DOVDÁ IEŽASET VAJÁLDUVVON: Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara mielas hakso veahá giellalávdegotti dieđáhusas dat ahte váldet Guovdageainnu nanu gielladili dego diehttelasvuohtan, ja dál ii leat šat doppe dárbu dáppe nannet sámegiela, muhto gávpogiin. Govven: Ovlla Gaup

– Guovda­geainnu haga livčče visot suohkanat rahčan čuovvumis sámi giella­lága

Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji lea fuolastuvvan Váibmogiela dieđáhussii, go das deattuhuvvo ahte gávpogiidda galgá eanet fokus sámegieladoaimmain, ja ballá ahte Guovdageaidnu ja eará ealli sámi guovllut šaddet goazastit giellabargguineaset.

09:46 Njukčamánu 01. beaivi 2017
Ođastuvvon: 01.03.2017 - 09:52

NÁČ 2016:18 Váibmogiella

Ovttasbargguin Sámedikkiin ásahii ráđđehus čakčamánu 19.beaivvi 2014 lávdegotti mas lei bargun guorahallat lágaid, doaimmaid ja ortnegiid mat gusket sámegielaide Norggas. 

 

Sámi giellalávdegoddi ovdanbuvttii golggotmánu 10. b. 2016 NÁČ 2016: 18 Váibmogiella, mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii. 

 

Gulaskuddanáigemearri lea njukčamánu 15. beaivvi 2017. 

 

Sámediggi háliida čalmmustahttit gulaskuddama nu ahte sámi servodat lea oassin guorahallama gulaskuddamis ja čuovvoleamis. 

 

Sámediggi ja Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta galget gulahallat lávdegotti doaibmaárvalusaid birra ja maid gulaskuddanvástádusaid birra.

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara čuoččuhus lea ahte Guovdageainnu haga, de livčče visot eará suohkanat olles Norggas, erenoamážit gávpotsuohkanat, rahčan ja bártidan hirbmadit čuovvut sámi giellalága. 

– Oažžu lávket vaikko makkár mánáidgárdái, dahje skuvlaluohkkái Romssas, ja jearrat gos oahpaheaddji lea eret. Lea oba sihkar ahte lea Guovdageainnus dahje Kárášjogas eret, soaitá Deanus. Dat muitala ahte dáin suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus Norggas, jus oba galgá ge vejolaš hukset dáid ásahusaid gávpogii nu movt dát giellalávdegoddi háliida, lohká Vasara.

Disdaga lágiduvvui Guovdageainnus gulaskuddanseminára NÁČ Váibmogiela birra, mii čalmmustahtii Davvi-Sámi giellaguovllu.

 

Gullá buot kategoriijaide

Vasara mielas orrot vajálduhttán dan, go ii namuhuvvo čielgaseappot dain ovdanbuktimiin ja raporttain man dehálaččat Guovdageaidnu ja dát suohkanat leat. 

– Eanaš sámegielat bargit, mat gávdnojit dál gávpogiin Oslos, Romssas, Bådådjos ja Troandimis, leat vuolgán Guovdageainnus. Ii leat vuovdnáivuođain go mun dan logan, muhto dat lea duohtavuohta. Mu oaidnu lea dat ahte mii eat leat dušše giellaseailluhansuohkan nu movt dat lávdegoddi dadjá, mii leat buot golmma kategoriija siskkobealde. Mii leat giellaseailluhanguovlu, juo, muhto mii leat maid giella revitaliserenguovlu ja giellaovdánahttinguovlu.

 Guovdageainnus muitalii Bård Magne Pedersen, gii lea jođihan lávdegotti barggu, earret eará evttohit ahte gávpogat galggaše oažžut ovddasvástádusa ovdánahttit sámegiela.  

Evttohusas leatge bidjan Romssa davvisámegiela, Bådådjo julevsámegiela, Troandima mátta-sámegiela ja Oslo buot sámegielaid gávpogin.

Lávdegoddi lea maid evttohan Guovdageainnu, Kárášjoga, Deanu ja Unjárgga giellaseailluhansuohkanin.

 

– Hakso veahá

Guovdageainnu sátnejođiheaddji lea ilus go Guovdageidnui biddjui maid seminára, muhto lea fuolastuvvan dán lávdegotti evttohusaide.

– Go lávdegotti jođiheaddji bláđeda dan gielladieđáhusa mii dál lea boahtán ja deattuha ahte leat gávpogat gos lea sámegiela boahtteáigi. Daid ferte nannet ja dat ožžot eanet ovddasvástádusa, ja fertejit ovdánahttit ásahusaid gávpogiin. De fas eará sániiguin eará sajis dieđáhusas dadjet ahte Guovdageaidnu ja Kárašjohka leat dakkár giellaseailluhansuohkanat. Hakso veahá go atnet min nanu gielladili dáppe dego diehttelasvuohtan, ja dál ii leat šat dárbu dáppe nannet sámegiela, muhto gávpogiin, lohká son.

 

Hábmen cealkámuša

Guovdageainnu suohkan leage bargan gulaskuddancealkámušain muhtin mánuid juo.

Vasara lohká sis lea hui nanu vuođđu mii biddjo ovdagoddái duorastaga, ja de sii buktet dan loahpalaš cealkámuša.

– Mii cealkit dan maid mun dál muitalan, ja mii leat maid dadjan ahte jus lea dainna lágiin ahte mii galgat goazastit Sis-Finnmárkku ektui, dat mii guoská giellaovdáneapmái ja vuoruhit eará guovlluid ja gávpogiid, de leat mii váralaš geainnuid alde.

 

Árvalit Našunála gáiddusoahpahusguovddáža

Vasara lohká sis leat konkrehta árvalusat, nu go ásahit našunála gáiddusoahpahusguovddáža davvisámegielas Guovdageidnui, juste daid ákkaid vuođul maid giellalávdegoddi ieš geavaha, nanu giellamodeallat ja ealli sámegiel biras.

– Mis lea vuođđu sajis, mis eai váillo oahpaheaddjit eará guovlluid ektui gos lea oahpahus rašes dilis. Mis leat sadjásaš oahpaheaddjit sajis. Seammás lea hospiteren hui lunddolaš Guovdageainnus, ja mis lea juo dat jođus, mas leat birrasii 40 gáiddusoahpahusoahppi. Jus Guovdageaidnu, gos gávdno ealli sámi biras ja servodat, ii vuoruhuvvo, de gal sámegiella jápmá 100 jagi perspektiivas, lohká Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara.

 

– Ferte doppe gos olbmot orrot

Sámi giellalávdegotti jođiheaddji Bård Magne Pedersen lohká sii leat árvalan gávpogiid, jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis, de ferte geavahuvvot doppe gos olbmot orrot.

Pedersen lohká dat ii mearkkaš ahte galgá guođđit daid sámi guovlluid ja doppe galgá goazastit.

– Mii eat leat eisege evttohan ahte áigut guođđit guovlluid mat leat gáldun dan čielga ja ealli sámegielat birrasii. Muhto ferte váldit vuhtii dan ahte mis leat leamaš sámi giellahálddašansuohkanat fargga golbmalogi jagi, ja dušše dainna dálá logiin suohkaniin leat beare unnán lassánan sámegielagat. Danne leat evttohan sámi gávpogiid, muitala son ja lohká maŋŋel gulaskuddanáiggi lea politihkalaš luoddaearru ja lea Sámedikki ja ráđđehusa duohken movt loahpas šaddá.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.

På forsiden nå

NRK Sámi Anne Marie Hætta ja Ávvira Sárá Máret Ravdna Oskal bovdeba sámi álbmoga válgagižžurahpamii Romssa kulturvissui ihttin.

Almmuhuvvon odne, dii. 17:17 Borgemánu 22. beaivi 2017

Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) presi­deanttaevttohas Aili Keskitalo gáibida FeFo-stivrra meannudit Nussir ášši ovdal gulaskuddanáigemeari.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:05 Borgemánu 22. beaivi 2017

Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji Rune Rafaelsen, Sámediggeráđđelahttu Mariann Wollmann Magga ja museajođiheaddji Liv Astrid K.Svaleng deaivvadit Statsbyggain geahčadit makkár vejolašvuođat leat cegget sierra Saviomusea Mátta-Várjjagii. Sámediggeráđđi lea mielas addit ruhtadoarjaga jus šaddá vejolašvuohta cegget Norgga vuosttaš sámi govvadáiddamusea.  – Ii leat juohkebeaivválaš ášši ahte suohkanat bidjet johtui proseassaid oččodit johtui ođđa sámi institušuvnna, lohká Magga preassadieđáhusas.

Almmuhuvvon odne, dii. 15:30 Borgemánu 22. beaivi 2017

Dál galget máŋga njunuševttohasa gažaduvvot, ja jus geahččalit garvit duohtavuođa, de teknologalaš rusttet jáhkkimis fuomáša dan.

09:04 Borgemánu 19. beaivi 2017

Bargit gávppiin ja eará bargosajiin galgga­šedje sákkastit «Sámás muinna» mearkka raddái vai bálvalusdárbba­šeaddji oaidná ahte bargi hálddaša maiddái sámegiela.

Almmuhuvvon odne, dii. 14:29 Borgemánu 22. beaivi 2017

Johttisápmelaččaid listtu nubbievttohas ­oaivvilda ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sáhttit vuvdot sámiid hálddus eret, ii galgga sáhttit leat gávpegálvun.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:42 Borgemánu 22. beaivi 2017

Ester Fjellheim lei mielde vuođđudeamen Romssa Sámi Searvvi ja son lei ­mielde álggaheamen barggu ásahit deaivvadanbáikki sámiide. Su mielas lea áigi áigá laddan ásahit Sámi viesu go Romssa sámi searvi leamaš golgosis jo masá 50 jagi.

Almmuhuvvon odne, dii. 13:08 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea ain vejolaš gávdnat nissonolbmo heakkas gii lea láhppon Sállanis. Badjeolmmoš Mikkel Per Gaup čilge manin lea váralaš guovlu, ja erenomážit go lea skoaddu ja ii sáhte oaidnit maidige.

Almmuhuvvon odne, dii. 11:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Finnmárkku oahppolihttu ávžžuha fylkka bellodagaid listanjunnošiid fuolahit ahte skuvllain ja mánáidgárddiin leat oahppan olbmot.

Almmuhuvvon odne, dii. 10:23 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea dál mannan guhkes áigi dán rájes go nissonolmmoš dieđihuvvui láhppon, leat ain ohcamin dan doaivvus ahte gávdnet nissonolbmo heakkas.

Almmuhuvvon odne, dii. 09:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Luossabivdi ii mieđit ahte luossareive­eaiggádat galget iežaset «boandarivttiid» ­gohčodit sámi árberiektin, ja eai galgga daid rivttiid nannet sámi namas dikkis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 12:38 Borgemánu 21. beaivi 2017

Oktiibuot 19 ođđa ássi leat ásaiduvvon Detnui maŋemuš mánuid čájehit ođđa logut.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:11 Borgemánu 21. beaivi 2017

VIIDDIDIT FÁLALDAGA: – Mii oaidnit dan ahte Oarje-Finnmárkku regiovnnas lea pasieantavuođđu gaskal 20 000-25 000, nu ahte Álttás viiddiduvvo fálaldat. Earret eará røntgenossodat, earenoamášdikšu ja gáldnanvihkeossodat leat fálaldagat mat bohtet Áltái, lohká Frank Bakke-Jensen. Govven: Ellen Marianne Siri

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:19 Borgemánu 21. beaivi 2017

Bargiidbellodaga lista­njunuš ii leat eahpá­dusas ahte sámegiella ferte vuoru­huvvot, ja Sámediggi ferte vel eambbo ruđalaš ­návccaid geavahit seailluhan dihtii sámegiela boahtte­áiggis.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:12 Borgemánu 21. beaivi 2017