođas

Ieš son árvvoštallá ahte hárjehalai beare garrasit diibmá, eambbo go maid rumaš gierddai.

Son lea dál hui ilus go ieš beassá mearridit movt hárjehallá.

– Dál lean maid jagi boarrásit, lean olu dehkiid hárjehallán ja šaddan gievrrat. Lean maid jierbmábut hárjehallán. Ohppen olu diibmá go hárjehallen menddo olu. Dál dieđán maid eambbo sihkkelastima birra, ja ádden goas sáhtán garrasit vuodjit. Lean šaddan buoret sihkkelastit vaikko in leat hárjehallán olu, in ge váldde nu duođas.

 

Eai stuora plánat

Boahtte vahkku son čavge Mallorcai hárjehallan čoahkkaneapmái. Doppe son galgá guokte vahkku hárjehallat, muhto maid gilvalit.

Go ruoktot fas máhccá, de leat gilvvut vuordime. Seammás leat eksámenbarggut maid vuordime. Daid son ferte vuoruhit.

– In dieđe vel makkár gilvvuide searvvan, leat olu smávva ritta maidda soaittán searvat. Áidna maid dieđán lea geasset áiggun searvat «U6 Cycle Tour»ii mii leat Ruoŧas geasset. Muđui eai leat stuora plánat, lohká Verstad.

 

Juhká čázi ja borrala banána

Son rámiida Sirpmá valáštallanjoavkku go dorjot su.

– Sii leat veahkehan olu mu ovdáneami ja maid ekonomalaččat. Sii leat rávven mu ja veahkehan. Maiddái eará sponsorat leat veahkehan olu, lea somá go olbmuin lea jáhkku munnje, lohká son.

– Dál lea somá mannat duolbmut suohttas dihte, dovdat maid rumaš nagoda. Sihkkelastit vihtta diimmu ja borrat duššo ovtta banána, juhkat guokte čáhcebohttala, sáhtán duolbmut váikko man guhká, loahpaha Verstad.

Fáddásánit
Valáštallan

På forsiden nå

Statistihkalaš guovd­dášdoaimmahat árvala máŋga gáldu gos gávnnašii sámegielagiid, ovdamearkka dihte geahččat geat čužžot mearkaregistaris ja geat leat čađahan sáme­giel­eksámeniid.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:21 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat muittuhit ahte sáhttá 9000 ruvdnosaš sáhkku jus gožžá eará sajiide go hivssegii.

Almmuhuvvon odne, dii. 12:39 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ruoŧŧelaš, gii lei iežas ustiba mielde goargŋumin Vågakallen 943 alla váris Lofuohtas, gahčai ikte eahkedis ja dál lea Nordlándda politiijaguovllu dieđihan ahte almmái lea gávdnon jápmán.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:10 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámediggeráđđi lea dál bargagoahtán 2018 bušeahtain. Dál oaivvildit ahte sin doaibmanvejolašvuohta lea garrasit gáržžiduvvon, smávva lassáneami geažil stádabušeahtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:31 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Sámedikki ovddasteaddjit čoahkkinaste gieskat ON mánáidlávdegottiin Genéves. Sámediggi ovdanbuvttii muhtun hástalusaid maid sámi mánát ja nuorat vásihit.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:54 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Ovdalaš áiggi masse olu boazosámit iežaset rivttiid ja duvdiluvvojedje eret ealáhusas. Masá 50 jagi maŋŋel go Baal-bearaš massii eallinláibbis, de háliidivččiiga oappážagat ruovttuluotta boazodollui. Norgga Árktalaš Universitehta juridihkalaš professor Øyvind Ravna dadjá dán váddása duohken.

Almmuhuvvon odne, dii. 07:00 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Romssa fylkkadiggi lea árvalan nama ođđa fylkii mii ovttastahttá dálá Finnmárkku ja Romssa.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:18 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Fargga 30-jahkásaš ii leat vel gávdnon maŋŋel gahččanlihkuhisvuođa Vågakallenis, lulábealde Svolværa Lofuohtas.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:33 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Njealji mánu geahčen cáhkkehuvvo fas Olympiadolla, dán háve Pyeongchangas, ja Kroghas lea fas vejolašvuohta geahččalit ollašuhttit OG-niegu.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:32 Golggotmánu 20. beaivi 2017

Politiijat ávžžuhit dieđihit jus leat eambbo áššit. Psykologa rávve movt galgá hupmat nuoraiguin váttis áššiid birra.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:35 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Juohke jagi gávdnet sii bohccuid maidda leat sorron boares telefon­streaŋggat, ja bohccuid mat leat darvánan daidda ja jápmán meahccái. – Dál lea áigi čálligoahtit beaivesáhkuid Telenorii, oaivvilda boazodoalli.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:50 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Ikte eahkedis dieđihedje Finnmárkku politiijat ahte 80-jahkásaš nisu lei čukkohallon Deanus.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:17 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Muhtun oahpaheaddji Sis-Finnmárkkus lea váidon politiijaide. Son galgá sádden heivetmeahttun dieđuid vuolleahkásaš ohppiide.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:36 Golggotmánu 19. beaivi 2017

Hávit eai leat sávvon vaikke leat gollan masá 50 jagi dan rájes go bearaš duvdiluvvui eret boazodoalus. Oappášguovttes muitaleaba ahte masse visot maŋŋel go čáhcefápmorusttet huksejuvvui sin eatnamiidda. Dál čuovvuba diggeášši mas njeallje orohaga dáistalit jiehtanaslinjjá huksema vuostá. Sudno bearraša historjá geavahuvvo ovdamearkan dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 07:00 Golggotmánu 19. beaivi 2017