ÁLGGAHAN RUHTAČOAGGIMA: Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla boazodoallooahppit Inga Marja Lango ja Anne Madeleine Eira Hætta illudeaba vuolgit Troanddimii ávvudoaluide, muhto dan ovdal fertejit vuos čoaggit ruđa mátkái. Priváhta govva

Čogget ruđa vai besset Tråantii

Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla boazodoallooahppit leat álggahan ruhtačoaggima, go áigot vuolgit Tråante2017 doaluide.

11:12 Ođđajagimánu 19. beaivi 2017

– Min mielas orui hui dehálaš vuolgit dohko go lea 100-jagi ávvudeapmi ja dat dáhpáhuvvá dušše oktii. Dasa lassin lea doppe maid olu mii guoská boazodoallofágii, muitaleaba oahppit Anne Madeleine Eira Hætta ja Inga Marja Lango.

 

Fállet smávvabargguid

Danne ohce ge boazodoallooahppit hálddahusas lobi ja doarjaga vuolgit doaluide. Dan doarjaga gal ožžo, muhto eaktun lei ahte ieža maid mákset oasi mátkegoluin.

Danne leat ge álggahan ruhtačoaggima, Facebookas. Sii fállet smávvabargguid bargat, nu mo earret eará muoraid luoddut, muohttaga goaivut, mánnábiigán leat ja viesu bassat.

– Leat muhtimat váldán jo oktavuođa minguin, ja olusat háliidit ahte mii goaivut muohttaga sin ovddas. Lea hui somá, lohkaba nieiddaguovttes.

 

Sávvaba olu oahppat

Sii eai dieđe vuos man guhká besset leat Troanddimis ávvudoaluid oktavuođas, go dat lea gitta das man olu nagodit dinet.

Muhto nieiddaguovttes leat gal vuordámušat mátkái.

– Moai vurde ahte šaddá hui somá doppe ja ahte oahppat hui olu dán mátkkis, lohkaba soai.

 

– Buorre go nuorain lea servvodatberoštupmi

Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektor Ellen Inga O. Hætta lea hui movttet go nuorain lea beroštupmi ávvudoaluide:

– Dát lea dakkár mii dáhpáhuvvá dušše oktii, ja ferte 100 jagi vuordit ovdal go fas leat dákkár ávvudeamit, danne lea somá go nuorat beroštit servodagas ja háliidit dohko vuolgit, lohká rektor Ellen Inga O. Hætta.

– Sii jerre mis oččoše go sii vuolgit čuovvut dáid doaluid, ja ákkastalle ahte doppe leat hui olu doalut mat gusket boazodollui ja dieinna lágiin sidjiide livččii dás maiddái fágalaš ávki, čilge rektor.

Son muitala iežaset suovvan ohppiid vuolgit dainna eavttuin ahte ieža maid ruhtadit oasi mátkegoluin, danne leat ge oahppit álggahan ruhtačoaggima.

– Dat vuvdet earret eará muoraid ja joŋaid maid ieža leat čakčat čoaggán, dál aitto fitne dás oahppit geat skuvlii vuvde joŋaid. Lea maid hui buorre go nuorat besset oaidnit olu máksá mátkkoštit, muitala rektor.

 

– Galgá leat álgoálbmotperspektiiva skuvlaárgabeaivvis

Rektor mieđiha ahte livččii leamaš miella buot ohppiid váldit mielde, muhto dan ii leat vejolaš.

– Muhto mu mielas lea hui buorre go ohppiin lea dat servodatberoštupmi ahte ieža árvalit vuolgit dákkár doaluide ja maiddái ieža ákkastit manne galggašedje beassat, lohká son.

Dát skuvla leage áidna joatkkaskuvla mii lea dohkkehuvvon Winhec álgoálbmotskuvllaid fierpmádahkii. 

Danne oaivvilda ge rektor ahte dása gullá eambbo go dušše čáppa namma ja pláhkkát mii čájeha sii gullet dán fierpmádahkii.

– Mun jurddašin dalle jo go dohkkehuvvuimet dása, ahte das ferte maid sisdoallu de, mis ferte leat álgoálbmotperspektiiva skuvlla árgabeaivvis. Tråante doaluin lea maiddái álgoálbmotperspektiiva man birra oahppit galget oahppat, lohká son.

 

Avvir.no sávva rabas ja áššálaš digaštallama. Mii doalahit rievtti sihkkut sátnevuoruid.

På forsiden nå

NRK Sámi Anne Marie Hætta ja Ávvira Sárá Máret Ravdna Oskal bovdeba sámi álbmoga válgagižžurahpamii Romssa kulturvissui ihttin.

Almmuhuvvon ikte, dii. 17:17 Borgemánu 22. beaivi 2017

Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) presi­deanttaevttohas Aili Keskitalo gáibida FeFo-stivrra meannudit Nussir ášši ovdal gulaskuddanáigemeari.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:05 Borgemánu 22. beaivi 2017

Mátta-Várjjaga sátnejođiheaddji Rune Rafaelsen, Sámediggeráđđelahttu Mariann Wollmann Magga ja museajođiheaddji Liv Astrid K.Svaleng deaivvadit Statsbyggain geahčadit makkár vejolašvuođat leat cegget sierra Saviomusea Mátta-Várjjagii. Sámediggeráđđi lea mielas addit ruhtadoarjaga jus šaddá vejolašvuohta cegget Norgga vuosttaš sámi govvadáiddamusea.  – Ii leat juohkebeaivválaš ášši ahte suohkanat bidjet johtui proseassaid oččodit johtui ođđa sámi institušuvnna, lohká Magga preassadieđáhusas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 15:30 Borgemánu 22. beaivi 2017

Dál galget máŋga njunuševttohasa gažaduvvot, ja jus geahččalit garvit duohtavuođa, de teknologalaš rusttet jáhkkimis fuomáša dan.

09:04 Borgemánu 19. beaivi 2017

Bargit gávppiin ja eará bargosajiin galgga­šedje sákkastit «Sámás muinna» mearkka raddái vai bálvalusdárbba­šeaddji oaidná ahte bargi hálddaša maiddái sámegiela.

Almmuhuvvon ikte, dii. 14:29 Borgemánu 22. beaivi 2017

Johttisápmelaččaid listtu nubbievttohas ­oaivvilda ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sáhttit vuvdot sámiid hálddus eret, ii galgga sáhttit leat gávpegálvun.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:42 Borgemánu 22. beaivi 2017

Ester Fjellheim lei mielde vuođđudeamen Romssa Sámi Searvvi ja son lei ­mielde álggaheamen barggu ásahit deaivvadanbáikki sámiide. Su mielas lea áigi áigá laddan ásahit Sámi viesu go Romssa sámi searvi leamaš golgosis jo masá 50 jagi.

Almmuhuvvon ikte, dii. 13:08 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea ain vejolaš gávdnat nissonolbmo heakkas gii lea láhppon Sállanis. Badjeolmmoš Mikkel Per Gaup čilge manin lea váralaš guovlu, ja erenomážit go lea skoaddu ja ii sáhte oaidnit maidige.

Almmuhuvvon ikte, dii. 11:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Finnmárkku oahppolihttu ávžžuha fylkka bellodagaid listanjunnošiid fuolahit ahte skuvllain ja mánáidgárddiin leat oahppan olbmot.

Almmuhuvvon ikte, dii. 10:23 Borgemánu 22. beaivi 2017

Lea dál mannan guhkes áigi dán rájes go nissonolmmoš dieđihuvvui láhppon, leat ain ohcamin dan doaivvus ahte gávdnet nissonolbmo heakkas.

Almmuhuvvon ikte, dii. 09:14 Borgemánu 22. beaivi 2017

Luossabivdi ii mieđit ahte luossareive­eaiggádat galget iežaset «boandarivttiid» ­gohčodit sámi árberiektin, ja eai galgga daid rivttiid nannet sámi namas dikkis.

12:38 Borgemánu 21. beaivi 2017

Oktiibuot 19 ođđa ássi leat ásaiduvvon Detnui maŋemuš mánuid čájehit ođđa logut.

15:11 Borgemánu 21. beaivi 2017

VIIDDIDIT FÁLALDAGA: – Mii oaidnit dan ahte Oarje-Finnmárkku regiovnnas lea pasieantavuođđu gaskal 20 000-25 000, nu ahte Álttás viiddiduvvo fálaldat. Earret eará røntgenossodat, earenoamášdikšu ja gáldnanvihkeossodat leat fálaldagat mat bohtet Áltái, lohká Frank Bakke-Jensen. Govven: Ellen Marianne Siri

14:19 Borgemánu 21. beaivi 2017

Bargiidbellodaga lista­njunuš ii leat eahpá­dusas ahte sámegiella ferte vuoru­huvvot, ja Sámediggi ferte vel eambbo ruđalaš ­návccaid geavahit seailluhan dihtii sámegiela boahtte­áiggis.

13:12 Borgemánu 21. beaivi 2017